3-14-51656/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Roman Gorodivski esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, Tartu Vangla jättis 18.07.2014. a otsusega nr 1-13/768-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-14-51656/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega nr 1-13/768-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi
Otsuse avalikult teatavakstegemise
aeg ja koht
19.05.2016, Tartu
Haldusasja number
3-14-51656
Haldusasi
Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla
tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Roman Gorodivski apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Roman Gorodivski
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsus muutmata ja Roman Gorodivski
apellatsioonkaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 20. juuni 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kinnipeetav Roman Gorodivski esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse,
milles soovis hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot seoses perioodil 24.04.2014-
04.05.2014 E1 eluosakonna karterikambris nr 1008 valitsenud halbade
kinnipidamistingimustega.
Tartu Vangla jättis 18.07.2014. a otsusega nr 1-13/768-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2. R. Gorodivski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt perioodil
24.04.2014-04.05.2014 karterikambri nr 1008 kinnipidamistingimustega tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmiseks.
Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 24.04.2014 kambrisse nr 1008, kus ta viibis 10 ööpäeva
kartserirežiimil. Perioodil 25.04.2014 – 30.04.2014 ei töötanud kambris ventilatsioon. Samal
ajal oli väljas üle 20 kraadi sooja, kambris oli palav ning vähe õhku ja aken oli kinni keevitatud.
Kaebaja palus valvuril teha luuk või uks lahti, et kambrit tuulutada, kuid sellest keelduti.
Eluruumidele kehtestatud nõuete kohaselt peab igal elu-, töö- ja magamistoal olema vähemalt
üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks. Avatav aken on Tartu Vangla
projekteerimisel ette nähtud. Ventilatsiooni nõue tuleneb ka Euroopa vanglareeglistiku punktist
18.1. Tartu Vangla ei austanud kaebaja inimväärikust, jättes ta viieks päevaks ventilatsioonita.
Samuti palus kaebaja koos kambrikaaslasega, et neid lastaks WC-sse, mis asub duširuumis,
kuid sellest keelduti. Kambris asuvat WC-d kasutades levis kambris pool päeva ebameeldiv
lõhn.
Kartserikambris ei lubatud kasutada higipulka ja habemeajamisvahendeid. Samas kohustab
Tartu Vangla kodukord täitma isikliku hügieeni nõudeid ning hoidma korras ja puhtana oma
riietuse ja elukambri. Ka kambri puhastamiseks anti üks lapp, millega pidi pesema kambrit,
lauda, kraanikaussi ja WC-d. Alandavaks kohtlemiseks tuleb pidada olukorda kui kinnipeetaval
ei ole endal raha ning talle antakse kambri koristamiseks üks lapp ja hügieeni eest
hoolitsemiseks üks seep kolme kuu jooksul. Kartserikambris puuduvad riiulid, kus
kinnipeetavad saaksid hoida oma asju. Samuti peaks laud olema nii suur, et selle taga saaksid
kaks kinnipeetavat süüa. Igale kinnipeetavale peab olema kättesaadav soe vesi, kuid E1
eluosakonnas see puudus.
09.02.2015 kohtule saabunud täienduses selgitas kaebaja, et kinnipeetavatel puudub ligipääs
kambrite ventilatsioonisüsteemile. Antisanitaarseks ja inimväärikust alandavaks tuleb pidada
ebapiisavat ventilatsiooni kartserikambris ning WC poti puudumist. Kaebaja suhtes kasutati
vastuvõetamatuid kinnipidamistingimusi, sh ebapiisav isiklik ruum ja halb valgustus, mille
tulemusena kaebaja nägemisteravus langes.
HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsusega ei rahuldatud R. Gorodivski 09.02.2015 taotlust
kaebuse muutmiseks, jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et R. Gorodivski viibis 24.04.2014 – 04.05.2014
kartseris kambris nr 1008 ja, et perioodil 24.04.2014 – 30.04.2014 oli probleeme E-hoone
1. üksuse, kus asus kamber 1008, ventilatsiooniga. Vastustaja selgitas, et ventilatsiooni töö oli
häiritud, kuna üks kinnipeetav oli arvuti kasutamise ruumis lükanud pahatahtlikult kinni
ventilatsioonisüsteemi tuleohutusklapid. Ventilatsioonisüsteemi töö taastati esimesel
võimalusel ning kaebaja ees vabandati ja paluti mõistvat suhtumist.
Oluline ei ole, mis põhjusel tekkis ventilatsioonisüsteemi töös tõrge. Nõustuda tuleb
vastustajaga, et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni tõrked, vaid temale
elutegevuseks vajaliku õhuhulga puudumine. Kaebaja peab aga enda õigusi rikkuvaks ainult
asjaolu, et teda jäeti ventilatsioonist ilma. Eluliselt ei ole usutav, et 20-kraadine soe tekitab
kambris niisuguse temperatuuri, milles pikaajaline viibimine tekitaks inimväärikust
alandavaid kannatusi.
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi andmete alusel (kättesaadav mh
http://meteo.physic.ut.ee) oli kõnealustel kuupäevadel Tartus keskmine temperatuur järgmine:
25.04.2014 – 9,4 °C; 26.04 – 11,4 °C; 27.04 – 12,3 °C; 28 – 13,9 °C; 29.04 – 14,7 °C; 30.04
– 8,6 °C. Nendest päevadest ainult ühel päeval, s.o 29.04 oli maksimaalne temperatuur üle
20 °C, olles kella 15 ja 16 vahel 20,5 °C. Sellest järeldub, et kaebaja liialdas välistemperatuuri
osas ning objektiivselt tuvastatud välistemperatuur ei saanud tingida kambris palavust. Isegi
juhul, kui ventilatsioonisüsteemi tõrge tekitas kaebajale ebamugavusi, on vastustaja
vabandamisega olukorra heastanud. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kambris ei pea
tingimata olema avatav aken. Avatava akna puudumine eeldab üldjuhul ventilatsioonisüsteemi
toimimist. Samas on selge, et vangla kamber ei ole ka suletud akna ning tõrkuva
ventilatsiooni korral hermeetiline ruum, vaid teatav õhuvahetus toimub ukse, toiduluugi jms
avauste kaudu.
Kohus möönab, et ventilatsiooni tõrke korral võib pärast tualeti kasutamist ebameeldiv lõhn
jääda püsima mõnevõrra kauemaks kui muidu. Samas oli kambris siiski veega tualett, mistõttu
ei ole usutav, et lõhn püsis niivõrd intensiivsena, et seda saaks pidada inimväärikust
alandavaks.
Muud kaebaja poolt välja toodud tingimused, mis väidetavalt tema väärikust alandasid, ei riku
kaebaja õigusi ja kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kehtiv õigus ei
kohusta vanglat tagama kambris sooja vett ega väljastama kinnipeetavale kindlaid
koristusvahendeid. Arvestades kartserikambris viibimise lühikest kestvust ei saanud üksnes
ühe lapi väljastamine olla inimväärikust alandava kvaliteediga. Vangla sisekorraeeskirja
kohaselt ei ole kartseris lubatud higipulk ja habemeajamisvahendid ning vanglal pole
kohustust paigutada kartserisse riiul. Samuti ei tulene kehtivast õigusest nõudeid
kinnipeetavate kambri lauale. Kohus möönab, et olukord, kus mõlemad kambris viibivad
isikud ei mahu korraga laua taha sööma, võib tekitada ebamugavust, kuid selline olukord ei
saa tekitada kannatusi, mida võiks pidada inimväärikust alandavateks.
Tartu Vangla ei ole alandanud R. Gorodivski inimväärikust ega põhjustanud ka ühtegi muud
riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 loetletud kahjulikku tagajärge.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. R. Gorodivski esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha
uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus menetlusõiguse norme, kuna ei arvestanud kaebaja argumente
ja esitatud tõendeid. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vangla peab garanteerima, et isikuid ei peetaks kinni
inimväärikust mitteaustavates tingimustes, et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi
või raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ning, et kinnipeetava tervis ja
heaolu oleksid piisavalt kindlustatud.
Halduskohus ei arvestanud vastustaja selgitust, et sel ajal kui kaebaja viibis E-hoone kartserikambris, toimusid
kogu eelvangistushoones ventilatsiooni hooldustööd ning sellega seoses võis esineda häireid. Samuti ei
arvestanud halduskohus asjaolu, et kaebaja esitas vangla juhtkonnale kartseris viibimise ajal mitmeid kaebusi
seoses kambris ventilatsiooni puudumisega.
Kaebaja ei vaidlusta, et ajavahemikul 25.04.2014-30.04.2014 oli keskmine välistemperatuur 11 oC, kuid
vaatamata sellele oli kambris palav. Halduskohus ei arvestanud, et pikka aega ei ole võimalik viibida kambris,
kus ventilatsioon puudub. Kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele,
tervisekaitse- ja hügieeninõuetele.
Halduskohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Kui Tartu
Vangla projekt nägi ette avatavad aknad, siis peaksid aknad lahti käima. Kaebaja inimväärikust kahjustati tema
paigutamisega kartserisse, mille tingimused ei vastanud nõuetele. Tuvastatud on vangla sisekorraeeskirja (VSkE)
§ 7 lg 1 rikkumine ning halduskohus möönis ka ventilatsiooninõuete mittejärgimist WC-st leviva halva lõhna
näol.
Kaebajale tekitati mittevaralist kahju, kuna teda hoiti viis päeva kambris, mis ei vastanud vangistusseaduse
(VangS) § 45 lg 1 nõuetele.
5. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
Vastuse kohaselt vastab tõele, et vaidlusalusel perioodil toimusid eelvangistushoones
ventilatsiooni hooldustööd, mis võis pärssida kambrites õhuvahetuse toimumist. Vangla
parandas ventilatsioonisüsteemi töös esinenud tõrked esimesel võimalusel. Kuigi aken ei
olnud kartserikambris avatav ja ventilatsiooni töös esines tõrkeid, ei ole karterikambri näol
tegemist ruumiga, kus õhuvahetust üldse ei toimu. Õhuvahetus võib sellisel juhul võtta kauem
aega ja tekitada kinnipeetavates teatud ebamugavustunnet. Halduskohus on õigesti järeldanud,
et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni töö tõrked, vaid temale elutegevuseks vajaliku
õhuhulga puudumine. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal puudus elutegevuseks vajalik õhk.
Kartseris valitsenud muude tingimustega seoses on halduskohus selgelt väljendanud, et
kaebaja nimetatud muud tingimused ei riku kaebaja õigusi, on reguleeritud õigusaktidega ning
kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kaebaja ei ole
apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, mis võiksid tingida halduskohtu seisukohast
erinevale seisukohale asumise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja
R. Gorodivski apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud
seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei
pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks
märkida järgmist.
7. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt viidanud sellele, et vastustaja rikkus tema
õigusi, kuna teda hoiti kambri, mis ei vastanud VangS § 45 lg 1 nõuetele, millega seoses on
talle tekitatud mittevaralist kahju. Vastustaja on õigeks võtnud asjaolu, et perioodil 25.04.2014
kuni 28.04.2014 oli häiritud ventilatsiooni normaalne töö, kuna keegi kinnipeetavatest oli
sulgenud ventilatsiooni sulgklapid. Probleemi teatavakssaamisel hakati sellega koheselt
tegelema. Samuti toimusid ventilatsioonisüsteemi hooldustööd ja ka seoses sellega võis
esineda häireid. Samas ei nähtu VangS § 45 lg-st 1, et kambri aken peab olema avatav.
Olukord, kus kinnipeetav ei saa oma kambrit tuulutada on ebameeldivus, kuid selle puhul ei
ole tegemist tema õiguse rikkumisega. Samuti ei ole kambri näol tegemist ruumiga, kus ilma
ventilatsioonita igasugune õhuvahetus puudub. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et
arvestades mittetöötava ventilatsiooniga kambris viibimise ajalist kestvust, ei saa seda lugeda
nii intensiivseks kaebaja õiguste rikkumiseks, et seda pidada inimväärikust alandavaks.
Samuti võis kaebajale tekitada mõningaid ebameeldivusi ka asjaolu, et seoses ventilatsiooni
puudumisega võis veega tualett peale selle kasutamist levitada ebameeldivat lõhna, kuna see
püsis pikema aja vältel, kuid ka seda ei saa vaadelda kaebaja inimväärikust alandavana.
Vastustaja seisukohtadest nähtuvalt on kaebaja tõesti pöördunud vangla administratsiooni
poole seoses ebapiisava ventilatsiooniga, kuid kaebajale on selgitatud, mille tõttu oli häiritud
ventilatsiooni töö. Seega puudub alus väita, et vastustaja on probleemide kõrvaldamisel olnud
tegevusetu. Halduskohus on õigustatult leidnud, et tegemist ei ole kaebaja õiguste sellise
intensiivsusega rikkumisega, mida saab lugeda inimväärikust alandavaks. Seega on
halduskohus kaebaja kaebuse tema kasuks mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks õigustatult
jätnud rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastustaja on kaebaja ees
vabandanud talle tekitatud ebamugavuste pärast.
8. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivust kogu menetluse vältel, siis asjas menetluskulud
puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Einar Vene
Agu Timmi