3-16-547/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse kuupäev

18. mai 2016

Haldusasja number

3-16-547

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tallinna Vangla 28.01.2016. a

käskkirja nr 5-2/124 tühistamiseks

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vladimir Fartõgin

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Fartõgini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai

2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 28.01.2016. a käskkirjaga nr 5-2/124 määrati kinnipeetav Vladimir

Fartõginile distsiplinaarkaristusena kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamine seoses sellega,

et kinnipeetav rikkus vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 82 lg-t 2 suitsetades ajal ja kohas, kus

tal puudus selleks õigus.

2. Vladimir Fartõgin esitas 17.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

28.01.2016. a käskkirja nr 5-2/124 tühistamise ning Tallinna Vanglalt kahju hüvitise nõudes.

Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla käskkiri nr 5-2/124 põhjendamata ning kaebaja soovib

hüvitist mittevaralise kahju eest, mis talle põhjendamatu kartserisse paigutamisega tekkis.

3. Tartu Halduskohus tagastas 11.04.2016. a määrusega kaebaja kaebuse osas, milles

kaebaja nõudis Tallinna Vanglalt kahju hüvitist, kuna kaebajal oli hüvitise nõude osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tartu Halduskohus jättis kaebuse käskkirja nr 5-

2/124 tühistamise nõude osas käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

s. o kaebuse põhjenduste esitamiseks ning riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.

4. Kaebaja esitas 25.04.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ning täpsustas kaebuse põhjendusi, märkides, et WC-st väljudes peatas

korrapidaja kaebaja seetõttu, et talle oleks justkui tundunud, et kaebaja suitsetas.

Vanglateenistuse ametnik ei pööranud tähelepanu sellele, et WC-s oli veel inimesi ja hall

suits, vaid süüdistas esimest ettejuhtuvat inimest.

5. Tartu Halduskohus jättis 02.05.2016. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ja kaebuse käiguta. Määruse kohaselt ei saa kaebajat HKMS § 111 lg 1 kohaselt

riigilõivu tasumise kohustusest vabastada, kuna kaebaja poolt esitatud vastustaja käskkirja

tühistamisnõuet ei saa pidada erilisi edulootusi omavaks. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks

Tallinna Vangla käskkirja, millega teda on karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta

suitsetas vangla WC-s, kus suitsetamine on keelatud. Kaebaja küll eitab vangla WC-s

suitsetamist, kuid vaidlus puudub selles, et WC-s oli suitsuhais, kaebaja viibis WC-s ning

tema puhul on tegemist suitsetajaga, keda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud

suitsetamise eest valel ajal ja vales kohas. Kaebusest ei nähtu veenvaid põhjendusi, mis

annaksid alust kahelda vanglateenistuja ütlustes, mille kohaselt oli just kaebaja see, kes

suitsetas. Arvestades, et kaebajat on varasemalt sarnaste rikkumise eest distsiplinaarkorras

karistatud, ei saa ka talle määratud kuue ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist pidada

ebaproportsionaalseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 05.05.2016 Tartu Halduskohtu 02.05.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal

puuduvad rahalised vahendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et V. Fartõgini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 02.05.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

8. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul menetlusabi taotluse lahendamisel

hinnata taotluse esitaja majanduslikku seisundit. Tartu Halduskohus on hinnanud kaebaja

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ning leidnud, et kaebaja

puhul on tegemist maksejõuetu isikuga, nagu ka kaebaja ise on määruskaebuses märkinud.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole talle

maksejõuetuse tõttu menetlusabi andmine HKMS § 112 alusel keelatud, ei ole maksejõuetus

üksi piisav alus menetlusabi andmiseks. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi

taotluse lahendamisel lisaks arvestama sellega, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada

perspektiivikaks, ei anta HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema

majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul puudub piisav alus eeldada,

et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas, kuivõrd kaebusest ega

määruskaebusest ei nähtu veenvaid põhjendusi, mis lükkaksid ümber Tallinna Vangla

28.01.2016. a käskkirjaga nr 5-2/124 määratud distsiplinaarkaristuse aluseks oleva teo

toimepanemise kaebaja poolt.

11. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 02.05.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk