3-16-401/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-401

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla ametnike tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise

kahju summas 30 000 eurot hüvitamise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus Tartu Halduskohtu

01.04.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Viru Vangla 03.08.2015. a, 10.08.2015. a, 17.08.2015. a ja

24.08.2015. a käskkirjad A. Pokrase distsiplinaarkorras karistamise kohta koos

allkirjalehtede ja 22.10.2015. a vaideotsusega. Ülejäänud osas tagastada vastustaja

vastusele lisatud materjalid Viru Vanglale.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.04.2016. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas 24.11.2015 Viru Vanglale võõrkeelse kahju

hüvitamise taotluse (tl 15-16, tõlge tl 23p), milles nõudis vanglalt mittevaralise kahju

summas 30 000 eurot hüvitamist seoses sellega, et alates 31.07.2015 ei ole ta saanud enam

käskkirju ega ettekandeid tema poolt toime pandud distsipliinirikkumiste kohta, kuigi ta

paneb iga päev erinevaid distsipliinirikkumisi toime. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt

soovib A. Pokras vaidlustada kõik need ettekanded, noomitused, vestlused ning kaitsta sellega

enda õigusi. A. Pokras on seisukohal, et Viru Vangla ametnikud ei täida enda ametikohustusi,

millega jätavad A. Pokrase ilma efektiivsete õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusest ja

alandavad sellega tema inimväärikust ning kahjustavad psüühilist tervist. A. Pokrase kahju

hüvitamise taotlus registreeriti Viru Vanglas 26.11.2015. Kahju hüvitamise taotluse tõlge

registreeriti Viru Vanglas 21.12.2015.

2. A. Pokras esitas 21.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3, tõlge tl 5), milles palus

hüvitada talle Viru Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju summas 30 000 eurot seoses

sellega, et Viru Vangla ametnikud on rikkunud kaebaja õigusi, sest on jätnud ta ilma

võimalusest kasutada kõiki efektiivseid õiguskaitsevahendeid, alandades sellega tema

inimväärikust ja tekitades kahju tema psüühilisele tervisele. Kaebaja märkis kaebuses, et ta

esitas 24.11.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mida vangla ei ole lahendanud.

Kaebuse kohaselt ei ole kontaktisik alates 31.07.2015 kuni kahju hüvitamise taotluse

esitamiseni 24.11.2015 esitanud kaebajale ühtegi käskkirja tema distsiplinaarkaristuste ning

rikkumiste kohta, vaatamata sellele, et kaebaja on neid korduvalt nõudnud, sest ta soovib neid

vaidlustada. Kaebaja arvestuse kohaselt peaks selliseid distsiplinaarkäskkirju olema selle nelja

kuu jooksul 240 kuni 480. Kaebaja märgib, et ta sai nendest rikkumistest teada 2015. a

novembris tema suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel antud käskkirjast, mille kohaselt

kohaldati tema suhtes eelpoolmainitud distsipliinirikkumiste tõttu täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Vangla ei ole aga nende rikkumiste kohta käskkirju ja protokolle

esitanud. Kaebaja on seisukohal, et vangla on rikkunud tema õigusi ja alandanud

inimväärikust ning tekitanud kahju tema psüühilisele tervisele, mis väljendub raskes

depressioonis ja stressis.

3. Viru Vangla jättis 22.02.2015. a otsusega A. Pokrase 24.11.2015. a kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata (tl 18-19). Vangla arvates puudub kinnipeetaval õigus nõuda, et tema

suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda karistataks distsiplinaarkorras.

Distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine ning kinnipeetava karistamine ei ole seaduse

tähenduses isikut koormav tegevus ning sellest tulenevalt ei ole see ka õigusvastane. Vangla

hinnangul ei saa isik nõuda kahju hüvitamist selle eest, et teda koheldakse soodsamalt.

4. Tartu Halduskohus tagastas 01.04.2016. a

määrusega A. Pokrase kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus märkis, et VangS § 63 lg 1 tuleneb vanglale õigus, mitte kohustus kohaldada

vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise

eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Vastusest kahjunõudele nähtub, et vaatamata

kaebaja poolt korduvatele korrarikkumistele ei ole kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlusi läbi

viidud ja teda distsiplinaarkorras karistatud. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus

nõuda, et tema suhtes viidaks läbi distsiplinaarmenetlus ja teda karistataks distsiplinaarkorras.

Halduskohus asus seisukohale, et distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmise ja kinnipeetava

distsiplinaarkorras karistuse mittemääramisel on teda koheldud seaduses sätestatust

soodsamalt ning seega ei saa antud juhul olla tegemist ka vangla õigusvastase tegevusega,

mistõttu ei saanud kaebajale kaebuses märgitud väidetavat mittevaralist kahju tekkida.

5. A. Pokras esitas 15.04.2016 Tartu Halduskohtu 01.04.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. A. Pokras on seisukohal, et

halduskohus on ebaõigesti kaebuse tagastanud. Määruskaebuse kohaselt kohaldatakse kaebaja

suhtes Viru Vangla 27.11.2015. a käskkirja nr 6-4/634 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid

ning käskkirja kohaselt on see tingitud süstemaatilistest distsipliinirikkumistest viimase kolme

kuu jooksul, mis eelnesid 27.11.2015. käskkirja andmisele, st augustist kuni novembrini.

Samas alates 2015. a juuli lõpust kuni 2015. a detsembri lõpuni ei ole määruskaebuse esitaja

väitel saanud ta mitte ühtegi protokolli ega käskkirja tema poolt toime pandud

distsiplinaarkaristuste kohta. A. Pokras on seisukohal, et sellest tulenevalt kohaldati tema

suhtes VangS § 69 alusetult. Määruskaebuse esitaja arvates on vangla tema suhtes käeraudu

kohaldades ning jättes talle esitamata haldusaktid distsiplinaarkaristuste kohta, mida ta

seetõttu ei saanud ka vaidlustada, rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) artikleid 3 ja 13.

6. Tartu Halduskohus jättis 22.04.2016. a määrusega A. Pokrase määruskaebuse rahuldamata

ja edastas selle koos toimiku materjalidega ringkonnakohtule lahendamiseks. Toimiku

materjalid jõudsid koos määruskaebusega ringkonnakohtusse 29.04.2016. 03.05.2016 edastas

Tartu Ringkonnakohus A. Pokrase määruskaebuse Viru Vanglale, kohustades teda vastama

määruskaebusele ja ringkonnakohtu küsimusele selle kohta, kas ajavahemikul

31.07.2015 – 24.11.2015 on kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlusi või antud

käskkirju, millega on talle kohaldatud distsiplinaarkaristusi

7. Vastustaja palub oma 11.05.2016. a vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata.

Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud. Vastustaja selgitab, et

vaidlusalusel ajavahemikul on vastustaja korduvalt viinud kaebaja suhtes läbi

distsiplinaarmenetlusi, mis on päädinud kaebaja distsiplinaarkorras karistamisega ning

kaebaja on need käskkirjad ka vaidlustanud. Vastusele on lisatud ka nelja käskkirja ja

vaideotsuse materjalid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab asja juurde Viru Vangla 11.05.2016. a vastusele lisatud

materjalidest viru Vangla 03.08.2015. a, 10.08.2015. a, 17.08.2015. a ja 24.08.2015. a

käskkirjad A. Pokrase distsiplinaarkorras karistamise kohta koos allkirjalehtede ja

22.10.2015. a vaideotsusega (kokku 15-l lehel). Ülejäänud osas tagastab ringkonnakohus

vastusele lisatud materjalid nende esitajale.

9. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 01.04.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb

tagastada.

10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad Viru

Vangla 27.11.2015. a käskkirjaga nr 6-4/634 tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Kaebaja on Viru Vangla 27.11.2015. a käskkirja nr 6-4/634 halduskohtus eraldi

vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-659) ning seega ei ole kaebaja väited alusetult täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise kohta antud asja läbivaatamisel asjakohased.

11. Määruskaebuse kohaselt rikkus vastustaja kaebaja õigusi sellega, et jättis talle

ajavahemikul 2015. a juuli lõpust kuni detsembri lõpuni esitamata otsused, millega talle on

määratud distsiplinaarkaristused, jättes ta ilma võimalusest neid vaidlustada. Kuna kaebaja on

kaebuses halduskohtule väitnud, et talle ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju

esitatud perioodil 31.07.2015 – 24.11.2015, siis HKMS § 182 lg 3 ja § 203 lg 2 alusel vaatab

ringkonnakohus määruskaebuse läbi kaebuses märgitud perioodi ulatuses.

12. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud andmete kohaselt on Viru Vangla

ajavahemikul 31.07.2015 – 24.11.2015 andnud neli käskkirja, millega määrati kaebajale

distsiplinaarkaristused vanglaametnike korralduste eiramise eest (Viru Vangla 03.08.2015. a

käskkiri nr 6-3/921, 10.08.2015. a käskkiri nr 6-3/951-D, 17.08.2015. a käskkiri nr 6-3/1007,

24.08.2015. a käskkiri nr 6-3/1039). Nimetatud käskkirjadele on märgitud, et need on

kaebajale kätte toimetatud, kuid kaebaja on keeldunud selle kohta allkirja andmast. Kaebaja

on 01.09.2015. a vaidega kõik nimetatud neli Viru Vangla käskkirja vaidlustanud. Viru Vangla

on 22.10.2015. a vaideotsusega nr 6-12/277-2 jätnud kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja

vaidlustas Viru Vangla 22.10.2015. a vaideotsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-15-2943).

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et talle ei ole ajavahemikul

31.07.2015 – 24.11.2015 esitatud mitte ühtegi käskkirja, millega talle on määratud

distsiplinaarkaristus. Vastustaja esitatud andmete kohaselt tehti nimetatud perioodil kaebaja

suhtes neli distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, mille kaebaja on ka kätte saanud. Seda

tõendavad nii vanglaametnike märked distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjadel kui ka

asjaolu, et kaebaja on need käskkirjad vaidlustanud. Seega ei ole õige ka kaebaja väide, et

vastustaja tekitas talle mittevaralist kahju sellega, et jättis ta ilma võimalusest tema suhtes

antud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju vaidlustada.

Isegi juhul, kui vastustaja on vaidlusalusel perioodil andnud kaebaja suhtes veel

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju, siis vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §

61 lg 1 ja § 62 lg 2 p-le 1 kehtib distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kui isikut koormav

haldusakt alates haldusakti adressaadile kättetoimetamisest. HMS § 75 kohaselt algab ka

vaide esitamise tähtaeg arvates haldusaktist teadasaamisest. Seetõttu ei saa

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade kaebajale esitamata jätmine rikkuda kaebaja

õigusi neid vaidlustada. Vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema alates käskkirjade kaebajale

kättetoimetamisest.

14. Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega peab kohus

kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel lähtuma asja lahendamisel olulistest

kaebaja faktiväidetest ning eeldama nende õigsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks

olukorras, kus kaebaja väidab, et talle ei ole tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristusi

määravaid käskkirju esitatud ja kaebaja faktiväidete tõendatust eeldades, kaebeõiguse

puudumine ilmselge.

15. Kuna käesoleval juhul on vastustaja esitatud andmetega aga kaebaja taolised faktiväited

ümber lükatud ning ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustaja tegevus olla kaebaja väidetud

õigusi rikkunud, siis ei saanud kaebajale tekkida ka mittevaralist kahju. Seetõttu ei ole

kaebajal võimalik saavutada esitatud kaebusega selle eesmärki, s. o mittevaralise kahju

hüvitamist inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest põhjusel, et alates

31.07.2015 ei ole ta saanud vanglalt käskkirju ega ettekandeid tema poolt toime pandud

distsipliinirikkumiste kohta, kuigi ta on rikkumisi toime pannud ja soovib

distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade vaidlustamisega ka oma õigusi kaitsta, seda

enam, et vangla 27.11.2015. a käskkirjaga nr 6-4/634 kohaldati kaebaja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid viitega kaebaja süstemaatilistele distsipliinirikkumistele

viimase kolme kuu jooksul, kuigi ta ei ole ühtegi sellist käskkirja näinud. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb eeltoodu tõttu kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa

kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses esitatud väidetega, vaid

peab kaebuse tagastamisel põhjusega, et sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki,

olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebuses nimetamata,

kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel (Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.12.2015. a määrus asjas nr 33155-15, p 13). Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ka kaebuses

nimetama põhjendustel. Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei ole võimalik esitada

kaebuse eesmärgi saavutamiseks tulemuslikumaid nõudeid, mistõttu ei muudaks ka kaebuse

muutmine selle eduväljavaateid ning seetõttu puudub vajadus anda kaebajale võimalus

kaebuse muutmiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab

halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega.

Halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega A. Pokrase kaebus tagastati, jääb

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Maili Lokk