2-16-5518/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-16-5518 Tsiviilasi

XXXhagi OÜ XXXvastu töövaidluses

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Tšurkin (telefon

645 5469, 516 1467; e-post churkin@hot.ee) Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Raiko Paas (telefon 606 9600; e-post menetlus@sirel.com) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXja OÜ XXX koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Pooled kinnitavad vastastikku, et kompromissi tulemusel loobuvad nad oma tsiviilasjas nr 2-15-16884 ja nr 2-16-5518 esitatud nõuetest ning käesoleva kompromissi sõlmimise järgselt ei oma teineteise vastu mistahes nõudeid (sh töövaidluskomisjoni otsusest 4-1/2636 tulenevad rahalised nõuded), mis on tekkinud või võivad tekkida poolte vahelisest töösuhtest.

2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-5518.

4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-15-16884 on hageja esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasjas nr 2-16-5518 on kostja esitanud hageja vastu hagi töösuhtest tulenevate tasude väljanõudmiseks. 17.05.2016 esitas OÜ XXXkompromisslepingu, milles pooled kinnitavad vastastikku, et kompromissi tulemusel loobuvad nad oma tsiviilasjas nr 2-15-16884 ja nr 2-16-5518 esitatud nõuetest ning käesoleva kompromissi sõlmimise järgselt ei oma teineteise vastu mistahes nõudeid (sh töövaidluskomisjoni otsusest 4-1/2636 tulenevad rahalised nõuded), mis on tekkinud või võivad tekkida poolte vahelisest töösuhtest. Pooled soovivad menetlused tsiviilasjades nr 2-15-16884 ja nr 2-16-5518 lõpetada kompromissiga, paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus nimetatud tsiviilasjades lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus

2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust ühele kalendripäevale alates määruse kättetoimetamisest.

9. OÜ XXXon esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Advokaadibüroo Sirel&Partnerid tasus 23.11.2015 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu summas

225 eurot, selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-15-16884“. OÜ XXXtasus 18.01.2016 täiendava riigilõivu summas 425 eurot, selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-15- 16884“. Kokku on tasutud riigilõivu tsiviilasjas nr 2-15-16884 summas 650 eurot. Kohus tagastas 19.05.2016 kompromissi kinnitavas määruses tsiviilasjas nr 2-15- 16884 poole tasutud riigilõivust, so 325 eurot OÜ XXX arveldusarvele. Seega on kohus riigilõivu tagastamise taotluse varasemas menetluses juba rahuldanud ja riigilõivu pooles ulatuses tagastanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik