2-15-1958/42 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1958 Tsiviilasi

Hagi hind Aktsiaselts Baltem hagi OÜ Timerlan Auto vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes

29 464,64 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts Baltem (RK 10092960)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Toomela (IK XXX)

Kostja: OÜ Timerlan Auto (RK 11129984)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (IK XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Osaühingult Timerlan Auto Aktsiaseltsi Baltem kasuks 25 559,01 (kakskümmend viis tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot ja 1 senti põhivõlga, 1848,13 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) eurot ja 13 senti viivist põhivõlalt alates

19. märtsist 2014. a kuni hagi esitamiseni see on 5. veebruarini 2015. a ning edasi VÕS § 113 lg 1 järgses määras kuni põhinõude tasumiseni.

3. Tagastada Aktsiaseltsile Baltem pärast kohtuotsue jõusumist hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis 1625 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

2-15-1958 2

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtusse hagi kostjalt töövõtulepingu alusel tasumata arve 25 559,01 eurot tasumise ja arve tasumisega viitamise eest viivitusintresside tasumise nõudes seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga (05.02.2015) viivisesumma 1848,13 eurot.

Hageja nõue

2014. a algul pöördus kostja hageja poole sooviga saada pakkumist kostja laaduri Komatsu XXX remontimiseks ning selle hüdrosüsteemi läbipesemiseks. Laaduri hüdrosüsteemi oli sattunud metallipuru, mistõttu hüdrosüsteem oli kahjustunud ning vajas läbipesu ja remonti. Pakkumuse küsimise järgselt tegi hageja laaduri remonttööde diagnostika.

2. 07.02.2014 e-kirjaga saatis hageja kostjale remonttööde pakkumuse. Pakkumuse kohaselt hindas hageja remonttööde esialgseks maksumuseks 43 221,62 eurot.

Pakkumuses teavitas hageja kostjat, et pakkumuse alusel varuosade tellimiseks ning remonttööde tegemiseks tuleb tasuda ettemaks.

11.02.2014 tasus kostja hageja pangakontole laaduri remonttööde teostamise ettemaksu

20 000 eurot, viidates maksmisel ka pakkumuse numbrile SQ140043. Ettemaksu tasumine tõendab kostja poolt pakkumusega nõustumist ja töövõtulepingu sõlmimist.

Järelduvalt eeltoodust, on hageja ja kostja sõlminud töövõtulepingu laaduri remonttööde tegemiseks vastavalt pakkumuses esitatule. 11.02.2014.

Remonttööde tegemine ja arve väljastamine

Pärast pakkumusega nõustumist remontis hageja laaduri ja pesi läbi hüdrosüsteemi. Töö sai valmis 03.03.2014.

03.03.2014 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teavitas teostatud tööde valmimisest ning palus remonttööde arve summas 45 599,01 eurot tasumist. Tööde teostamise käigus mõningad tööde asjaolud täpsustusid, mistõttu tellis kostja hagejalt täiendavaid töid lisaks pakkumuses nimetatud töödele. Tööde teostamise käigus pidasid hageja ja kostja jooksvalt läbirääkimisi ning kõikide pakkumuses nimetamata tööde teostamises lepiti kokku eraldi. Seega kujunes arve lõplikuks summaks 45 559,01 eurot. Kuivõrd varasemalt oli kostja tasunud ettemaksu summas 20 000,00 eurot, pidi kostja tööde eest tasuma veel 45 559,01 eurot – 20 000,00 eurot = 25 559,01 eurot.

2-15-1958 3

Kostja vastas hageja 03.03.2014 e-kirjale 04.03.2014. Seega sai kostja teate tööde valmimise kohta ja remonttööde arve kätte hiljemalt 04.03.2014, millisest päevast alates hakkas kulgema arve tasumise tähtaeg 14 päeva.

04.03.2014 vastuses väitis kostja, et laaduri remonttööd ei ole teostatud kohaselt. Kostja sellekohane väide on põhjendamata ning alusetu. Kostja väidete paljasõnalisust iseloomustab muuhulgas see, et kostja ei ole laadurile teostatud töid mitte kordagi üle vaadanud ega ole soovinud laadurile ka järele tulla. Laadur seisab siiani hageja territooriumil ning käesoleva hetkeni ei ole kostja avaldanud soovi laadurile tehtud remonttöid üle vaadata ega laadurile järele tulla.

Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et kostja sai remonttööde arve kätte hiljemalt 04.03.2014 ja arve tasumise tähtaeg oli 14 päeva, oli arve tasumise viimane tähtpäev 18.03.2014. Kostja arvet ei tasunud.

12.05.2014 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, milles teavitas tasumata arvest ning palus arve kohest tasumist. Kostja meeldetuletusele ei reageerinud ning arvet ei tasunud. Seejärel saatis hageja kostjale 27.05.2014 teise meeldetuletuse ning kuna kostja ka teise meeldetuletuse saatmise järel arvet ei tasunud, saatis hageja kostjale 25.06.2014 kolmanda meeldetuletuse. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja arvet käesoleva ajani tasunud.

Kostja ei soovinud töid üle vaadata ega avaldanud soovi laadurile järele tulla. Hageja on püüdnud kostjaga tasumata arve osas läbirääkimisi pidada ning kohtunud kostjaga 17.04.2014, 12.05.2014 ja 01.10.2014, kuid kõik läbirääkimised on kostja vastuseisu tõttu nurjunud.

Tulenevalt eeltoodust ning oli remonttööde arve kokku 45 559,01 eurot. Kostja on varasemalt tasunud ettemaksu summas 20 000 eurot. Seega on arve tasumata kokku summas 25 559,01 eurot.

Tulenevalt eeltoodust oli arve tasumise tähtpäev 18.03.2014. Seega on viivisearvestuse alguspäevaks 19.03.2014. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud arve tasumisega 323 päeva, mistõttu viivisesummaks on kokku 1 848,13 eurot.

MENETLUSE KÄIK

18. märtsi 2015. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

7. aprillil 2015. a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnistanud, väites, et hageja ei lubanud laadurit vastu võtta ja üle vaadata. Kostja on seisukohal, et arves märgitud tööd ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Kostja hinnangul tekkisid laaduri vead hageja süül.

28. aprilli 2015. a esitas hageja hagi tagamise avalduse (tl 38-40), taotledes kohtuliku registerpandi seadmist kostja sõidukitele.

28. aprilli 2015. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja seadis hageja kasuks kohtuliku registerpandi kostjale kuuluvatele sõidukitele.

11. mail 2015. a kell 16.01 esitas kostja vastuhagi (tl 63-64).

12. mai 2015. a. kohtuistungil ilmnes, et kuivõrd kostja on esitanud vastuhagi, ei ole võimalik sel istungil ka põhihagi läbi vaadata.

Kostja esitas määruskaebuse (tl 88-89) hagi tagamise määruse peale.

2-15-1958 4

18. mai 2015. a määrusega (tl 111-113) jättis kohus vastuhagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, sh hagihinna määramiseks ja riigilõivu tasumiseks käiguta.

29. mai 2015. a määrusega (tl 115-116) jättis kohus kostja määruskaebuse riigilõivu tasumiseks käiguta. 30. mail 2015. a esitas kostja riigilõivu tasumise maksekorralduse.

14. oktoobri 2015. a määrusega keeldus kohus vastuhagiavaldust menetlusse võtmast, kuna kostja riigilõivu ei tasunud.

15. oktoobril 2015. a esitas kostja ValueExpert OÜ hindamisakti, mille kohaselt on vaidlusaluse töökorras laaduri hinnaks 47 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hindamisaktis on märgitud, et hüdrosüsteemi filtris on metalliosakesi.

30. oktoobril 2015. a esitas hageja 15. oktoobri 2015. a hindamisakti osas seisukoha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohust leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt laadur Komatsu remondi. Hageja saatis

7. veebruaril 2014. a remonttööde pakkumuse (tl 7) ning taotles 50% pakkumuses näidatud ettemaksu tasumist. 11. veebruaril 2014. a maksekorraldusega nr 545 (tl 9) kandis kostja hagejale üle

20 000 eurot ettemaksu. Ettemaksu tasumisega tunnistas kostja pakkumust.

3. märtsi 2014. a e-kirjaga (tl 10) teatas hageja, et tööd on tehtud ja saatis 28. veebruari 2014. a arve nr SIP140352 (tl 11), teatades kostjale, et tal on ettemaks 20 000 eurot. Samas kirjas teatas kostja, et laaduri saab kätte pärast arves märgitud puuduoleva summa tasumist. 4. märtsi 2014. a e-kirjas (tl 12) keeldus kostja arvet tasumast, teatades, et laadur vajas remonti hageja töötajate süül, arves märgitud summa ületab laaduri hinna. Kostja tehtud töid üle ei vaadanud ja kostja juurde laadurile järele ei läinud.

15. oktoobril 2015. a esitas kostja ValueExpert OÜ hindamisakti, mille kohaselt kujunes kõnealuse töökorras laaduri maksumuseks 47 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks laaduri hinnale on hindamisaktis märgitud, et laaduri hüdrosüsteemi filtris on metalliosakesi. Sellega soovis kostja tõendada, et hageja on laadurit remontinud ebakvaliteetselt. Kohus seda arvamust ei jaga. Kohus nõustub hageja 30. oktoobri 2015. a seisukohas esitatud vastuväidetega. Laaduri väärtuse hindaja ei olnud pädev hindama laadurile tehtud remondi kvaliteeti. Metalliosakeste olemasolu hüdrosüsteemi filtris tõendab, et filter täidab oma ülesannet ja eraldab õlist sinna süsteemi osade hõõrumise tagajärjel sattunud võõrosakesi.

Metalliosakeste suurem eraldumine süsteemi sissetöötamise käigus on tavapärane. Sissetöötamise käigus sobituvad hõõrduvad osad omavahel, kuludes selle käigus intensiivsemalt kui edasise töötamise käigus. Seetõttu tuleb laaduri hüdraulikaõli ja –filter tuleb esmaselt vahetada juba 10 esimese töötunni järel, seejärel 50 töötunni ja hiljem 500 töötunni järel.

Kohus leiab, et hageja on kostja poolt tellitud laaduri remondi teinud nõuetekohaselt, kostaja vastupidist tõendatud ei ole. Sellest tulenevalt lasus kostjal ka kohustus tellitud remondi eest tasuda.

2-15-1958 5

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga tegema kokkulepitud töö ning tellija kohustub maksma selle eest tasu.

VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis tellitud tööde eest tasumise kohustuse osaliselt täitmata. Tulenevalt VÕS §-st 101 lg 1 p 1 ja §-st 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist. Tulenevalt eeltoodust on tööde teostamise eest tasumata arve kokku summas

25 559,01 eurot.

Tasumisega viivitamise eest kohustub viivituses olev pool VÕS § 113 lg 1 alusel tasuma viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seega nõuab hageja kostjalt tasumata põhisummalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1 848,13 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg sätestatud määrast.

Menetluskulud

TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd asi lahendati kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

KOHTUOTSUS ON OSALISELT TÜHISTATUD TARTU RINGKONNAKOHTU 19.12.2016 KOHTUOTSUSEGA