1-15-10988/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-15-10988

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10988 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.R , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, kindel elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 29.07.2015 25.01.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. E.R

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määru päeva jooksul,

skaebus 15 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.04.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava E.R-i id vangistusest seks. tingimisi enne tähtaega vabastami

E.R kannab Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-10988 27.01.2016 käesoleval ajal mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS §

199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning karistuseks 6 kuud vangistust.

mõisteti E.R tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks 1 aasta vangistust mõisteti . E.R tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1,4

2 järgi ning mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 l üksikkaristustest karistuseks

g 1 alusel, ras

keima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 02.05.2015-04.05.2015, s.o 3 päeva ning lõplikult kuulub 27 päeva vang E.R-il kandmisele 1 aasta 5 kuud

ja istust. Karistuse kandmise algus on 29.07.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, neist kehtivaid karistusi on 3 ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. E.R arvutikelmuse, Käesolevat karistust kannab kelmuse ja süstemaatiliste varguste eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Kuritegude raskusaste võrreldes esimeste kuritegudega (vägivald) on kergemaks läinud. Turvalisusriskid vanglas puuduvad. Kinnipeetavale ei ole koostatud.

individuaalset täitmiskava Ta ei ole vanglas töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust.

Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. at

Peale vabanemist soovis E.R elama asuda ema juurde, kuid ema M K keeldus tema kohta igasugust infot andmast. Ema sõnul on pojal vaja alustada oma elu iseseisvalt ning ta ei nõustu kinnipeetava elama asumisega temale kuuluvasse korterisse. E.R otsustas, et läheb vabanemisjärgselt narkorehabilitatsioonikeskusesse elama ning lubas saada sealt vastava tõendi selle kohta, et ta vastu võetakse. Kinnipeetav omandas põhi Järve Sompa hariduse Kohtlapõhikoolis, kus kordas üheksandat klassi kaks aastat. Vanglas jätkas kinnipeetav õpinguid ja lõpetas 11 klassi. ei näe hariduses või enda ametialases täiendamises mingeid eeliseid, kuna Isik töö eest ei saa piisavalt palka. Kinnipeetaval eriala puudub, tema riigikeele oskus on A1 tasemel. Kinnipeetava sõnul ei ole ta varem ametlikult töötanud, mitteametlikult on töö ta tanud ehitusel ja metsatöödel ning Hispaanias apelsini korjajana. Isikul puuduvad tööoskused, mis aitaksid kaasa

töökoha leidmisele. Kinnipeetava sõnade kohaselt on töötamine mõttetu, kuna kohtutäiturid võtavad kõik raha ära. võlgnevusi ligikaudu Isiku majanduslik olukord on raske, kuna tal on 10 000 euro ulatuses ja ta ei ole motiveeritud neid likvideerima. Kinnipeetava sõnul ta ei kavatsegi tööle minna vaid tahab elu elada. Ta oleks motiveeritud töötama, kui saaks 800 , -900 eurot palka. E.R-i sissetulekuks enne vangistust oli igakuiselt makstav töövõimetuspension ning tal on vabanemisel võimalus pension taastada.

Kinnipeetava is on surnud, ema ei soovi pojast enam midagi teada ja temaga suhelda. a Kinnipeetava sõnul elab tema sõbratar on temaga lühikest aega koos olnud.

xxxx, ta Isiku ametlik abielu kestis lühikest aega. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitab ta alkoholi ainult tähtpäevadel ning tal ei ole alkoholiga probleemi. Varem on isikut karistatud alkoholi tarvitamise eest kinnipidamisasutuses ja väärteokorras joobes juhtimise eest. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetava sõnade kohaselt tal tarbis ta esimest korda kanepit kuskil 15-aastaselt. Enne vangistust oli põhinarkootikumiks amfetamiin, mida tarvit

ta as üks kord nädalas. Narkootikumide hankimiseks pani kinnipeetav toime kuritegusid (vargus, kelmus). Isik väidab, et on motiveeritud narkootikumidest vabanema, kuid on alati tagasi langenud. Vanglas on tal diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetava sõnul põe töövõimetu. Isiku enesehinna t kõrgem ja b ta kroonilist haigust ja on xxxx ng on tavalises ta tajub ennast ebaadekvaatselt paremana, kui ta tegelikult on. Isik ei suuda kohaneda igapäevaeluga, kuna on viibinud enamuse ajast vanglas. Kinnipeetav kasutas kord vägivalda uvalt

3 kuritegudes, mis leidsid aset rohkem kui 13 aastat tagasi.

Ta on üleoleva vestlusstiiliga. Kinnipeetav rikub seadust hetketuju ajel ning kordab oma vigu. Ta ei oska lahendada oma

probleeme seaduslikult, u, sooritades uue kuriteo. Isik ei ole vaid üritab leida lihtsamat väljapääs seadnud endale mitte ühtegi eesmärki. Kinnipeetava sõnade kohaselt ta ei tahagi oma käitumist muuta. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kiitleb oma kuritegelike oskustega ja leiab, et temal teisiti elada ei

ole võimalik. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta on Uue kuriteo toimepanemise toime pannud uue kuriteo käitumiskontrolli ajal. tõenäosus 2 aasta jooksul on 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Juhul, kui kohus peab tingimisi enne tähtaega vabastamist. otstarbekaks kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 25.01.2017, käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et sugulastest on kinnipeetaval ema M K ja õde J lähe K, kes elab xxxx. Vangistuse ajal on

ta dastega suhelnud telefoni teel. Ema M K ei taha enam oma poja E.R-iga koos elada. M K ks palve oli see, et teda enam ei tülitata seoses E.R-iga . Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Rahvastikuregistris puudub märge E.R-i elukoha kohta. ukoha aadressiks on märgitud xxxx Tema el . Vabanemisel ei ole E.R-il kindlat töökohta ja töökogemused vähesed. eriala, tema on Enne vangistust kinn allutamine ei ipeetav ei töötanud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. E.R-i on karistatud peamiselt varavastaste süütegude ka vägivalda. Korduvalt eest, varasemates kuritegudes on kasutanud ta on ta sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Korduvad süüteod viitavad E.R-i

riskivale ja

hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kriminaalhooldusametnik teeb

ettepaneku määrata E.R-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 25.01.2017 ning käitumiskontrolli ajaks määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

E.R kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanedes asub ta elama narkorehabilitatsioonikeskusesse. See asub Tallinna lähedal. Ta on kohtule saadetud kirjas märkinud, et see on SA Heategevusfond Taastõusmine. Selle täpset aadressi ta ei tea, aga üks keskus asub Aseri ma läheb. Asutuse juhiks on J s ja teine seal, kuhu te

Š, kellega ta on olnud ühenduses ja nad on nõus ta vastu võtma. Talle lubati seal elu ja töökohta. - Kui tema käest küsiti töö kohta, siis ta ütles rumalusest, et pole huvitatud. Kui oleks võimalik, siis nüüd ta läheks kohe tööle. Suhted emaga on halvad, sest ema on väsinud probleemidest temaga. Ema aitab teda moraalselt ja ra koju nad teda haliselt, samuti aitab teda õde, kuid oma võtta ei taha. Ta võeti programmi Eluviisitreening, 2 loengut on juba olnud. Ta tahab paluda võimalust selleks, et läbida rehabilitatsioon.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et E.R-i tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise . Viru Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta 05.04.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla E.R-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et E.R-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude

iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10 korral kriminaalkorras karistatud isikuga (neist 3 kehtivat karistust). Vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Süüdimõistetu on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt,

4 mistõttu tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, ühiskonna heaolu oleks tema vabastamise korral ohustatud. Varasemad karistused ei ole E.R-ile positiivset ning suure eripreventiivset mõju avaldanud tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Käesoleva asja materjalidest et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest nähtub, tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõ

uetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks o rollnõuet n kindla elukohaga seotud veel kolm kont (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Enne vangistust oli E.R-il probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. on Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt süüdimõistetu poolt kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta uue jooksul vastavalt 78% ja 59%. Tegemist on arvestatava riskiprotsendiga. Vangla on lugenud süüdimõistetut oht (risk ühiskonnas) likuks avalikkusele . Eelmainitud iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. P

on reegliks ja sellest rokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine tingimisi ennetähtaegne Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks vabastamine selgelt erandiks. kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.t teda ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada. on prokuratuur E.R-i vangistusest e Lähtudes eeltoodust nnetähtajalisele vabastamisele vastu.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla

ja süüdimõiste poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu tu E.R ei kuulu vangistusest tingim Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud isi enne tähtaega vabastamisele. 10 korral, millest kehtivaid karistusi on kolm ning reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik on varasemalt käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja pannud käitumiskontroll koos sellega kaasnevate kohustustega oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude sooritamist E.R-i poolt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Vanglas on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetaval on võlgnevusi ligikaudu 10 000 euro ulatuses ning arvestades, et isik on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on oht, et isik võib vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata varavastaste süütegude toimepanemist oma majandusliku olukorra parandamiseks. Isiku suhted lähedastega on keerulised, ema ei soovi kinnipeetavat enda juurde elama ning leiab, et E.R peab

5 endaga ise hakkama saama. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Seega on olemas arvestatav tõenäosus, et isik

paneb vabaduses toime uued kuriteod. kinnipeetava tingimisi Viru Vangla ega prokurör ei toeta enne tähtaega vabastamist. Kohus leiab, et arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, eks E.R-i vabastamine vangistusest kooskõlas ei ol karistuse mõistmise eesmärkidega. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et E.R-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on liitunud sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening. Isik soovib vabanedes asuda narkorehabilitatsioonikeskusesse SA Heategevusfond Taastõusmine, kus talle oleks sõltuvusravi ajaks tagatud elunnipeetavat positiivselt iseloomustavad ja töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu ki asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 42

6, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik