Legislator Case Law & Legislation
2-16-828/9 AI generated

2-16-828/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-828/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-16-828/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.05.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number 2-16-828 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks

3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX; tegelik elukoht teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2016

Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Lahutada XXX ja XXX18.07.2008 Pärnu Maavalitsuses registreeritud abielu, abieluakti nr 148.

Taastada XXX lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Tubli.

Toimetada XXX kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

2

19.01.2016 kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX(hageja) lahutada hageja ja XXX(kostja) (koos nimetatuna pooled) 18.07.2008 Pärnu Maavalitsuses registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja Eestist mais 2015, mistõttu ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuametis. Poolte omavahelised suhted olid juba enne kostja riigist lahkumist keerulised ja pooled juba siis arutasid, et pole vist enam muud teha kui ära lahutada. Kuna kostja lahkus enne kui pooled lahutuseni jõudsid, palus hageja kohtul abielu lahutada. Hageja soovis eluga edasi minna.

Kohtuistungil lisas hageja, et on suhelnud kostjaga ainult sotsiaalmeedia vahendusel. Hageja ütles kostjale, et andis kohtusse abielulahutuse avalduse. Kostja vastas, et kas oled järgi mõelnud, tema takistusi ei tee aga kaasa ka ei aita. Kostja elukohta hageja ei tea. Hageja palus kohtul abielu lahutada, poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi.

Kostjale olid hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et poolte abielusuhted on lõppenud, taastada neid ei soovi ning palus abielu lahutada. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kostja on hagejale avaldanud, et ta abielu lahutamiseks takistusi ei tee aga kaasa ei aita.

Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa võimalikest vastuväidetest.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja on palunud taastada tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime Tubli. Kohus rahuldab hageja taotluse.

Juhindudes TsMS § 317 lg 4 p-st 3 kostjale toimetada kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotamine

Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

3

Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik