Legislator Case Law & Legislation
3-16-649/10 AI generated

3-16-649/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-649/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

halduskohtule kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitaja kinnipeetav, kelle suhtes koostas Viru Vangla 17.02.2016. a käskkirja nr 6-1/151 tema

Legislator headnote

AI generated

Art. 47 kohaselt, Art. 47 lg; 3-16-649/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitaja kinnipeetav, kelle suhtes koostas Viru Vangla 17.02.2016. a käskkirja nr 6-1/151 tema

Keywords

AI generated
capacity to incur bill liability financial hardship unreasonableness of return to Afghanistan deportation despite health issues change in country conditions intention to appropriate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse kuupäev

19. mai 2016

Haldusasja number

3-16-649

Haldusasi

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates (HKMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 31.03.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks

halduskohtule kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitaja

kinnipeetav, kelle suhtes koostas Viru Vangla 17.02.2016. a käskkirja nr 6-1/151 tema

ümberpaigutamiseks avavanglasse. Kuigi käskkiri, millega leevendati kinnipeetava

olukorda, oli juba välja antud, ei paigutatud määruskaebuse esitajat ümber. Kuni

11.03.2016 toimus määruskaebuse esitaja ebainimlik kohtlemine ja ebaseaduslik

vabaduse piiramine, mis päädis sellega, et määruskaebuse esitaja suhtes kasutati

07.03.2016 füüsilist vägivalda, mis põhjustas määruskaebuse esitajale valu ja

kannatusi ning 17.02.2016. a käskkiri nr 6-1/151 tunnistati kehtetuks. Määruskaebuse

esitaja on püüdnud iseseisvalt oma õigusi kaitsta, kuid see pole olnud tõhus. Taotluse

kohaselt soovib määruskaebuse esitaja kohtusse pöördumiseks riigi õigusabi, kuna tal

puuduvad rahalised vahendid, et tasuda riigilõivu.

2. Tartu Halduskohus jättis 04.04.2016. a määrusega J. Reinomägi taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole 17.02.2016. a käskkirja vaidlustamise puhul

tegemist menetluslikult ega sisuliselt keeruka haldusasjaga. Kuna õigust kohaldab

kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult

põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka

õigusteadmisteta isik. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning

võimaliku kohtupraktika. Kuna taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma, jätab

kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. J. Reinomägi esitas 17.04.2016 Tartu Halduskohtu 04.04.2016. a määruse peale

määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks,

millega rahuldataks tema riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei

soovinud vaidlustada 17.02.2016. a käskkirja, vaid seda, et vangla piiras

määruskaebuse esitajale nimetatud käskkirjaga antud õiguste realiseerimist ning

kohtles teda seetõttu ebainimlikult. Seega on halduskohtu määruses meelevaldselt

mõtestatud määruskaebuse esitaja tegelikku eesmärki kaebuse esitamisel ning sellest

lähtuvalt on jõutud ebaõigele järeldusele, et tegemist ei ole menetluslikult ega

sisuliselt keeruka haldusasjaga.

Halduskohus ei ole käsitlenud määruskaebuse esitaja väidet, et tema iseseisev õiguste

kaitsmine ei taga kaebuse sisulist läbivaatamist, kuna määruskaebuse esitajal puuduvad

vahendid kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja on kahe aasta

jooksul esitanud hulgaliselt kaebusi, millest enamus on jäänud sisuliselt läbivaatamata, kuna

eiratud on uurimisprintsiipi. Kohtu poolt riigi õigusabi andmata jätmise eesmärk on seejuures

kuritegelik.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja

kaitset ning olla esindatud. Kuna määruskaebuse esindajal puuduvad seoses vangistusega

vahendid õigusabi hankimiseks, on riigil kohustus määrata riigi õigusabi.

Määruskaebuse esitaja nõuab, et kohus jätaks kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 vastuolu tõttu

põhiseadusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

04.04.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses

määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Määruskaebuse esitaja on täpsustanud, et soovib esitada kaebuse vangla toimingute peale,

millega ei täidetud Viru Vangla 17.02.2016. a käskkirja nr 6-1/151 ega paigutatud

määruskaebuse esitajat avavanglasse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka haldusorgani

toimingute vaidlustamine näol, millega jäeti haldusaktist tulenevad kohustused täitmata,

tegemist loomu poolest keerulise või kohtupraktikas ennenägematu vaidlusega. Seega

arvestades muuhulgas määruskaebuse esitaja varasemat kogemust halduskohtumenetluses

osalemises ning halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi, on kohtul alust eeldada, et

isik on võimeline oma õigusi ise kaitsma.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seisukohta, et J. Reinomäe puhul on tegemist

isikuga, kes on võimeline oma õigusi ise kaitsma ka määruskaebuse esitaja nii kaebuses, kui

ka määruskaebuses esitatud väide, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, mistõttu ei

saa määruskaebuse esitaja oma õigusi iseseisvalt kaitsta. RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi

õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi

seaduses sätestatud alustel ja korras. Seega ei kaasne kohtu poolt riigi õigusabi taotluse

rahuldamisega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine. Ringkonnakohus märgib,

et kui määruskaebuse esitaja soovib saada menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks, tuleb tal selleks tuleb esitada HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt eraldi taotlus.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas.

7. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta

art 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

Ringkonnakohus märgib, et sättest ei tulene, et igaühele peaks olema tagatud tasuta õigusabi,

vaid art 47 lg 2 reguleerib isikute õigust esindajale üldiselt. Art 47 lg 3 kohaselt antakse

isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle

võimaluse kohtusse pöörduda. Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 lg 3 kohaselt

tasuta õigusabi saamiseks vajalik, et lisaks piisava sissetuleku puudumisele, ei ole isikul

võimalik iseseisvalt kohtusse pöörduda. Selline piirang on kooskõlas RÕS § 7 lg 1 p-ga 1,

mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline oma

õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

8. Määruskaebuse esitaja nõude peale, et kohus jätaks kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 selle

vastuolu tõttu põhiseadusega, märgib ringkonnakohus järgmist. Põhiseaduse (PS) § 152 lg 1

kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu

õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. PS § 152 ning PS § 15 sõnastuse ja mõtte

kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele

vastavust, kui selle kohta on tekkinud kahtlused (RKPJKm 10. juuni 2010. a, 3-4-1-4-10, p

13; RKÜKo 08. juuni 2009. a, 3-4-1-7-08, p 21). Nimetatud sätetest ei tulene määruskaebuse

esitajale subjektiivset õigust nõuda kohtult seaduse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus pidada RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusega vastuolus

olevaks, mistõttu on kohtul kohustus nimetatud sätet kohtuasja lahendamisel kohaldada.

9. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 04.04.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi