1-15-692/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-692

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. aprilli 2016 määrus

M.U menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamata jätmise ning täiteasja nr 024/2016/240 peatamata ja katkestamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.U (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2016 määrus muutmata. 2. Jätta süüdimõistetu M.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 10.03.2015 otsusega tunnistati M.U süüdi KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati M.U süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M.U-le kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistati M.U 2 aasta pikkuse vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistuse hulka ja M.U vangistuse kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 11.08.2014. Kohtuotsus jõustus 18.03.2015.

1.1. Tartu Maakohtu 12.08.2015 määrusega jäeti M.U taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

1.2. 23.03.2016 saabus Tartu Maakohtusse M.U taotlus temalt kriminaalasjas nr 1-15-692 välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks; kui see ei ole

võimalik, siis menetluskulude ajatamiseks või ositi tasumiseks ühe aasta võrra alates 01.09.2016. Samuti palus M.U peatada või katkestada täiteasi nr 024/2016/240, mis 1

on algatatud vale aluse tõttu ning tunnustada tema poolt välja toodud mõjuvaid põhjuseid. Süüdimõistetu on 80% töövõimetu.

2. Tartu Maakohtu 20.04.2016 määrusega jäeti M.U taotlus 10.03.2015 otsusega

välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, ajatamiseks või ositi

tasumiseks rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata M.U taotlus täiteasja nr 024/2016/240 peatamiseks või katkestamiseks rahuldamata.

2.1. Kõigepealt selgitas maakohus, et täitemenetluse katkestamise võimalust seadus ette ei

näe. Täitemenetluse peatamist reguleerib TMS § 45, mis sätestab, et kohus võib võlgniku

avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

M.U-lt mõistis menetluskulud välja Tartu Maakohus, mitte Harju Maakohus. Maakohus leidis, et kohtutäitur on nii täitmisteates kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuses teinud vea kohtu nime märkimisel. Täitemenetluse registri andmetel täidetakse

täiteasjas nr 024/2016/240 Tartu Maakohtu 10.03.2015 otsust. Seega ei ole kohtutäitur

alustanud täitemenetlust vale otsuse alusel. Samuti on M.U aru saanud, millise otsuse alusel on sundtäitmist alustatud – taotluses palub ta just Tartu Maakohtu 10.03.2015

otsusega kriminaalasjas nr 1-15-692 mõistetud menetluskulude tasumise ajatamist, pikendamist või ositi tasumist. Asjaolu, et kohtutäitur tegi vea kohtu nime märkimisel, ei ole

käsitletav TMS §-s 45 toodud alusena täitemenetluse peatamiseks, mistõttu M.U vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

2.2. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuli M.U menetluskulud tasuda hiljemalt

17.04.2015. Kohtutäitur Arvi Pink algatas täitemenetluse nr 024/2016/240 menetluskulude tasumata osa 774,50 eurot sisse nõudmiseks 02.02.2016. Täitemenetluse registri andmetel on tasumata kogu summa. Lisandunud on kohtutäituri tasu 241,20 eurot ja menetluse algatamise tasu 19,16 eurot. M.U sõnul on ta töövõimetuspensionär töövõimetuskaotusega 80%. Vangistuse ajaks on pensioni maksmine peatatud. Vanglas kirjutas ta avalduse tööle asumiseks, kuid sai eitava vastuse tema tervise ja invaliidsuse tõttu. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on tema ema poolt

tehtavad raha ülekanded, millest saab ta kätte ainult 30%. M.U leiab, et kui

kohtutäitur nõuab sisse 50% summast, mille ta saab oma emalt ning 20% läheb vabanemisfondi, jääb ta ilma võimalusest osta midagi vangla kauplusest. Kinnipeetava isikliku konto (vabakasutuskonto) väljavõtte andmetel perioodil 07.08.2015 –

24.03.2016 on M.U sissetulekuid olnud 1381,50 eurot ja väljaminekuid 1386,19 eurot. Konto lõppjäägiks on 25,81 eurot. Seega on võimalik M.U sissetulekute arvelt nõudeid rahuldada. M.U ei ole toonud välja ühtegi sellist asjaolu, mille alusel saab maakohus öelda, et tegemist on tema suhtes ebamõistlikult koormava kohustusega. Maakohus

on seisukohal, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, ajatamiseks või ositi tasumisele määramiseks.

2.3. Maakohus selgitas, et täitemenetluse algatamise korral lähtutakse VangS § 44 lg-st 2,

mille kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste

nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad

jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega ei muutu M.U

kasutuses olevate rahalise vahendite suurus, kuna olenemata sellest, kas tema suhtes on

rahalisi nõudeid või mitte, jäetakse talle vanglasiseseks kasutamiseks 30% sissetulekutest. 2

Eeltoodu alusel leidis maakohus, et M.U taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks, ajatamiseks või ositi tasumisele määramiseks tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 424 alusel lahendab kriminaalmenetluses täitmiskohtunik vaid kohtuotsusega välja mõistetud rahaliste kohustuste täitmisel tekkivaid küsimusi. Kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmisel on täitedokumendiks vastavalt TMS § 2 lg 1 punktile 16 kohtutäituri otsus. 3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.U, kes palub tutvuda maakohtu määrusega, peatada ajutiselt tema väljamaksed 6-ks kuuks ning üle kanda tema võla täitmine

Tartu linna kohtutäiturile, kuna tema elukoht on Tartu linn. Peale vabanemist on tema ainukeseks sissetulekuks invaliidsusgrupi raha ning ka peale vabanemist 11.08.2016 tuleb tal läbida arstlik komisjon. Täitmisteade saabus M.U-le Tallinna kohtutäiturilt, kuid enne

oli tema kohtutäitur Tartust, kes oli tema elukohajärgne kohtutäitur. Tallinnasse iga kuu sõitmine käiks talle üle jõu ja ta ei oska kasutada arvutit. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, tutvunud M.U määruskaebusega, maakohtu määrusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning M.U määruskaebus rahuldamata. 5. Kohtukolleegium on seisukohal, et M.U määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Maakohus on

põhjalikult käsitlenud, miks ei ole käesoleval ajal põhjendatud menetluskulude tasumise

tähtaja peatamine ega ka täitemenetluse peatamine. Ka oma määruskaebuses ei ole süüdimõistetu võrreldes varasemaga välja toonud ühtegi uut asjaolu, mis annaks aluse seada kahtluse alla maakohtu järeldused ja TMS § 45 alusel peatada täitemenetlus. Maakohus on arvestanud, et isik on vangis ja tal on 80% töövõimekaotus. Seega jääb edutuks M.U taotlus peatada väljamaksed 6-ks kuuks.

6. Edutuks jääb ka taotlus täitmise ülekandmiseks Tartu kohtutäiturile. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle

valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku eluvõi

asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui TMS-is ei ole sätestatud teisiti. Sissenõude pööramisel asus M.U Harku ja Murru vanglas, mistõttu on põhjusega sissenõudega tegelenud Harju piirkonna kohtutäitur. TMS § 4 lg 3 kohaselt, kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur

viia menetluse lõpuni. TMS § 4 lg 3 ei näe ette võimalust asuvõi elukoha vahetusel kohtutäiturit vahetada. Ka ei ole teada, et M.U oleks Harju piirkonnas vara, millele sissenõuet pöörata. Seadusest tulenevat kohustust kohtutäituri juures iga kuu käia ei ole. Lisaks märgib kohus, et kui ei ole just tegemist kohtutäituri erapoolikusega, siis kohtutäituri

vahetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui eksisteerib tõepoolest väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, siis saab seda teha täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul. 7. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2016 määruse muutmata ja M.U määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3