2-14-34910/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-14-34910

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom

Kohtuasi

AS Inges Kindlustus maksekäsu kiirmenetluse

avaldus B.E vastu 6 400 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 22.04.2015

kohtumäärus (maksekäsk)

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

B.E`a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(määruskaebuse esitaja/võlgnik): B.E

(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Indrek Repnau (e-post: XXX)

Vastustaja (avaldaja/võlausaldaja): Aktsiaselts Inges

Kindlustus (registrikood 10089395, asukoht: Raua 35,

10124 Tallinn), lepinguline esindaja Kaspar Vahtre (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. B.E`a määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.04.2015 kohtumäärus, so maksekäsk

tsiviilasjas nr 2-14-34910.

3. Anda Aktsiaseltsi Inges Kindlustus nõue B.E`a vastu üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 489¹ lg 5).

Asjaolud

1. Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (edaspidi võlausaldaja) esitas 11.11.2014 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.E`a (edaspidi võlgnik) vastu

5488,90 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu

1 (6)

2-14-34910

hüvitamiseks. Avalduses oli võlgniku elukohana märgitud Eesti aadress. Võlausaldaja

nõue tuleneb võlgniku poolt põhjustatud liiklusõnnetusest tekkinud varalisest kahjust.

Võlausaldaja hüvitas kannatanule võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab

võlgnikult tagasi antud juhtumi käsitelmisel tekkinud kulusid ja hüvitatud varalist

kahju. Võlgniku vastuväite korral palus avaldaja anda asi üle hagimenetlusse.

Pädevaks kohtuks nimetas võlausaldaja Harju Maakohtu. Võlausaldaja kinnitas, et

nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuste kohustuste täitmisest.

2. 19.11.2014 koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku summas 5697,99 eurot ja

toimetas kohtumääruse võlgnikule 11.03.2015 kätte e-posti aadressile: XXX. Võlgnik

on kohtumääruse kättesaamist kohtule kinnitanud 11.03.2015 e-kirjaga.

3. Võlgnik B.E kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.

Maakohtu määrus

4. 22.04.2015 koostas Pärnu Maakohus maksekäsu summas 5886,49 eurot ja saatis

võlgnikule e-posti aadressile: XXX. Maakohus kohustas võlgnikku tasuma avaldajale

põhinõudeid summas 5488,90 eurot, kõrvalnõudeid summas 199,52 eurot ning

hüvitama riigilõivu 178,07 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Makseettepanekule ei

ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud. Kohtule ei ole teatatud

võla tasumisest. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle

kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsul kajastas kohus võlgniku elukohana

välisriigi aadressi.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. 22.12.2015 esitas võlgnik määruskaebuse menetluste 2-14-34910, 2-14-34913, 2-14-

34914 ja 2-14-34915 kohta, paludes määruskaebuse rahuldada ja tühistada 22.04.2015

koostatud maksekäsk.

6. Võlgnik sai maksekäsu kätte 27.11.2015 Soome Vabariigis. Määruskaebuse esitaja

tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 1 ja 3 ning leiab, et talle ei ole makseettepanekut

isiklikult allkirja vastu üle antud, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada õigeks ajaks

vastuväidet. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kuna avaldajal on tema vastu

tagasinõue summas 24 688,90 eurot (määruskaebuse lisas avaldaja poolt 23.10.2014

määruskaebuse esitajale saadetud dokument, mis on pealkirjastatud kui „Tagasinõue

summas 24 688,90 eurot, tlk 23), siis avaldaja on teinud nimetatud nõude

väljamõistmiseks neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Avaldaja leiab, et kuna

TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille

summa ületab 6400 eurot, siis ei ole vaidlust võimalik lahendada maksekäsu

kiirmenetluses.

7. 23.03.2016 määrusega vabastas Pärnu Maakohus B.E`a menetlusabi korras riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel summas 192 eurot.

8. Kohtunikuabi edastas määruskaebuse seisukoha saamiseks avaldajale.

9. 07.04.2016 avaldaja vastuse kohaselt palub avaldaja jätta määruskaebus rahuldamata

ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja leiab, et kuna määruskaebuse

esitaja on elektrooniliselt makseettepaneku kätte saanud, siis ei oma tähendust asjaolu,

kas talle on makseettepanek isiklikult allkirja vastu kätte antud või mitte.

Määruskaebust ei ole võimalik rahuldada, kuna vastuväidet ei esitatud ettenähtud

tähtaja jooksul. Isegi kui võtta aluseks Soome Vabariigis dokumentide kättesaamise

kuupäev, 27.11.2015, oleks pidanud vastuväite esitama hiljemalt 26.12.2015, mida

määruskaebuse esitaja ei teinud. Samuti leiab avaldaja, et 6400 euro piir kehtib vaid

juhul kui võlausaldajal on võlgniku vastu ühest võlatunnistusest tulenev üks nõue.

Avaldaja hinnangul on liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded oma olemuselt

2 (6)

2-14-34910

erinevad võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest

võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel. Näiteks on

ühes liiklusõnnetuses kannatanuks mitu sõidukit või on kannatanul isikutel

liiklusõnnetuse tõttu tekkinud ka tervisekahju või muu varaline kahju. Sellisel juhul

laekuvad kindlustusandjale nõuded erinevatel aegadel. Sellises olukorras ei ole

kindlustusseltsil otstarbekas koguda nõudeid kokku ja esitada ühe nõudena, vaid iga

kahjustatud eseme eest võib kindlustusandja esitada eraldiseisva regressnõude. Seda

seetõttu, et kuna hüvitised tasutakse välja erinevatel aegadel, on ka igal nõudel erinev

aegumistähtaeg.

10. 13.04.2016 andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS

§ 663 lg 6 alusel.

11. Pärnu Maakohus jättis 14.04.2016 kohtumäärusega B.E`a 22.04.2015 määruskaebuse

22.04.2015 maksekäsu kohtumäärusele rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS §

663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

12. Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad.

Avaldaja teatas ringkonnakohtule, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Võlgniku

poolt esitatud menetluskulude nimekirjale summas 300 eurot avaldaja vastuväidet ei

esitanud.

Ringkonnakohtu põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus

kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2

alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 22.04.2015 kohtumääruse (maksekäsu)

ning saadab avaldaja nõude TsMS § 489¹ lg 4 1. lause alusel hagimenetluse

alustamiseks Harju Maakohtule.

14. Avaldaja on vastuses määrusekaebusele leidnud, et määruskaebus ei ole kohtule

esitatud õigeaegselt. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.

15. Kohtumäärusest nähtub, et 22.04.2015 maksekäsk on loetud võlgnikule

kättetoimetatuks 28.04.2015 TsMS § 3141 alusel selle edastamisega e-posti aadressile

XXX. Kuna 11.03.2015 on võlgnik eelnimetatud e-posti aadressilt kinnitanud

makseettepaneku kättesaamist (tlk 13), on vaidlustatud maksekäsu kättetoimetamise

viis ringkonnakohtu hinnangul olnud lubatav. Samas ei ole tsiviilasja materjalidest,

kohtute infosüsteemist ega maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist tuvastatav, kas

maksekäsu edastamise e-kirjas sisaldusid TsMS §-st 3141 tulenevad hoiatused. Seega

puudub ringkonnakohtul võimalus kontrollida, kas võlgnik oli teadlik asjaolust, et

kohus loeb menetlusdokumendi võlgniku e-posti aadressile saatmisest 3 tööpäeva

möödumisel temale kättetoimetatuks.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 22.04.2015 maksekäsku ei ole võimalik

lugeda võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 3141 alusel 28.04.2015 selle edastamisega

e-kirja teel. Kuna määruskaebuse esitaja on määruskaebuses kinnitanud, et sai

maksekäsu kätte 27.11.2015 Soome Vabariigis ning teisi tõendeid kohtul maksekäsu

kättesaamise võimaliku aja kohta pole, leiab ringkonnakohus, et maksekäsk tuleb

määruskaebuse esitajale kätte toimetatuks lugeda TsMS § 307 lg 3 alusel alates

menetlusdokumendi tegelikust saajani jõudmisest, so alates 27.11.2015, millest hakkas

kulgema määruskaebuse esitamise tähtaeg.

17. Kuna menetluses oli võlgnik oma elukohana avaldanud välisriigi aadressi, mis

kajastus ka maksekäsul, võis võlgnik määruskaebuse esitada TsMS § 489¹ lg 1 1. lause

kohaselt 30 päeva jooksul alates maksekäsust teadasaamisest. Määruskaebuse esitas

võlgnik 22.12.2015. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt.

3 (6)

2-14-34910

18. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et kuna makseettepanekut ei toimetatud talle kätte

isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuulub määruskaebus rahuldamisele TsMS §

489¹ lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole TsMS § § 4891

lg 2 p-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise eeldus täidetud.

19. TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et

makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal

ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Seega on

seadusest tulenevalt lubatav makseettepaneku kättetoimetamine isiklikult

kättetoimetamise teel või elektrooniliselt.

20. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik maakohtule 11.03.2015 e-kirjas

edastanud kinnituse dokumentide kättesaamise kohta 11.03.2015 (tlk 13). E-kirjast

nähtuvalt on üheks saadetiseks dokument nr 2-14-34910/2, millisele numbrile vastab

19.11.2014 koostatud makseettepanek (tlk 6-7). Eeltoodust tulenevalt on

ringkonnakohus seisukohal, et makseettepanek on võlgnikule kätte toimetatud

elektrooniliselt 11.03.2015 ning seega ei ole täidetud TsMS § § 4891 lg 2 p-s 1

sätestatud määruskaebuse esitamise eeldus. Nimetatud sättele oleks määruskaebuse

esitaja saanud tugineda juhul, kui makseettepanekut ei oleks talle elektrooniliselt või

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud.

21. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et määruskaebus kuulub rahuldamisele TsMS §

489¹ lg 2 p 3 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei ole täidetud, sest

avaldajal on tema vastu tagasinõue summas 24 688,90 eurot. Maksekäsu kiirmenetlust

ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on TsMS § § 4891 lg 2 p-s 3 sätestatud määruskaebuse esitamise

eeldused täidetud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

22. TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu

kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi

viidi, on selgelt põhjendamatu. TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust

ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. See summa hõlmab nii põhi-

kui ka kõrvalnõudeid.

23. Määruskaebuse lisana on määruskaebuse esitaja esitanud kohtule AS Inges Kindlustus

poolt 23.10.2014 võlgnikule saadetud dokumendi „Tagasinõue summas 24 688,90

eurot“ (tlk 23), millest nähtub, et 02.10.2013 toimus Soome Vabariigis Espoo linnas

liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai varakahju V. V. AS-i Inges Kindlustus andmetel

põhjustas liiklusõnnetuse võlgniku poolt juhitud sõiduk ja tsiviilvastutus oli õnnetuse

hetkel kindlustatud AS-s Inges Kindlustus, kes on tekkinud kahju summas 24 201,90

eurot kannatanule hüvitanud. Nimetatud summale lisanduvad liikluskindlustuse

seaduse § 48 lg 3 alusel arvutatud juhtumi käsitlemiseks tehtud kulutused, tagasinõue

kokku moodustab 24 688,90 eurot. AS Inges Kindlustus on palunud nimetatud summa

kandmist AS-i Inges Kindlustus arveldusarvele ning hoiatanud võlgnikku, et vastasel

juhul pöördutakse tema vastu hagiavaldusega Pärnu Maakohtu poole.

24. Avaldaja ei ole oma vastuses määruskaebusele eelnimetatud tõendi osas selgitusi

andnud ega lisanud tõendeid väite kohta, et käesoleval juhul tekkisid võlgniku vastu

nõuded erinevatel aegadel erinevates summades. Vastuses on abstraktselt selgitatud, et

liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded on oma olemuselt erinevad

võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla

kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel, kindlustusseltsil ei

ole otstarbekas koguda nõudeid kokku ja esitada ühe nõudena, vaid iga kahjustatud

eseme eest võib kindlustusandja esitada eraldiseisva regressnõude.

4 (6)

2-14-34910

25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõendiga on tõendatud

asjaolu, et avaldajal võib olla võlgniku vastu nõue kokku summas 24 688,90 eurot,

mis koosneb kahest osast: 13.06.2014 otsuse alusel kannatanule hüvitatud kahju

summas 24 201,90 eurot ja liikluskindlustuse seaduse alusel juhtumi käsitlemisel

tehtud kulutused summas 487 eurot (24 688,90–24 201,90).

26. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitanud seoses nelja maksekäsuga

tsiviilasjades nr 2-14-34910, 2-14-34913, 2-14-34914 ja 2-14-34915. Ringkonnakohus

kontrollis kohtute infosüsteemi ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi kaudu

nimetatud tsiviilasjades esitatud avaldusi, millest nähtus, et 11.11.2014 on avaldaja

võlgniku vastu esitanud järgmised nõuded: tsiviilasjas nr 2-14-34910 nõude summas

5488,90 eurot, tsiviilasjas nr 2-14-34913 nõude summas 6400 eurot, tsiviilasjas nr 2-

14-34914 nõude summas 6400 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-34915 nõude summas 6400

eurot. Kokku summas 24 688,90 eurot, mis vastab tagasinõudel (tlk 23) märgitud

summale.

27. Kõigi nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõude aluseks olevate asjaolude

kirjeldus on identne: „Võlgnik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria

juhtimise õigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju.

Inges Kindlustus AS tema liikluskindlustuse kindlustajana hüvitas kannatanule

võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab hüvitatud summa liiklusõnnetuse

tavalepingu punkti 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 punkti 4 alusel võlgnikult

tagasi.“ Ka on identsed kõigi nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõude aluseks

olevate tõendite loetelud: „Muu (Teade liiklusõnnetusest), Muu (Kahju hüvitamise

otsus), Muu (Käsitluskulude arvestus), Muu (Remondikalkulatsioon), Muu (Pildid

kannatanu sõidukist).“

28. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka maksekäsu kiirmenetluse avaldused

ei tõenda, et avaldaja on esitanud võlgniku vastu erinevatel aegadel tekkinud erinevad

kahjunõuded. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja nõude näol tegemist ühe,

samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõudega, millele on lisandunud kahjujuhtumi

käsitlemisel tehtud kulutused. Seega on avaldaja tagasinõude summas 24 688,90 eurot

jaganud nelja ossa ja esitanud kohtule neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust sama

võlgniku vastu samal kuupäeval. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et

käesolevas juhul ei ole täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused vastavalt TsMS §

481 lg 2², mille kohaselt ei toimu maksekäsu kiirmenetlust nõuete puhul, mille summa

ületab 6400 eurot, mida selgitab alljärgnevalt.

29. TsÜS § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes

seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Ringkonnakohus leiab, tõlgendades

maksekäsu kiirmenetluse norme koosmõjus TsMS § 200 lg 1, § 477 lg 1, et

maksekäsu kiirmenetluse ja täpsemalt TsMS § 481 lg 2² eesmärgiks ei ole lubada ühe

tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude jagamist vastavalt vajadusele

osanõueteks selliselt, et täita formaalselt TsMS § 481 lg-s 2² sätestatud lubatud

ülempiir 6400 eurot ning asendada sel viisil hagimenetluses hagita menetlusena

toimuva formaalse maksekäsu kiirmenetlusega, mille puhul puudub kohtul nõude

tõendatuse kontrollikohustus. Tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva

nõude jagamist lubav tõlgendus on ringkonnakohtu hinnangul vastuolus ka TsMS §-ga

2, mille kohaselt kohtumenetluse ülesandeks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Nii

kaasneks näiteks võlgnikule TsMS § 481 lg 2² alusel osadeks jagatud 640 000 eurose

nõude puhul 100 maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud (viivised põhinõude osalt,

riigilõivud, menetlemise kulud ja lepingulise esindaja kulud), sama nõude

hagimenetluses menetlemisega aga ühe kohtuasjaga seotud kulud. Ka oleks võlgnik

5 (6)

2-14-34910

koormatud rohkete kohtuasjadega ning potentsiaalselt sama paljude täitemenetluse

ning nendega seonduvate kuludega (täitemenetluse algatamise tasu, täituri tasud jne),

mis omakorda võib oluliselt riivata omandipõhiõigust.

30. TsMS eelnõu 208 SE I seletuskirjas on maksekäsu kiirmenetlust kirjeldatud kui

menetlust, mille puhul on sisuliselt tegemist hagimenetlust ennetava ja formaliseeritud

menetlusega täitedokumendi saamiseks kindla rahasumma maksmisele suunatud

nõuete puhul ning toimub sissenõutavaks muutunud nõuete puhul summaga kuni 30

000 krooni. Maksekäsu menetluse mõte on seletuskirja kohaselt selles, et paljudel

juhtudel ei ole võlgnikul esitatud nõude vastu esitada ühtegi õiguslikku vastuväidet,

nad lihtsalt ei ole kohustust täitnud. Sellistel juhtudel aitab maksekäsu menetlus

vältida tavalist kohtumenetlust ja saada kiiresti täitedokument. Seega on seadusandja

maksekäsu kiirmenetluse näol silmas pidanud lihtsustatud ja kiiret menetlust seaduses

sätestatud ülemmäära mitte ületavate nõuete puhul.

31. Ringkonnakohus leiab ka, et käesoleval juhul ei ole avaldaja käitumine kooskõlas

menetlusõiguste heauskse kasutamisega TsMS § 200 lg 1 mõttes, esitades neli

avaldust nelja kohtuasja algatamiseks ühe nõude sissenõudmiseks ühelt ja samalt

isikult.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab TsMS §

4891 lg 4 alusel 22.04.2015 maksekäsu, millega kohustati võlgnikku B.E tasuma

avaldajale Aktsiaselts Inges Kindlustus põhinõudeid summas 5488,90 eurot ning

hüvitama riigilõivu 178,07 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot.

33. TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus

maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust.

34. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju

Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

35. Ringkonnakohus juhib tähelepanu TsMS § 75 lõikele 1, mille kohaselt kontrollib

avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule.

36. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu

tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt

ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Tiit Kollom

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6 (6)

2-14-34910