3-14-51177/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Tartu Haldusasja number 3-14-51177 Haldusasi J.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2014. a tollideklaratsiooni nr 14EE5600EE91300260 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastada kütuselt tasutud 40,41 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja J.K. , esindaja vandeadvokaat Marina Valge Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta J.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 20. juunini 2016. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja J.K. esitas Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 30. detsembri 2015. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu,

2

tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2014. a otsus nr 3-3-1-80-13). Kaebaja taotleb MTA tollideklaratsiooni, mille alusel tasus kaebaja MTA-le arvestatud aktsiisitasu 40,41 eurot, tühistamist. Nimetatud tollideklaratsiooni kohaselt deklareeris J.K. vabatahtlikult oma sõiduki standardses kütusepaagis oleva kütuse koguseks 60 liitrit, mille õigsuses tolliametnikud ei kahelnud ja tasus aktsiisitasu summas 40,41 eurot, mis koosnes tollimaksust 1,83 eurot, kütuseaktsiisist 25,37 eurot ja käibemaksust 13,21 eurot. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga tollideklaratsioonis kajastatud andmete õigsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 60 liitri kütuse, mis on Eestisse toodud samal kalendrikuul mitmendat korda sisenemisel sõiduki standardses kütusepaagis, eest aktsiisimaksu tasumine summas 40,41 eurot väga suure kaaluga õigushüve. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 kohaselt ei tule aktsiisi tasuda kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist mootorsõiduki Eestisse saabumisel standardses kütusepaagis oleva kütuse eest. Kaebaja suhtes ei saanud kohaldamisele tulla ka ATKEAS § 68 lg 3, kuna kaebaja sisenes piiriületuse kuule (mai 2014) eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki rohkem kui kolmel korral. Arvestades, et kütuse eest, mida soovitakse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki tuua selleks ettenähtud kütusepaagis, kuid Eestisse samal kalendrikuul mitmendat korda sisenemisel, tasudes 60 liitri eest 40,41 eurot aktsiisi, ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise puhul standardses kütusepaagis asunud kütuse eest, tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega.

HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul on kaebaja taotlenud vastustajalt välja mõista tasutud aktsiis summas 40,41 eurot. Kuna varaliselt hinnatav hüve on väiksem kui 200 eurot, loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse eeltoodule tuginedes väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. J.K. on taotlenud MTA tollideklaratsiooni nr 14EE5600EE91300260 tühistamist ja vastustajalt vaidlustatud tollideklaratsiooni alusel tasutud 40,41 euro väljamõistmist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu J.K. i tühistamisnõue rahuldamisele, on õiged.

MTA vastuses kaebusele (tl 22-25), halduskohtu otsuses (tl 39-40) ja MTA vastuses apellatsioonkaebusele (tl 57-59) on ammendavalt selgitatud, miks J.K. i kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei kuulu MTA tollideklaratsioon nr 14EE5600EE91300260 tühistamisele.

4. J.K. i apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust, et halduskohus ei ole rakendanud kaalutlusõigust ning, et ATKEAS § 68 lg 1, § 68 lg 3 ja § 27 lg 7 on vastuolus Põhiseadusega ja piiravad Eesti Vabariigi kodaniku õigust valida elukutset ja töökohta ning tegeleda ettevõtlusega. Samuti väidab kaebaja, et ta oli sunnitud tasuma tollimaksu, sest vastasel korral oleks võetud kasutusele meetmed kütuse hõivamiseks. Kaebaja leiab, et põhiküsimus on selles, kas kaebaja oleks saanud vaidlusalusele kütusele aktsiisivabastust või mitte. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt saaks tekkida kahtlusi tollideklaratsiooni õigsuses. Pelgalt kaebaja subjektiivne arvamus, et teda sunniti aktsiisimaksu maksma, ei ole aluseks tollideklaratsiooni tühistamiseks või tolliametnike väidete usaldusväärsuses kahtlemiseks. Kuna kaebajal oli mitmeid võimalusi tekkinud olukorras käitumiseks ja tema otsustas kütuse hõivamise vältimiseks tasuda ära

3

aktsiisimaksu ja seeläbi jätkata oma teekonda, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebajat selleks tegevuseks tolliametnike poolt sunniti. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja avaldas ise vabatahtlikult, et kütusepaagis on 60 liitrit kütust ja tolliametnikud pidasid seda usutavaks, mistõttu kütuse kogust ei mõõdetud ja tollideklaratsioon vormistati kaebajalt saadud andmete põhjal. Halduskohtul puudus alus esitatud andmete õigsuses kahelda. Samuti kinnitas kaebaja oma allkirjaga tollideklaratsioonis olevate andmete õigsust. Asjakohased ei ole kaebaja väited seoses töökoha asumisega Sankt-Peterburgis, kuna kehtiv õigus ei näe aktsiisitasu kohaldamisel ette erandeid isikutele, kes ületavad mootorsõidukiga Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist piiri seoses liiklemisega töökoha ja elukoha vahel. Eeltoodu tõttu tuleb tähelepanuta jätta ka kaebaja viited halduskohtu poolt kaalutlusõiguse mittekohaldamisele, kuna kehtiv õigus ei anna haldusorganile võimalust kasutada kaalutlusõigust aktsiisitasu määramisel Vene Föderatsioonis tööl käivate Eesti Vabariigi kodanike ning teiste isikute, nt turistide puhul. Õige ei ole ka kaebaja väide, et halduskohus ei pööranud tähelepanu kaebaja lisatud tõenditele, millest nähtub, et kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle töökohaks on Sankt-Peterburg. Kaebaja lisas kaebusele vaid äriregistri väljavõtte ettevõtte Bottom Line Technologies LLC Eesti filiaali (10211258) kohta, millelt ei nähtu, et kaebaja oleks selle ettevõtte töötaja või, et tema töökoht asuks Sankt-Peterburgis. Seega ei ole kaebaja tõendanud enda töötamist nimetatud ettevõttes ega ka asjaolu, et tema töökohaks on Sankt-Peterburg.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Agu Timmi