3-16-918/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-918

Haldusasi

Menetlusosalised

Pluspak OÜ kaebus Päästeameti 11.04.2016 ettekirjutuse nr 7.2-

6.1/994-1 tühistamiseks

Kaebaja – Pluspak OÜ, esindaja vandeadvokaat Andres Past

Vastustaja – Päästeamet, esindaja Kuno Tammearu

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada

määruskaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada

määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeameti Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektor Anu Kerdo tegi

11.04.2016 ettekirjutuse nr 7.2-6.1/994-1, millega kohustas OÜ-d Pluspak temale kuuluvas

ehitises aadressil Keskküla 2, Tallinn, tagama: 1.1 turvavalgustuse hooldus- ja

kontrolltoimingud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile või alternatiivse võimalusena

likvideerida tuleohutuspaigaldis hoonest, st muuta ehitusprojekti; 1.2 tuletõrje voolikusüsteemi

hooldus- ja kontrollitoimingud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile või alternatiivse

võimalusena likvideerida tuleohutuspaigaldis hoonest, st muuta ehitusprojekti. Ettekirjutuse

täitmise tähtpäevaks määrati 01.12.2016 ning selle tegemisel tugineti tuleohutuse seaduse

(TuOS) § 3 lg 1 p-dele 1 ja 4; § 30 lg 1 p-dele 5 ja 8; § 31 lg-tele 1-3; majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 54) § 36 lg-le 2

ja siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ §-le 15 ja § 17 lg-le 1.

Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on Keskküla 2 hoonesse paigaldatud turvavalgustus, ning

sellele on teostamata kontroll ja hooldus. Hoone tehnilises projektis oli hoonele ette nähtud

turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus (mis on turvavalgustuse osa). Kui turvavalgustus on

ehitatud projekti alusel, siis peab see hoones olema ja seda tuleb ka hooldada. Samuti on

kontroll ja hooldus teostamata tuletõrje voolikusüsteemile. Hoone tehnilises projektis oli

hoonele ette nähtud tuletõrje voolikusüsteem. Kui tuletõrje voolikusüsteem on ehitatud projekti

alusel, siis peab see hoones olema ja seda tuleb ka hooldada.

2(5)

2. Pluspak OÜ esitas 11.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti 11.04.2016

ettekirjutuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega selle täitmise peatamiseks.

Vaidlustatud ettekirjutuse p 1.1 ei vasta kehtivale õigusele. Õigusliku alusena toodud määruse

nr 54 § 36 lg 2 kohaselt on evakuatsioonivalgustus turvavalgustuse osa. Kaebaja tugineb aga

sama määruse § 40 lg-le 1, mille kohaselt enne 1. jaanuari 2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis,

mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama määruse §

2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele. Kaebaja kinnitab, et ehitis vastab nendele nõuetele, sest

võimaliku tulekahju puhkemisel on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda ja inimesi on

võimalik ehitisest evakueerida. Kuivõrd hoonele anti kasutusluba 17.06.2004, pidanuks

Päästeamet ettekirjutuse tegemisel tuginema määruse nr 54 § 40 lg-le 1 ning § 2 lg 1 p-dele 5

ja 6. Ettekirjutuse p 1.1 on motiveerimata, sest piisavalt ei ole analüüsitud seda, et Keskküla 2

hoone puhul ei ole seadusjärgset turvavalgustuse paigaldamise nõuet. Kui seadusjärgset nõuet

ei ole, siis ei saa Päästeamet ka sellist ettekirjutust teha, nagu näeb ette ettekirjutuse p 1.1.

Vaidlustatud ettekirjutuse p 1.2 ei vasta samuti kehtivale õigusele. Asjaolu, et Keskküla 2 hoone

puhul ei ole seadusjärgset tuletõrje voolikusüsteemi paigaldamise nõuet kehtestatud, ei ole

piisavalt analüüsitud. Kui seadusjärgset nõuet ei ole, siis ei saa Päästeamet ka sellist

ettekirjutust teha, nagu näeb ette ettekirjutuse p 1.2.

Ettekirjutuse p-de 1.1 ja p 1.2 motiveerivas osas pole üldse käsitletud, et hoonele on 17.06.2004

väljastatud kasutusluba, millele eelnesid vajalikud kooskõlastused. Kuivõrd hoonele on

väljastatud kasutusluba ja seadusandja ei ole kehtestanud turvavalgustuse ja tuletõrje

voolikusüsteemi paigaldamise nõuet, ei saa nõustuda ka sellega, et kaebajal lasub

turvavalgustuse ja tuletõrje voolikusüsteemi kontrolli ja korrashoiu kohustus. TuOS § 3 lg 1 p-

s 4 on ehitises nõutavate päästevahendite ja tuleohutuspaigaldiste all silmas peetud just

seadusjärgselt ehitises nõutavaid päästevahendeid ja tuleohutuspaigaldisi. Ükski normatiivakt

ei nõua sellise suuruse ja kasutusviisiga hoones nagu Keskküla 2, ei turvavalgustust ega

tuletõrje voolikusüsteemide olemasolu. Ettekirjutuses antud alternatiivvariantide põhjused

jäävad arusaamatuks.

3. Päästeamet nõustus 18.05.2016 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamisega, sest ei saa

välistada, et ettekirjutuse täitmise tähtpäev saabub enne kaebuse läbivaatamist. Päästeamet

selgitas, et Keskküla tn 2, Tallinn, asuva büroo- ja laohoonele ehitus- ja kasutusloa väljastamise

aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis olev ehitusprojekt. Projekti kohaselt on

hoonesse ette nähtud nii turva- ja evakuatsioonivalgustus kui ka tuletõrje voolikusüsteem.

Hoonele on kasutusluba väljastatud 17.06.2004. Kasutusloa väljastamise ajal kehtinud

ehitusseaduse § 3 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning

ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule,

tervisele või varale või keskkonnale ning § 32 lg 1 sätestab, et ehitise kasutusluba on kohaliku

omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja

seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega on 17.06.2004

väljastatud kasutusluba kinnituseks, et ehitis oli püstitatud ehitusprojekti järgselt ja vastas sel

ajal kehtinud nõuetele. Tänaseks on kujunenud olukord, kus tulenevalt õigusaktide

muutumisest selliste parameetritega hoonel nagu Keskküla tn 2, Tallinn büroo- ja laohoone ei

ole turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje voolikusüsteem enam nõutavad.

Tuleohutus tagatakse hoones tervikuna ja see koosneb erinevatest komponentidest. Kui

ehitusprojektis on konkreetse hoone osas just selline lahendus ette nähtud, siis lihtsalt tulenevalt

asjaolust, et nõuded on muutunud, ei saa olemasoleva tuleohutuspaigaldise kasutamist lõpetada

või seda mitte hooldada. Ei saa välistada, et hoones olemasolevad tuleohutuslahendused (sh

teised paigaldised) on sellised just voolikusüsteemi olemasolu arvestades. Näiteks annab

siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 5 lg 7 võimaluse vähendada

3(5)

tulekustutite hulka 25% võrra ehitises, kus on tuletõrje voolikusüsteem. Seega, kui

turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje voolikusüsteem on hoonesse ehitatud

kehtiva ehitusprojekti alusel, siis see peab hoones olema ja seda tuleb ka hooldada.

Ettekirjutuses esitatud hooldus- ja kontrollinõude esitamise aluseks on üldine põhimõte, et

hoone peab vastama ehitusprojektile ja olema ohutu kogu selle kasutamisaja vältel ning ehitisse

paigaldatud tuleohutuspaigaldis peab selle omaniku poolt olema hooldatud ja kontrollitud

(TuOS § 31). Põhjusel, et muudetud õigusaktidest tulenevalt konkreetsel hoonel selliste

tuleohutuspaigaldiste nõudeid enam ei ole, on Päästeamet pidanud vajalikuks anda kaebajale

võimalus tuleohutuspaigaldistest loobuda, kuid see eeldab ehitusprojekti muutmist ja nimetatud

menetluse käigus vaatab Päästeamet kooskõlastava haldusorganina üle hoone kui terviku

tuleohutuslahendused ja nende vastavuse hetkel kehtivatele nõuetele. Ehitusprojekti muutmine

on sellisel juhul vajalik tulenevalt ehitusseadustiku § 4 lg 3 p 3, sest muudetakse või

lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus leiab, et kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel tagastada.

5. Kaebaja ei vaidle vastu vaidlustatavas ettekirjutuses esitatud faktidele, et Keskküla 2,

Tallinn, hoone tehnilise projekti elektrotehnilises osas on hoonele ette nähtud turvavalgustus ja

evakuatsioonivalgustus ning projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa kolmandas punktis on

hoonele ette nähtud tuletõrje voolikusüsteem. Samuti ei vaidle ta vastu, et turvavalgustusele

ning tuletõrje voolikusüsteemile on teostamata kontroll ja hooldus. Kaebaja leiab aga, et kui

seadusjärgselt (ilmselt on mõeldud määruse nr 54 §-de 36 ja 39 järgi) ei ole nimetatud

tuleohutuspaigaldised sellise suuruse ja kasutusviisiga hoones nagu Keskküla 2 kohustuslikud,

siis ei saa nõuda nende kontrolli ja hooldamist olenemata sellest, et tuleohutuspaigaldised on

ehitusprojektis ette nähtud ning projekti järgi hoonesse ka paigaldatud.

6. Vaidlustatavas ettekirjutuses viidatud TuOS § 3 lg 1 p 4 kohaselt on isik kohustatud tagama

ehitises nõutavate TuOS §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. TuOS

§ 30 lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt on tuleohutuspaigaldised mh turvavalgustus ja tuletõrje

voolikusüsteem. Turvavalgustus hõlmab ka evakuatsioonivalgustust (määruse nr 54 § 36 lg 2).

TuOS § 31 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu

ja katkematu toimepidevuse (p 1), korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise

vaatlust, kontrolli ja hooldust (p 2) ja omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle

kontrolli ning hoolduse kohta (p 3).

Päästeameti esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja juhatuse liikme sõnul on vaidlusalune

hoone projekteeritud 2002.-2003. a ning ehitatud 2003.-2004. a (vt tl 22). Nii kuni 31.12.2002

kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 2 lg-st 4 ja § 36 lg-st 1 kui ka 01.01.2003 jõustunud

ehitusseaduse § 12 lg-st 1 tulenevalt pidi ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Sama

tuleneb ka hetkel kehtiva ehitusseadustiku § 12 lg-st 1. Seega kuna projekti kohaselt oli

vaidlusalusele hoonele ette nähtud turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje

voolikusüsteem, oli nende paigaldamine ehitusseadusest ja ehitusprojektist tulenevalt ka

ehitises nõutav TuOS § 3 lg 1 p 4 mõttes. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et TuOS § 3 lg 1

p-s 4 on „ehitises nõutava tuleohutuspaigaldise“ all mõeldud ainult n-ö seadusjärgselt

(täpsemalt määruse nr 54 järgi) nõutavaid tuleohutuspaigaldisi. Esiteks ei tulene seda sätte

sõnastusest ning teiseks ei oleks see kooskõlas eesmärgiga tagada hoone tuleohutus. Isegi, kui

teatud tuleohutuspaigaldised ei ole (ega olnud) kaebaja hoone puhul kohustuslikud, on

4(5)

konkreetsel juhul ehitusprojekti koostamisel ning seega ka kogu hoone tuleohutuse tagamisel

nende tuleohutuspaigaldistega arvestatud ning nende olemasolu nõutavus ehitusprojektiga

fikseeritud. Hoone tuleohutuse eesmärgiga kooskõlas olevaks ei saa pidada TuOS § 3 lg 1 p 4

sellist tõlgendust, mis võimaldaks isikul olenemata ehitusprojekti nõuetest ning ehitusprojekti

järgi paigaldatud tuleohutuspaigaldiste olemasolust ise otsustada, kas ta peab nende hooldamist

ja kontrolli vajalikuks või mitte.

Seega on kaebajal kui tuleohutuspaigaldise omanikul TuOS § 3 lg 1 p 4 ja § 31 järgi kohustus

tuleohutuspaigaldisi hooldada ja kontrollida. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, oli Päästeametil

õigus teha talle ettekirjutus ning sunniraha hoiatus, lähtudes korrakaitseseaduse § 28 lg-test 1

ja 2.

7. Kaebaja juhib tähelepanu, et määruse nr 54 rakendussätetes sisalduva § 40 lg 1 järgi peab

enne 1. jaanuari 2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele

ettenähtud kasutamise otstarbele, vastama määruse § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele.

Kaebaja hoone vastab nendele nõuetele. Ettekirjutuse tegemisel tulnuks tugineda määruse nr

54 § 40 lg-le 1 ja § 2 lg 1 p-dele 5 ja 6.

Kohus leiab, et kaebaja väide ei ole asjakohane. Määruse nr 54 § 40 lg 1 mõte on see, et enne

01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, ei pea vastama määruse nr 54 nõuetele, v.a evakuatsiooni võimalikkuse

osas. Päästeamet ei tuginenudki ettekirjutuse tegemisel sellele, justkui oleks turvavalgustus, sh

evakuatsioonivalgustus, ja tuletõrje voolikusüsteem nõutavad määruse nr 54 §-de 36 ja 39 järgi.

Kuna kaebajalt ei ole määruse nr 54 alusel midagi nõutud, siis on asjakohatu viidata määruse

nr 54 § 40 lg-le 1. Kohus põhjendas eespool, et tuleohutuspaigaldiste nõutavus tuleneb

ehitusprojektist ning määruse nr 54 § 40 lg-s 1 sisalduv seda fakti ega käesoleva määruse

eelmises punktis toodud järeldusi ei mõjuta.

8. Kohus nõustub Päästeametiga, et asjaolu, et Keskküla 2 hoonele anti 17.06.2004

kasutusluba, kinnitab just seda, et ehitis oli püstitatud ehitusprojekti järgi ja vastas sel ajal

kehtinud nõuetele. Kasutusluba antigi hoonele arvestades seda, et hoones olid ette nähtud

vaidlusalused tuleohutuspaigaldised ning need olid sinna ka paigaldatud. Kaebaja loogika, et ta

ei pea kasutusloa olemasolust tulenevalt tuleohutuspaigaldisi kontrollima ja hooldama, jääb

arusaamatuks.

9. Päästeamet selgitas 18.05.2016 vastuses, et kuna muudetud õigusaktidest tulenevalt

konkreetsel hoonel selliste tuleohutuspaigaldiste nõudeid enam ei ole, on Päästeamet pidanud

vajalikuks anda kaebajale võimalus tuleohutuspaigaldistest loobuda, kuid see eeldab

ehitusprojekti muutmist ja nimetatud menetluse käigus vaatab Päästeamet kooskõlastava

haldusorganina üle hoone kui terviku tuleohutuslahendused ja nende vastavuse hetkel

kehtivatele nõuetele. Ehitusprojekti muutmine on sellisel juhul vajalik tulenevalt

ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-st 3, sest muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab

ehitise omadusi (vt ka TuOS § 30 lg 1, mille kohaselt on tuleohutuspaigaldis tehnosüsteem).

Kuigi kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole täielikult selge, kas kaebaja hoonel pole

õigusaktidest

(ilmselt

ehitisele

esitatavate

tuleohutusnõuete

määrusest)

tulenevat

turvavalgustuse, sh evakuatsioonivalgustuse, ja tuletõrje voolikusüsteemi nõuet kunagi olnud

või on see nõue kaotatud hiljem, ei ole sellel määravat tähtsust. Igal juhul on Päästeamet

kinnitanud, et seaduse (määruse) järgset kohustust vaidlusaluste tuleohutuspaigaldiste

olemasolu

tagamiseks

hetkel

ei

ole.

Kuna

ehitusprojekti

järgi

on

nimetatud

tuleohutuspaigaldiste olemasolu aga nõutav, siis ei saa neist ehitusprojekti ja ehitusseadustiku

§ 4 lg 3 p-ga 3 vastuollu minnes lihtsalt loobuda, vaid selleks tuleb muuta projekti. Seega on ka

ettekirjutuses antud alternatiivsed võimalused seadusega kooskõlas.

5(5)

10. Kohus möönab, et ettekirjutuses puuduvad viited neile õiguslikele alustele, millest tuleneb,

et kui turvavalgustus on ehitatud projekti alusel, siis peab see hoones ka olema (s.o see on

nõutav) ning et kui projektis ette nähtud tuleohutuspaigaldistest soovitakse loobuda, tuleb

projekti muuta. Tegemist ei ole aga sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatava

haldusakti tühistamise, sest see ei saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse

§ 58). Kohus on eespool põhjendanud, et õiguslikud alused selliste järelduste tegemiseks olid

olemas ning seega on haldusakt sisuliselt õiguspärane.

11. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb tagastada.

12. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.

II

13. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

14. Kuna kaebus tagastatakse perspektiivituse tõttu, tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus

HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 ls 1 alusel rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016

määrus asjas nr 3-16-318).

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit