2-15-123214/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-123214

Tsiviilasi

TF Bank AB hagi Ave Salu vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1208,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (registrikood 556158-1041, asukoht

Borås, Sweden, Box 947, SE-501 10).

Hageja

esindaja:

Anne-Liis

Veski,

e-post

anne-

liis.veski@okincure.ee

Kostja: Ave Salu (isikukood XXXX, elukoht XXXX).

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt TF Bank AB hagi Ave Salu vastu TF Bank AB ja Ave Salu

vahel sõlmitud väikelaenu laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Ave Salult (Salu) (isikukood XXXX) TF Bank AB (registrikood 556158-1041) kasuks

välja 1143 (üks tuhat ükssada nelikümmend kolm) eurot ja 12 senti (sealhulgas põhivõlg 715

eurot, intress 147 eurot ja 9 senti, kahju hüvitis 105 eurot ja 69 senti ning viivis alates 28. aprillist

2015 kuni 29. märtsini 2016 summas 175 eurot ja 34 senti).

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib kostjalt viivise väljamõistmist suuremas

määras kui 26,64% tagastamata laenusummalt aastas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Ave Salult (Salu) TF Bank AB kasuks välja menetluskulud 299 eurot 25 senti.

8. Mõista Ave Salult (Salu) TF Bank AB kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud hiljemalt 11. aprillil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud väikelaenu laenulepingu. Hageja andis 23. juulil

2014. a kostjale laenulepingu alusel üle laenusumma 1000 eurot. Kostja jättis tasumata igakuised

kokkuleppelised maksed. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 27. aprillil 2015. Hageja

pöördus võla sissenõudmiseks inkassofirma poole. Kostja on inkassomenetluse raames tasunud 285

eurot. Hageja palub mõista kostjalt eeltoodust tulenevalt välja laenusumma 715 (1000 – 285) eurot,

intressi 147,09 eurot, viivis laenusumma tasumisega viivitamise eest alates 28. aprillist 2015 kuni

29. märtsini 2016 summas 240,24 eurot ning kahju hüvitisena inkassoteenuse eest makstud

teenustasu 105,69 eurot.

Kohus leiab, et hageja põhinõue 715 eurot, intressi nõue 147,09 eurot ning kahju hüvitamise nõue

105,69 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt jättis kostja tagastamata

laenulepingujärgsed igakuised maksed. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 27. aprillil

2015. Hagis väljatoodud asjaoludest võib järeldada, et hageja järgis laenulepingu ülesütlemisel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Hageja võib seega VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 alusel

nõuda laenusumma tagastamist. Hagejal on laenulepingu ja VÕS § 401 lg 3 ja § 397 lg 1 järgi õigus

nõuda ka enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi ning VÕS § 115 lg 1 ja § 128

lg 3 järgi kahju hüvitamist.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.

veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus

peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu

14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino).

Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on

tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab

võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus

nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras,

mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma

hagejale intressi igakuiselt 2,22% kuus (ehk 26,64% aastas) tasumata laenusummalt (tl 25). Samas

on hageja ja kostja kokku leppinud viivisemääras 0,1% päevas, so 36,50% aastas. Kokkulepitud

viivisemäär on seega suurem kui lepingust tulenev intressimäär ning seetõttu VÕS § 415 lõikega 1

vastuolus. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 26,64%

tagastamata laenusummalt aastas.

Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks alates 28. aprillist 2015 kuni 29.

märtsini 2016 välja viivis summas 175 eurot ja 34 senti (715*0,2664*336/365).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 95% ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 470 eurot,

sh riigilõiv 200 eurot ja esindajakulu 270 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajakulu hõlmab

asjaolude ja materjalidega tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist ning hagi kohtusse

esitamist, kokku 3 töötundi. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt

kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on

hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro

ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige seda, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüpnõudega, millesarnaseid hageja on Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt

erinevatesse kohtutesse esitanud kümneid, kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu

hagimenetluses teostatud toimingute osas on põhjendatud 95 euro ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku seega 315 eurot (200 + 20 + 95). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega

hageja menetluskulude katteks välja mõista 299 eurot 25 senti (315*0,95). Kostja menetluskulud

jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

kohtunik