3-14-51656/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

19.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51656

Haldusasi

Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Roman Gorodivski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Roman Gorodivski

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsus muutmata ja Roman Gorodivski

apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 20. juuni 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Roman Gorodivski esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse,

milles soovis hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot seoses perioodil 24.04.2014-

04.05.2014 E1 eluosakonna karterikambris nr 1008 valitsenud halbade

kinnipidamistingimustega.

Tartu Vangla jättis 18.07.2014. a otsusega nr 1-13/768-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. R. Gorodivski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt perioodil

24.04.2014-04.05.2014 karterikambri nr 1008 kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 24.04.2014 kambrisse nr 1008, kus ta viibis 10 ööpäeva

kartserirežiimil. Perioodil 25.04.2014 – 30.04.2014 ei töötanud kambris ventilatsioon. Samal

ajal oli väljas üle 20 kraadi sooja, kambris oli palav ning vähe õhku ja aken oli kinni keevitatud.

Kaebaja palus valvuril teha luuk või uks lahti, et kambrit tuulutada, kuid sellest keelduti.

Eluruumidele kehtestatud nõuete kohaselt peab igal elu-, töö- ja magamistoal olema vähemalt

üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks. Avatav aken on Tartu Vangla

projekteerimisel ette nähtud. Ventilatsiooni nõue tuleneb ka Euroopa vanglareeglistiku punktist

18.1. Tartu Vangla ei austanud kaebaja inimväärikust, jättes ta viieks päevaks ventilatsioonita.

Samuti palus kaebaja koos kambrikaaslasega, et neid lastaks WC-sse, mis asub duširuumis,

kuid sellest keelduti. Kambris asuvat WC-d kasutades levis kambris pool päeva ebameeldiv

lõhn.

Kartserikambris ei lubatud kasutada higipulka ja habemeajamisvahendeid. Samas kohustab

Tartu Vangla kodukord täitma isikliku hügieeni nõudeid ning hoidma korras ja puhtana oma

riietuse ja elukambri. Ka kambri puhastamiseks anti üks lapp, millega pidi pesema kambrit,

lauda, kraanikaussi ja WC-d. Alandavaks kohtlemiseks tuleb pidada olukorda kui kinnipeetaval

ei ole endal raha ning talle antakse kambri koristamiseks üks lapp ja hügieeni eest

hoolitsemiseks üks seep kolme kuu jooksul. Kartserikambris puuduvad riiulid, kus

kinnipeetavad saaksid hoida oma asju. Samuti peaks laud olema nii suur, et selle taga saaksid

kaks kinnipeetavat süüa. Igale kinnipeetavale peab olema kättesaadav soe vesi, kuid E1

eluosakonnas see puudus.

09.02.2015 kohtule saabunud täienduses selgitas kaebaja, et kinnipeetavatel puudub ligipääs

kambrite ventilatsioonisüsteemile. Antisanitaarseks ja inimväärikust alandavaks tuleb pidada

ebapiisavat ventilatsiooni kartserikambris ning WC poti puudumist. Kaebaja suhtes kasutati

vastuvõetamatuid kinnipidamistingimusi, sh ebapiisav isiklik ruum ja halb valgustus, mille

tulemusena kaebaja nägemisteravus langes.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsusega ei rahuldatud R. Gorodivski 09.02.2015 taotlust

kaebuse muutmiseks, jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et R. Gorodivski viibis 24.04.2014 – 04.05.2014

kartseris kambris nr 1008 ja, et perioodil 24.04.2014 – 30.04.2014 oli probleeme E-hoone

1. üksuse, kus asus kamber 1008, ventilatsiooniga. Vastustaja selgitas, et ventilatsiooni töö oli

häiritud, kuna üks kinnipeetav oli arvuti kasutamise ruumis lükanud pahatahtlikult kinni

ventilatsioonisüsteemi tuleohutusklapid. Ventilatsioonisüsteemi töö taastati esimesel

võimalusel ning kaebaja ees vabandati ja paluti mõistvat suhtumist.

Oluline ei ole, mis põhjusel tekkis ventilatsioonisüsteemi töös tõrge. Nõustuda tuleb

vastustajaga, et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni tõrked, vaid temale

elutegevuseks vajaliku õhuhulga puudumine. Kaebaja peab aga enda õigusi rikkuvaks ainult

asjaolu, et teda jäeti ventilatsioonist ilma. Eluliselt ei ole usutav, et 20-kraadine soe tekitab

kambris niisuguse temperatuuri, milles pikaajaline viibimine tekitaks inimväärikust

alandavaid kannatusi.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi andmete alusel (kättesaadav mh

http://meteo.physic.ut.ee) oli kõnealustel kuupäevadel Tartus keskmine temperatuur järgmine:

25.04.2014 – 9,4 °C; 26.04 – 11,4 °C; 27.04 – 12,3 °C; 28 – 13,9 °C; 29.04 – 14,7 °C; 30.04

– 8,6 °C. Nendest päevadest ainult ühel päeval, s.o 29.04 oli maksimaalne temperatuur üle

20 °C, olles kella 15 ja 16 vahel 20,5 °C. Sellest järeldub, et kaebaja liialdas välistemperatuuri

osas ning objektiivselt tuvastatud välistemperatuur ei saanud tingida kambris palavust. Isegi

juhul, kui ventilatsioonisüsteemi tõrge tekitas kaebajale ebamugavusi, on vastustaja

vabandamisega olukorra heastanud. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kambris ei pea

tingimata olema avatav aken. Avatava akna puudumine eeldab üldjuhul ventilatsioonisüsteemi

toimimist. Samas on selge, et vangla kamber ei ole ka suletud akna ning tõrkuva

ventilatsiooni korral hermeetiline ruum, vaid teatav õhuvahetus toimub ukse, toiduluugi jms

avauste kaudu.

Kohus möönab, et ventilatsiooni tõrke korral võib pärast tualeti kasutamist ebameeldiv lõhn

jääda püsima mõnevõrra kauemaks kui muidu. Samas oli kambris siiski veega tualett, mistõttu

ei ole usutav, et lõhn püsis niivõrd intensiivsena, et seda saaks pidada inimväärikust

alandavaks.

Muud kaebaja poolt välja toodud tingimused, mis väidetavalt tema väärikust alandasid, ei riku

kaebaja õigusi ja kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kehtiv õigus ei

kohusta vanglat tagama kambris sooja vett ega väljastama kinnipeetavale kindlaid

koristusvahendeid. Arvestades kartserikambris viibimise lühikest kestvust ei saanud üksnes

ühe lapi väljastamine olla inimväärikust alandava kvaliteediga. Vangla sisekorraeeskirja

kohaselt ei ole kartseris lubatud higipulk ja habemeajamisvahendid ning vanglal pole

kohustust paigutada kartserisse riiul. Samuti ei tulene kehtivast õigusest nõudeid

kinnipeetavate kambri lauale. Kohus möönab, et olukord, kus mõlemad kambris viibivad

isikud ei mahu korraga laua taha sööma, võib tekitada ebamugavust, kuid selline olukord ei

saa tekitada kannatusi, mida võiks pidada inimväärikust alandavateks.

Tartu Vangla ei ole alandanud R. Gorodivski inimväärikust ega põhjustanud ka ühtegi muud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 loetletud kahjulikku tagajärge.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. R. Gorodivski esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus menetlusõiguse norme, kuna ei arvestanud kaebaja argumente

ja esitatud tõendeid. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vangla peab garanteerima, et isikuid ei peetaks kinni

inimväärikust mitteaustavates tingimustes, et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi

või raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ning, et kinnipeetava tervis ja

heaolu oleksid piisavalt kindlustatud.

Halduskohus ei arvestanud vastustaja selgitust, et sel ajal kui kaebaja viibis E-hoone kartserikambris, toimusid

kogu eelvangistushoones ventilatsiooni hooldustööd ning sellega seoses võis esineda häireid. Samuti ei

arvestanud halduskohus asjaolu, et kaebaja esitas vangla juhtkonnale kartseris viibimise ajal mitmeid kaebusi

seoses kambris ventilatsiooni puudumisega.

Kaebaja ei vaidlusta, et ajavahemikul 25.04.2014-30.04.2014 oli keskmine välistemperatuur 11 oC, kuid

vaatamata sellele oli kambris palav. Halduskohus ei arvestanud, et pikka aega ei ole võimalik viibida kambris,

kus ventilatsioon puudub. Kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele,

tervisekaitse- ja hügieeninõuetele.

Halduskohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Kui Tartu

Vangla projekt nägi ette avatavad aknad, siis peaksid aknad lahti käima. Kaebaja inimväärikust kahjustati tema

paigutamisega kartserisse, mille tingimused ei vastanud nõuetele. Tuvastatud on vangla sisekorraeeskirja (VSkE)

§ 7 lg 1 rikkumine ning halduskohus möönis ka ventilatsiooninõuete mittejärgimist WC-st leviva halva lõhna

näol.

Kaebajale tekitati mittevaralist kahju, kuna teda hoiti viis päeva kambris, mis ei vastanud vangistusseaduse

(VangS) § 45 lg 1 nõuetele.

5. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

Vastuse kohaselt vastab tõele, et vaidlusalusel perioodil toimusid eelvangistushoones

ventilatsiooni hooldustööd, mis võis pärssida kambrites õhuvahetuse toimumist. Vangla

parandas ventilatsioonisüsteemi töös esinenud tõrked esimesel võimalusel. Kuigi aken ei

olnud kartserikambris avatav ja ventilatsiooni töös esines tõrkeid, ei ole karterikambri näol

tegemist ruumiga, kus õhuvahetust üldse ei toimu. Õhuvahetus võib sellisel juhul võtta kauem

aega ja tekitada kinnipeetavates teatud ebamugavustunnet. Halduskohus on õigesti järeldanud,

et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni töö tõrked, vaid temale elutegevuseks vajaliku

õhuhulga puudumine. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal puudus elutegevuseks vajalik õhk.

Kartseris valitsenud muude tingimustega seoses on halduskohus selgelt väljendanud, et

kaebaja nimetatud muud tingimused ei riku kaebaja õigusi, on reguleeritud õigusaktidega ning

kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, mis võiksid tingida halduskohtu seisukohast

erinevale seisukohale asumise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja

R. Gorodivski apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei

pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist.

7. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt viidanud sellele, et vastustaja rikkus tema

õigusi, kuna teda hoiti kambri, mis ei vastanud VangS § 45 lg 1 nõuetele, millega seoses on

talle tekitatud mittevaralist kahju. Vastustaja on õigeks võtnud asjaolu, et perioodil 25.04.2014

kuni 28.04.2014 oli häiritud ventilatsiooni normaalne töö, kuna keegi kinnipeetavatest oli

sulgenud ventilatsiooni sulgklapid. Probleemi teatavakssaamisel hakati sellega koheselt

tegelema. Samuti toimusid ventilatsioonisüsteemi hooldustööd ja ka seoses sellega võis

esineda häireid. Samas ei nähtu VangS § 45 lg-st 1, et kambri aken peab olema avatav.

Olukord, kus kinnipeetav ei saa oma kambrit tuulutada on ebameeldivus, kuid selle puhul ei

ole tegemist tema õiguse rikkumisega. Samuti ei ole kambri näol tegemist ruumiga, kus ilma

ventilatsioonita igasugune õhuvahetus puudub. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et

arvestades mittetöötava ventilatsiooniga kambris viibimise ajalist kestvust, ei saa seda lugeda

nii intensiivseks kaebaja õiguste rikkumiseks, et seda pidada inimväärikust alandavaks.

Samuti võis kaebajale tekitada mõningaid ebameeldivusi ka asjaolu, et seoses ventilatsiooni

puudumisega võis veega tualett peale selle kasutamist levitada ebameeldivat lõhna, kuna see

püsis pikema aja vältel, kuid ka seda ei saa vaadelda kaebaja inimväärikust alandavana.

Vastustaja seisukohtadest nähtuvalt on kaebaja tõesti pöördunud vangla administratsiooni

poole seoses ebapiisava ventilatsiooniga, kuid kaebajale on selgitatud, mille tõttu oli häiritud

ventilatsiooni töö. Seega puudub alus väita, et vastustaja on probleemide kõrvaldamisel olnud

tegevusetu. Halduskohus on õigustatult leidnud, et tegemist ei ole kaebaja õiguste sellise

intensiivsusega rikkumisega, mida saab lugeda inimväärikust alandavaks. Seega on

halduskohus kaebaja kaebuse tema kasuks mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks õigustatult

jätnud rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastustaja on kaebaja ees

vabandanud talle tekitatud ebamugavuste pärast.

8. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivust kogu menetluse vältel, siis asjas menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi