3-15-155/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-155 Haldusasi Syndicate Holding OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 22.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/024339-16 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Syndicate Holding OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.10.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Syndicate Holding OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Syndicate Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-155 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-155 2(5) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 22.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/024339-16 Syndicate Holding OÜ-d muu hulgas suurendama 2014. a oktoobri käibemaksudeklaratsioonil täpsustuste real tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 13 551,44 eurot ning nimetatud summat tasuma. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et Syndicate Holding OÜ ei ole kasutanud Tammsaare pst 22d-6 korterit oma ettevõtluse tarbeks. Kuna korterit ei ole maksustatava tulu tarbeks kasutatud, on korteri soetamisel ja jooksvatelt kuludelt käibemaks maha arvatud õigusvastaselt.

2. Syndicate Holding OÜ esitas 21.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 22.12.2014 maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebaja ei ole Tammsaare pst 22d-6 korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kaebaja ei ole sisendkäibemaksu maha arvanud ja seega puudub ka vajadus korrigeerida sisendkäibemaksu korteri müümise kuu käibedeklaratsioonil. Maksuhaldur on püüdnud ära kasutada olukorda, kus õiguspärase tegevuse tulemusena ei ole kaebajal võimalik ennast kaitsta. Maksuhaldur on maksumenetluse läbiviimisega ebamõistlikult viivitanud, mistõttu ei ole kaebajal dokumendid säilinud. Sellises olukorras lasub maksuhalduril kohustus välistada täielikult kõik kahtlused täiendava maksusumma määramise õigusvastasuse osas.

Kaebaja soetas korteriomandi 30.05.2006 ning müügileping käibemaksuga seonduvat ei käsitlenud. Kaebajale teadaolevalt ei esitatud talle ka eraldi arvet, vaid korteri eest tasumine toimus 30.05.2006 müügilepingu alusel. Maksuhaldur alustas vaidlusaluse korteriga seotud tehingute maksustamise õigsuse kontrolli 15.08.2014, s.o kaheksa aastat ja kaks kuud pärast korteri soetamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 58 kohaselt tuleb dokumente säilitada seitse aastat. Sama sätestab raamatupidamise seaduse (RPS) § 12 lg 1. Seega oli kaebaja asjassepuutuvad dokumendid (korteri soetamisega seotud raamatupidamise algdokumendid, sisendkäibemaksu mahaarvamist kajastavad algdokumendid, raamatupidamise registrid) kontrolli alguseks hävitanud. Kaebajal puudub võimalus dokumentaalselt tõendada, et vaidlusaluse korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ei toimunud ning 2006. a mai käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu moodustasid muud soetatud kaubad ja teenused. Tõendamiskoormust ei saa lugeda MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üleläinuks.

Maksuhalduri väide, justkui oleks kaebaja säilitanud dokumente valikuliselt, on ebaõige. Kaebaja ei andnud maksuhaldurile 2006. a raamatupidamise dokumente, vaid esitas üksnes säilinud dokumendid. Ainsana on säilinud notariaalne müügileping, mis ei sisalda viiteid käibemaksule. Maksuhaldur on väidetavalt saanud müüja endiselt raamatupidajalt korteri müügiarve, kuid selle õigsust ei ole kaebajal võimalik kontrollida ja kinnitada. Isegi juhul, kui eeldada selle arve õigsust, ei kinnita see sisendkäibemaksu mahaarvamist nimetatud arve alusel. Arvele on käibemaks märgitud, kuid see ei tõenda, et ostja selle sisendkäibemaksuna maha arvas.

Maksuhaldur on viidanud, et 2006. a mai käibedeklaratsioonil on kajastatud sisendkäibemaksu 224 821 krooni (14 369,23 eurot), kusjuures tehingu hinda arvestades oli

3-15-155 3(5) käibemaks sellelt 212 033,90 krooni (13 551,44 eurot). Maksuhaldur on märkinud, et teistel sama aasta käibedeklaratsioonidel jäi sisendkäibemaks vahemikku 1568 – 37 225 krooni. Eeltoodu ei tõenda tõsikindlalt ja vaieldamatult, et kaebaja arvas korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha. Kuna kaebajal ei ole dokumendid säilinud, puudub tal võimalus kontrollida, miks oli maikuus deklareeritud sisendkäibemaks suurem. Kui maksuhaldur alustanuks korteri tehingute maksustamise kontrolli mõistliku aja jooksul pärast korteri soetamist, olnuks eelnev aga lihtsalt tuvastatav.

3. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksusumma vaidlustamisel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sama paragrahvi lg järgi on maksuhalduril tõendamiskoormus vaid nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Maksumenetluses ei ole aset leidnud selliseid rikkumisi, mis oleksid võinud viia maksuhalduri valedele järeldustele või mõjutanud asja otsustamist. Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ning nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Kaebaja väited on paljasõnalised ning ta pole suutnud tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega, lähtudes HKMS § 165 lg-st 2.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et MTA venitas kontrolli alustamisega ajani, mil kaebajal ei ole enam võimalik asjakohaseid tõendeid esitada. Maksuhaldur kontrollis kaebaja 2014. a aprilli käibemaksu tagastusnõude põhjendatust ning selle raames tekkis vajadus kontrollida ka äriühingule kuuluva korteriomandi ettevõtluses kasutamist. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et 7-aastane dokumentide säilitamiskohustus on lühim võimalik tähtaeg, mitte maksimaalne. MKS § 58 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul. Käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg-st 41 tulenevalt on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul sisendkäibemaksu korrigeerimise periood 10 aastat. On loomulik ja seadusest tulenev, et kõik soetusdokumendid tulnuks säilitada vähemalt selle vara edasimüügini. Kontrolli alustamise ajal oli vaidlusalune korter veel kaebaja omanduses (müüdi alles 08.10.2014). Alusetu on kaebaja väide, et tõendamiskoormus ei ole talle üle läinud.

Õiged ei ole kaebaja väited, et maksuhalduri seisukohad ja järeldused põhinevad pelgalt oletustel ja kahtlustel. Maksuhaldur on täitnud uurimiskohustust nõuetekohaselt ja saanud kolmandatelt isikutelt asjassepuutuvaid tõendeid. Tõendeid ja teavet on analüüsitud ning nõuetekohaselt hinnatud. Maksuotsuses on analüüsitud ka kaebaja vastuväiteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Syndicate Holding OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 09.10.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb apellatsioonkaebuses halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde.

Maksuotsus on tõendamata ning selles esitatud väited tuginevad oletustel ja arvamustel, mitte aga asjakohastel dokumentaalsetel tõenditel. Tõendid, millele maksuhaldur tugineb (ERK Kinnisvara OÜ müügiarve ning kaebaja 2006. a mai käibedeklaratsioon) ei tõenda üheselt ja vaieldamatult, et kaebaja on korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud.

3-15-155 4(5)

Vastustaja viivitus maksumenetluse alustamisega muutis kaebajal võimatuks oma väiteid tõendada. Kaebaja on asjakohased dokumendid õiguspäraselt hävitanud. Olukorras, kus maksuhaldur kontrollib selliseid tehinguid, mille puhul maksukohustuslasel puudub dokumentide säilitamise kohustus, ei saa kergekäeliselt lugeda tõendamiskoormust maksukohustuslasele üle läinuks. Maksuhaldur peab suutma oma väiteid tõsikindlalt ja kahtlusteta tõendada. KMS § 32 lg 41 ei sätesta dokumentide säilitamisele pikemat tähtaega kui seitse aastat. Säte saab tähtsust omada vaid juhul, kui kinnisasja soetamisel arvati sisendkäibemaks maha. Kui seda ei toimunud, puudus maksukohustuslasel ka kohustus sisendkäibemaksu korrigeerimiseks.

Käibemaksu määramisel on materiaalõigust valesti kohaldatud. Käibemaksu korrigeerimist reguleerib KMS § 32. Kui kinnisasja soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud, tuleb sisendkäibemaksu korrigeerimist teostada 10 aasta jooksul. Seega peab iga aasta lõpus teostama korrigeerimise 1/10 osas lähtuvalt kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikule osatähtsusele (KMS § 32 lg 42). Kinnisasja võõrandamisel teostatakse järele jäänud korrigeerimisperioodi osas käibemaksu korrigeerimine kinnisasja võõrandamise kuul (KMS §

32 lg 5). Toodud regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik teostada korrigeerimist ühe korraga nii järele jäänud perioodide osas kui ka varasemate perioodide osas.

6. Maksuja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas märgib maksuhaldur, et tegemist on uue väitega, mis tuleks jätta tähelepanuta. Maksuhaldur selgitab aga, et maksustamise aluseks ei ole asjaolu, et kaebaja kasutas korteriomandit nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks ja seetõttu kuulub sisendkäibemaks maha arvamisele osaliselt, vaid maksumenetluses leidis kinnitust, et korteriomandit ei ole maksustatava käibe tarbeks kasutatud. Kuna korteriomand müüdi 08.10.2014, siis korrigeeritigi sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul (KMS § 32 lg 5).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ringkonnakohus ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

8. Maksuotsusega suurendati 2014. a oktoobri käibedeklaratsioonil tasumisele kuuluvat käibemaksu seoses asjaoluga, et kaebaja võõrandas korteriomandi 08.10.2014. Maksuhaldur tugines KMS § 32 lg-le 5, mille kohaselt kuulub põhivara sisendkäibemaks korrigeerimisele võõrandamise kuul. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et KMS § 32 lg-t 42 ei saa sisustada selliselt, et maksuotsuse tegemisel saaks maksustada vaid selle osa, mis tuleks korrigeerida juhul, kui eelnevatel aastatel oleks sisendkäibemaksu korrigeerimine toimunud nõuetekohaselt (igal aastal 1/10). KMS § 32 lg-d 41 ja 42 näevad ette tegevusjuhised ettevõtjatele, mitte ei piira maksuhalduri õigust nõuda põhivara võõrandamisel käibemaksu tasumist olukorras, kus sisendkäibemaksu varasem korrigeerimine ettevõtja poolt ei ole toimunud nõuetekohaselt.

9. Maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid, millest saab järeldada, et kaebaja soetas korteriomandi koos käibemaksuga. Kaebaja vastuargumendid põhinevad üksnes asjaolul, et kuna möödunud on 7 aastat, siis ei ole tal vajalikud dokumendid säilinud ning ta ei saa

3-15-155 5(5) maksuhalduri poolt kogutud andmeid kinnitada ega ümber lükata. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune mõistlik põhjus kahelda ERK Kinnisvara OÜ esitatud müügiarve õigsuses ning selles, et kaebaja arvas korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu maha. Arvel olev teave ühtib kaebaja 2006. a käibedeklaratsiooni andmetega, kus on deklareeritud tavapärasest oluliselt suurem sisendkäibemaks. Selline kokkusattumus ei saa olla juhuslik.

Usutav ei ole, et kaebaja hävitas juba enne korteriomandi võõrandamist kõik selle soetamisega seotud dokumendid. Kui raamatupidamise registrite puudumist võib mõista, siis nt müügiarve hävitamine tekitab küsimusi. Usutav ei ole ka see, et äriühing soetas korteriomandi teiselt äriühingult ilma arveta, tasudes ettenähtud summa üksnes notariaalse lepingu alusel.

10. Maksuhaldur ei ole maksumenetlusega põhjendamatult viivitanud. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud riigilõivu 406,54 eurot ning kandnud esindajakulusid 1443 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets