1-16-1913/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-1913

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-1913 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava ja Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. aprilli 2016. a otsus menetluses lühi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava (V, ik XXXXXXXXX elukoht X ) VV , XX

kaitsja Kadi Mägi, määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 1. aprilli 2016. a otsus - s Jätta VV lt menetluskulude väljamõistmise muutmata.

2. M rahuldamata. ääruskaebus jätta

3. - KrMS § 187 lg 2 alusel mõista VV lt välja riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks.

Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse -le eraldi VV dokumendina.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohus 01.04.2016 mõistis otsusega

KarS 118 lg 1 p VV lühimenetluses süüdi §

aastat järgi ning talle mõisteti KarS § 61 lg 1 kohaldamisel karistuseks vangistus 3 . KrMS §

238 lg 2 alusel stani. KarS vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 2 aa § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud kaks ning kandmata karistuseks loeti päeva karistusaja hulka

1 aasta 11 kuud ja 28 t. päeva vangistus

KarS § 74 lg 1, 3 sätteid kohaldades määras kohus, et ile mõistetud karistust ei pöörata VV-

täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib -

KarS §

6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Katseaeg hakkas kulgema

75 lg 1 p-des 1- kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 01.04.2016.

1-16-1913

2(6)

2. Kohus r - ahuldas kannatanute tsiviilhagid mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja mõistis VV ilt või välja tema rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt MV- lt SS kasuks

4500 eurot ning kasuks 500 eurot. Kohus

SS määras, et tsiviilhagid tuleb tasuda SS arveldusarvele.

Samuti mõistis kohus või VV-

ilt tema rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt - p 1 alusel kasuks kannatanute ja esindaja MV lt KrMS § 175 lg 1 SS välja SS SS kulud 1144 eurot ning KrMS sundraha I § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075 eurot riigi tuludesse. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et - seaduslikul esindajal -l tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu VV il või tema MV jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus jättis KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 960 eurot riigi kanda.

3. Harju Maakohus sai 08.04.2016

e, milles palutakse VV kaitsja Kadi Mägi määruskaebus tühistada Harju Maakohtu ilt kannatanu õigusabi kulude ja sundraha täies 01.04.2016 otsus - VV

ulatuses väljamõistmise osas kannatanu õigusabikulud ja sundraha jäetaks . Kaitsja taotleb, et täies ulatuses riigi kanda ui kohus ei nõustu sundraha tasumisest täielikult vabastama, siis . K VV palub kaitsja

sundrahast välja mõista mitte rohkem kui 300 eurot.

Kaitsja märkis kaebuses, et kriminaalasja materjalide hulgas on tsiviilkostjate sissetulekuid (palgatõendid) ning väljaminekuid (laenulepingud) tõendavad dokumendid. Peres on veel teine laps. Tsiviilkostja ei vaielnud tsiviilhagile vastu, sest ta mõistab, et milliseid kannatusi on nende poeg põhjustanud. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud vanemate poolseid minetusi süüdistatava kasvatamisel. VV on alaealine ja õpib kutseõppeasutuses. Tal puudub iseseisev sissetulek ja kohtumenetluse kulud peavad hüvitama tema vanemad. Kaitsja hinnangul on see sisuliselt vanemate ehk tsiviilkostjate karistamine, sest selliste summade (1144 eurot ja 1075 eurot) tasumine paneb pere raskesse majanduslikku olukorda, st raskendab oluliselt pere toimetulekut ja asetab ebavõrdsesse olukorda teise ülalpidamist vajava lapse heaolu ning seab ohtu ka süüdistatava võimaluse õpinguid jätkata ehk taasühiskonnastumise eesmärgid.

Kaitsja väidab, et Tartu Ringkonnakohus on teises kriminaalasjas vabastanud alaealise süüdistatava kõikidest õigusabikulude Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest st.

tulenev võrdsuse põhimõte nõuab, et kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid koheldaks ühtemoodi.

4. Harju Maakohus jättis 22.04.2016 määrusega kaitsja Kadi Mägi määruskaebuse

VV

rahuldamata ning edastas

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kokkuvõtlikult märkis maakohus järgmist. Kohus märkis, et VV ei ole esitanud maakohtu otsusele apellatsiooniteadet, apellatsioonkaebust ega vaidlustanud teo kvalifikatsiooni. Seega ei pidanud kohus temale süüdistuses esitatud kuri

vajalikuks koostada motiveeritud kohtuotsust. Kohus leidis, et määruskaebus on esitatud eesmärgiga vaidlustada süüdistatavalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulusid.

KrMS § 189 lg 2 ja § 191 lg 1 on seadusandja pidanud võimalikuks lahendada kohaselt

menetluskulude hüvitamist kas kohtuotsuses või sellest eraldi koostatavas kohtumääruses.

1-16-1913

3(6)

Erandina on menetluskulude hüvitamise osas võimalik maakohtu otsust vaidlustada ka kriminaalmenetluse seadustiku 15. pea s . tüki sätestatud määruskaebe korras Maakohus märkis, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-44-15, p-s 10 sedastatust juhindudes koostab kohus motiveeritud seisukoha üksnes Harju Maakohtu 01.04.2016 otsusega VV-ilt väljamõistetud menetluskulude osas.

Kohus märkis, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kannatanute esindaja kulud 1144 eurot, süüdistatava kaitsja tasu 960 eurot ja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1075 eurot.

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanute esindaja on esitanud arved, milles on märgitud õigusabi tunnihinnaks 110 eurot, mis senise kohtupraktika kohaselt vastab aktsepteeritud keskmise mõistliku tunnitasu määrale. Kohus asus seisukohale, et kannatanutele õigusabi osutamine põhjendatud ning seda teostati vajalikus ulatuses. oli

Kriminaalasjas osutati süüdistatavale ile nii kohtueelse kui ka kohtuliku menetluse käigus VV- riigi õigusabi, mistõttu tekkisid menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes, s.o kaitsjatasu 960 eurot. Kohus mõistis süüdi esimese I kuriteo toimepanemises. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I VV

astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1075 eurot. Kohus viitas -s 1 KrMS § 180 lg sätestatule ja märkis, et kuna käesoleval juhul ei oma alaealine süüdistatav sissetulekut, siis on kohtul KrMS § s 188 sätestatust tulenevalt õigus määrata - hüvitamise kohustus alaealise vanemale. mõlemad vanemad käivad tööl ja saavad töö eest VV

tasu. vastutavad ka Seega pidas kohus põhjendatuks, et menetluskulude hüvitamise eest süüdistatava aastane ja ta saab enne menetluskulude tasumise tähtaega vanemad. Kuna on 17- VV

täisealiseks , et ka süüdistatav ise on võimeline panustama menetluskulude , siis leidis kohus

tasumisse. Eeltoodust tulenevalt ei ole alaealisusest ei nõustunud kohus kaitsja väitega, et VV tulenevalt võimeline menetluskulusid kandma ning et kohus karistas menetluskulusid välja mõistes süüdistatava vanemaid. Kohus märkis, et menetluskulude isiku kanda jätmist ei saa käsitleda karistusena. Arvestades, et puhul on tegemist alaealise , ning VV ga, kes õpib ja on vanemate ülalpidamisel süüdistatava seadusliku esindaja esitatud tõendeid oma sissetulekute kohta, pidas kohus võimalikuks jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kohus märkis, et KrMS § 180 lg 3 alusel puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kuna kannatanul tekkinud valitud esindajale makstud tasu mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule ning kohtule esitatud dokumentide kohaselt on need osaliselt tasutud

a riigi SS poolt, siis ei saa kannatanute esindajate kulusid jätt kanda.

Lähtudes isikuandmetest (alaealine, õpib ), esitatud tõenditest (seaduslike esindajate VV XXX palgatõendid ja laenulepingud) ja kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide suurusest, asus kohus seisukohale, et kohtuotsusega väljamõistetava sundraha ja kannatanute esindaja kulude tasumine ühe korraga käik süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seetõttu s andis kohus sundraha vabatahtlikuks hüvitamiseks seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja, s.o 12 kuud.

1-16-1913

4(6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus on 22.04.2016 KrMS määruses õigesti märkinud, et § 189 lg 2 ja § 191 lg 1

kohaselt lahenda

on võimalik da menetluskulude hüvitamist nii kohtuotsuses või sellest eraldi koostatavas kohtumääruses.

Riigikohus on pidanud lubatavaks seda, et kui maakohus on lahendanud menetluskulude küsimuse nn resolutiivotsuses ning selle peale on esitatud määruskaebus menetluskulude peale, ei pea kohus koostama põhistatud otsust, vaid võib koostada menetluskulude otsustuse kohta. eraldi määruse (Riigikohtu 28.05.2015 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-15, p 10). Riigikohtu seisukoht tähendab aga menetluskulude hüvitamise määruse koostamist, mitte määruskaebuse taotluste ja argumentide suhtes seisukoha võtmist. Määruskaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamine on ringkonnakohtu pädevuses.

6.1

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus esiteks, et kriminaalmenetluse

seadustik ei võimalda menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda jätta. KrMS § 180 lg 3 ütleb üheselt, et uskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu , jätab kui menetl kohus kohus need osaliselt riigi kanda

. See säte kehtib ka alaealise süüdimõistetu puhul. Asjakohatu on kaitsja viide delfi.ee artiklile, mille kohaselt olevat Tartu Ringkonnakohus jätnud alaealise süüdistatavaga kriminaalasjas kõik õigusabikulud riigi kanda. Esiteks on kriminaalasjas, millele kaitsja viitab, mõistetud alaealiselt süüdistatavalt välja oluliselt suuremad menetluskulud kui -

VV ilt, mistõttu jääb arusaamatuks, mida mõtleb kaitsja alaealiste võrdset kohtlemist taotledes. Mainitud kohtuasjas 31.03.2016 tehtud otsusega tühistas Tartu

Ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis menetluskulud välja süüdistatava isalt. Riigi kanda jättis Tartu Ringkonnakohus tsiviilkostjale osutatud riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus pani nende menetluskulude tasumise kohustuse süüdistatavale. Kuigi osa menetluskulusid jättis Tartu Ringkonnakohus riigi kanda, on selles kriminaalasjas süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud oluliselt suuremad kui käesolevas kriminaalasjas.

Märkida tuleb, et kõik õigusabikulud jättis maakohus riigi kanda. VV

Teiseks ei tähenda see mõnes teises kriminaalasjas oleks jäetud alaealise süüdistatava , kui

menetluskulud riigi kanda suuremas ulatuses kui

- , VV il ei tähenda see, et võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peaks alaealiste süüdimõistetute puhul jätma menetluskulud samas ulatuses või proportsioonis riigi kanda.

V Selle astavalt KrMS § 180 lg 1 on põhireegel, et menetluskulud jäävad süüdistatava kanda.

kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga.

Süüdistatava kohustusest menetluskulusid kanda tehakse KrMS § 180 lg 3 kohaselt erandeid vastavalt süüdlase võimele menetluskulusid tasuda, s.t tema majanduslikule olukorrale. Seega see, kas ja mis ulatuses jäetakse menetluskulud riigi kanda, sõltub iga süüdimõistetu majanduslikust seisundist ja ühe süüdimõistetu suhtes võetud seisukoht ei ole ülekantav teisele süüdimõistetule.

Alaealise süüdimõistetu puhul tuleb lisaks lähtuda KrMS § st 188, mis näeb ette, et - kui

kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Sellise menetluskulude hüvitamise kohustuse vanemale paneku puhul ei ole aga tegemist tema karistamisega nagu leiab

1-16-1913

5(6)

kaitsja, vaid sellega kohustatakse vanemaid aitama oma alaealist last rahalise kohustuse täitmisel. Sellise vanemate kohustuse aluseks võib pidada perekonnaseadusest (§ 16 lg-dest 1 ja 2) tulenevat vanemate kohustus alaealist last ülal pidada.

6.2 Kui kohus kohaldab KrMS § 188, tekib ka alaealise süüdimõistetu vanemal, eestkostjal või kasvatusasutusel õigus vaidlustada talt menetluskulude väljamõistmist põhjendusega, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib tal üle jõu. Sisuliselt ongi määruskaebuses väidetud, et süüdistatav ise ega tema vanemad ei ole võimelised välja mõistetud menetluskulusid tasuma. Kaitsja viitab sellele, et kriminaalasjas on esitatud VV vanemate sissetulekuid (palgatõendid) ning väljaminekuid (laenulepingud) tõendavad dokumendid.

Seoses selle väitega märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud menetluskulud osaliselt

(960 euro suuruse kaitsjatasu u kannatanute esindaja latuses) riigi kanda ning ülejäänud osas ( kulud 1144 eurot ja sundraha 1075 eurot) määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. kuulise tähtaja puhul on tegemist kohtupraktikas omaksvõetud 12- menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga. Seega on maakohus juba võtnud arvesse süüdistatava ja tema vanemate majanduslikku olukorda.

Määruskaebuses ei ole näidatud ära, et hoolimata nimetatud sammudest ei ole süüdistatav ega tema ema võimelised menetluskulusid täies ulatuses tasuma.

Maakohus mõistis menetluskulud välja nii süüdistatavalt kui tema emalt. Määruskaebuses

KrMS § 188 sellist kohaldamist vaidlustatud ei ole. See tähendab, et lisaks

VV vanemate

sissetulekutele tuleb hinnata sedagi, kas

VV ise võib olla võimeline menetluskulusid tasuma. Kuigi on tal ei oleks VV alaealine ja ta õpib kutseõppeasutuses, ei välista eelnimetatu seda, et võimalik nt koolivaheajal töötada. Sellisel juhul oleks endal võimalus menetlusku VV-il lusid vähemalt osaliselt tasuda.

6.3 Määruskaebuses on märgitud, et süüdistatav ega tsiviilkostja ei vaielnud vastu tsiviilhagidele. Ringkonnakohtu hinnangul omaks nimetatud argument tähtsust juhul, kui määruskaebuses oleks vaidlustatud kannatanute esindajale makstud tasu suuruse põhjendatust

(vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu). Väitele, et kannatanute esindajale makstud tasu oleks ebamõistlikult suur, määruskaebuses aga tuginetud ei ole.

7. J - ohtukolleegium Harju Maakohtu uhindudes KrMS § dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab k 01.04.2016 rahuldamata. otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse

8. VV kaitsja Kadi Mägi taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu on esitanud suurus on taotluse kohaselt määruskaebuse koostamise eest eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 8 eurot, kokku 48 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja taotlus 0,5 tunni ulatuses, sest arvestades asja sisu ning kaebuse sisu ja kaitsja põhjenduste mahtu, ei saanud kaitsjal kuluda kaebuse koostamisele rohkem kui 0,5 tundi Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et kaitsja taotlus on . selges vastuolus KrMS § 180 lg ga 3 ning põhjend - used selle kohta, et -il ega tema emal ei ole VV

1-16-1913

6(6)

võimalik menetluskulusid väljamõistetud ulatuses tasuda, on napid. on põhjendatud Seega hüvitada kaitsjale määruskaebuse koostamise eest kokku 24 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg st 3, KrMS § 175 lg 1 st 4 ja § 187 lg st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel - p- -

kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb

OÜ-le Liis Toomsalu Advokaadibüroo välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 24 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb välja mõista kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse VV- lt

24 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalsel t/ /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind Meelika Aava Orvi Tali