3-16-592/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-592

Haldusasi

OÜ Jõgeva Apteegid kaebus Ravimiameti 17.06.2015. a

otsuse nr IN-1-3/15/117 ja selle alusel Samfred OÜ-le

väljastatud tegevusloa nr 743 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.04.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

OÜ Jõgeva Apteegid määruskaebus

Kaebaja OÜ Jõgeva Apteegid, esindaja advokaat Birgit

Aasa

Vastustaja Ravimiamet

Kolmas isik OÜ Samfred

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Jõgeva Apteegid määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12.04.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ravimiameti 17.06.2015. a otsusega nr IN-1-3/15/117 otsustati välja anda OÜ-le Samfred

alates 01.07.2015 üldapteegi tegevusluba nr 743, kuhu kanti üldapteegi nimeks Jõgeva

Keskuse Apteek ja aadressiks Jõgeva maakond Jõgeva linn Aia tn 33.

2. OÜ Samfred esitas 20.07.2015 Ravimiametile taotluse peatada ajutiselt Jõgeva Keskuse

Apteegi tegevusluba perioodiks 01.08.2015-01.08.2016.

3. Ravimiameti 24.07.2015. a otsusega nr IN-1-3/15/128 lubati OÜ-l Samfred loobuda

ajutiselt tegevusloa nr 743 alusel tegutseva Jõgeva Keskuse Apteegi majandustegevusest

aadressil Aia tn 33 Jõgeva linn ajavahemikus 01.08.2015-01.08.2016.

4. OÜ Jõgeva Apteegid esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ravimiameti 17.06.2015. a otsuse

nr IN-1-3/15/117 ja selle alusel OÜ-le Samfred väljastatud tegevusloa nr 743 tühistamiseks.

Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus keelata Ravimiametil kuni käesolevas

menetluses kohtulahendi jõustumiseni OÜ Samfred tegevusloa nr 743 muutmine viisil, mille

tulemusel lõpeb OÜ Samfred tegevusloa peatumine/majandustegevusest ajutine loobumine ja

OÜ Samfred saab avada apteegi Jõgeva linnas Aia tn 33.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt ei ole kaebus perspektiivitu ning kaebaja õiguste kaitse

ei ole pärast vastustaja haldusakti andmist mõistlikult võimalik. Esialgse õiguskaitse

mittekohaldamisel halveneks kaebaja majandustegevus, mis võib kaasa tuua

majandustegevuse täieliku lõpetamise või kaebaja hallatavate apteekide sulgemise. Kaebajal

asub Jõgeva linnas üldapteek ning haruapteek. Kaebaja majanduslik seisund on haavatav ja

tema apteegid ei ole defineeritavad majanduslikult jätkusuutlike apteekidena. Kaebaja peab

järgneva kahe aasta jooksul muutma oma haruapteegi üldapteegi nõuetele vastavaks ning

tegema vastavaid investeeringuid. Kolmanda isiku apteegi avamine muudaks selle võimatuks.

Jõgeva linnas uue apteegi avamine kahjustaks avalikku huvi ravimite kättesaadavuse

tagamisel. Oluliseks ohuks on ka kvalifitseeritud tööjõu defitsiit ning tõenäosus, et kolmas

isik „ostab“ kaebaja kvalifitseeritud tööjõu üle. Kaebaja huvid esialgse õiguskaitse kontekstis

on apteegiteenuse osutamise jätkamine, hoidumine ebavajalike riskide võtmisest ning

töötajate töökohtade säilitamine. Puudutatud isikule ei kaasne esialgse õiguskaitse

kohaldamisega olulisi negatiivseid tagajärgi. OÜ-l Samfred ei ole tekkinud õigustatud ootust

Jõgeva linnas apteegi avamiseks, kuna avatava apteegi tegevuskoha ruumid pole praeguse

seisuga valmis ning Ravimiamet ei ole neid üle vaadanud tegevusloa kontrollieseme täitmise

hindamiseks. Puudutatud isik ei ole eelduslikult enne vastustaja vastavat otsust teinud kulutusi

apteegi avamiseks. OÜ Samfred ühe apteegi avamata jätmine ei saa olla majanduslikust

seisukohast märkimisväärne ning tema huvid ei saa kuidagi pöördumatult kahjustada. Avalik

huvi apteegiteenuse osutamisel seisneb apteegiteenuse kättesaadavuse tagamises ning

konkurentsi-olukorra parandamises vertikaalselt mitteintegreeritud proviisorapteekide

ellujäämise tagamisel ning apteegiturul kontsentratsiooni vähendamises. Samuti puuduvad

mitteproviisorist apteegiomanikel patsiendi tervist kaitsvad professionaalsed teadmised ja

kutse-eetikareeglid.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.04.2016. a määrusega OÜ Jõgeva Apteegid esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

Määruse kohaselt oleksid esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks õiguslikud tagajärjed,

mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Seega ei ole kaebaja soovitud viisil

esialgse õiguskaitse kohaldamine põhivaidluse esemest tulenevalt lubatud.

Tühistamiskaebuse edukuse tagamiseks rakendatakse üldjuhul vaidlusaluse haldusakti

kehtivuse peatamist. Kuna kaebaja eesmärk on takistada kolmanda isiku apteegi avamist,

oleks kõige tulemuslikum kaebaja jaoks esialgse õiguskaitse korras peatada Ravimiameti

17.06.2015. a otsuse nr IN-1-3/15/117 ja selle alusel OÜ-le Samfred väljastatud tegevusloa

kehtivus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel.

Esitatud kaebust ei ole võimalik pidada perspektiivituks.

OÜ-le Samfred antud luba ajutiselt loobuda Jõgeva Keskuse Apteegi majandustegevusest ei

välista esialgse õiguskaitse vajadust. OÜ-le Samfred teadaolevalt valmib kaubanduskeskus,

kus Jõgeva Keskuse Apteek asub, 15.04.2016 ning OÜ Samfred kavatseb apteegi avada

19.05.2016. Arvestada tuleb, et OÜ Samfred peab Ravimiametit majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 30 lg 1 kohaselt vähemalt 30 päeva enne majandustegevuse jätkamist

teavitama apteegiteenuse osutamise jätkamise soovist, et Ravimiamet saaks veenduda

tingimuste vastavuses apteegiteenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele ning anda loa

tegevuse jätkamiseks.

Kohus möönab, et uue apteegi avamine mõjutab kaebaja majandustegevust, kuid ettevõtluses

ja konkurentsi tingimustes on tavapärane, et käive võib ajas muutuda. Tõenäoline ei ole, et

kaebaja peab kolmanda isiku apteegi avamisel lõpetama majandustegevuse. Kolmanda isiku

kahjuks ei saa lugeda ka asjaolu, et kaebaja on kohustatud tegema lisainvesteeringuid, et tema

haruapteek vastaks nõuetele.

Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et kohtumenetluse ajal ei pakuks avatav apteek talle

konkurentsi. Ravimiseaduse (RavS) regulatsioonist ei tulene, palju apteeke võib ühes vallas

või linnas apteegiteenust osutada, ainuke erand puudutab haruapteekide asutamist, kus on

kindlaks määratud, milline peab olema ühe linna või valla elanike arv, kus haruapteek asub

(RavS § 30 lg 91). Ühtlasi ei tulene õigusaktides ka seda, millisesse suurusjärku peaks jääma

apteekide kliendibaas. Vaba turumajanduse tingimustes on aktsepteeritav, et klientidel on

võimalik valida erinevate teenusepakkujate vahel. Eelnevast tulenevalt ei saa välistada, et uue

teenusepakkuja tegevuse tõttu võib juba turulolijate kasumis täheldada mõningast langust.

Juba tegutseva apteegi huvi olemasoleva olukorra püsimise vastu ei saa pidada olulisemaks

turule tulija ettevõtlusvabadusest ja huvist olukorra muutmise vastu. Kaebajale on

tegevusluba väljastatud juba 17.06.2015, mistõttu on talle tekkinud õigustatud ootus, et tema

tegevusluba kehtib ka tulevikus ning et ta ei tee ega ole teinud apteegi avamiseks alusetuid

kulutusi. Eriti arvestades, et OÜ Samfred peab apteegipinna viima vastavusse apteegiteenuse

osutamiseks kehtestatud nõuetele, et ta saaks loa tegevust jätkata. Ka vastustaja märgib, et

OÜ-l Samfred puuduvad võimalused apteegiteenuse osutamiseks vajalike kulutuste

edasilükkamiseks, kuna tegevusloa muudatuse otsuse tegemiseks peavad olema täidetud

ravimite käitlemise nõuded ja kolmas isik peab olema valmis täitma apteegiteenuse

osutamisega kaasnevaid kohustusi. Kaebaja on kandnud kulusid seoses apteegipinna

ettevalmistamisega, sisustuse tellimisega ja tööjõu leidmisega, sh pidanud läbirääkimisi ja

sõlminud eellepinguid töötajatega. Arvestades kaebaja selgitusi proviisortööjõu nappuse

kohta, tuleb lugeda usutavaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel halveneks OÜ Samfred

võimalus leida kvalifitseeritud töötajaid. Kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamisel

sunnitud endiselt tasuma üüri ning lisaks kandma lepingu rikkumisest tulenevaid muid

sanktsioone. Samuti ei saa välistada, et üürileandja ütleb OÜ-ga Samfred sõlmitud lepingu

üles, mis takistaks OÜ-l Samfred lõplikult apteeki avada.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et avalik huvi saaks OÜ Samfred apteegi avamisega kahjustada.

Uue apteegi avamisel Jõgeva linna elanike valikuvõimalus apteegiteenuse osutajate vahel

valida suureneb, laieneb tootevalik ning konkurentsist tulenevalt võib hinnatase muutuda.

Alusetu on kaebaja väide, et OÜ-l Samfred puuduvad patsiendi tervist kaitsvad

professionaalsed teadmised ja kutse-eetikareeglid. OÜ Samfred seisukohast nähtub, et ta

soovib Jõgeva Keskuse Apteeki tööle kvalifitseeritud töötajaid. Seega oleks tagatud

patsientide heaolu.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ Jõgeva Apteegid esitas Tartu Halduskohtu 12.04.2016. a määruse peale määruskaebuse,

milles palub halduskohtu määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Esialgse

õiguskaitse korras keelata Ravimiametil kuni haldusasjas nr 3-16-592 kohtulahendi

jõustumiseni OÜ Samfred tegevusloa nr 743 muutmine viisil, mille tulemusel lõpeb

OÜ Samfred tegevusloa peatumine/majandustegevusest ajutine loobumine ja OÜ Samfred

saab avada apteegi Jõgeva linnas Aia tn 33 või alternatiivselt peatada esialgse õiguskaitse

korras Ravimiameti 17.06.2015. a otsuse nr IN-1-3/15/117 ja selle alusel OÜ-le Samfred

väljastatud tegevusloa nr 743 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-16-592 kohtulahendi

jõustumiseni.

Määruskaebuse kohaselt lähtus halduskohus valest eeldusest, et ravimite jaemüügiturg on

tavapärane liberaalsetele vabaturumajanduse reeglitele alluv turg. Kuna iga ravim on mürk

ning ravimit võib kasutada, kui kasu kaalub üles kahju, saab ravimiturg toimuda üksnes väga

selgete reeglite ning turupiirangute tingimustes. Ravimiseaduse ja selle rakendusaktidega on

reguleeritud nii ravimite hulgimüüjate kui apteekide tegevus ning see kõik on seadusandja

poolt loodud rahvatervise ja patsiendi kaitse eesmärgil. Sellest eesmärgist tulenevalt ei ole

Eestis lubatud käsimüügiravimite müük toiduosakondades ja piiratakse apteegis müüdava

kauba sortimenti. Samadel eesmärkidel on vertikaalse integratsiooni piiranguga (RavS § 42 lg

5) lahutatud ka ravimite hulgi- ja jaemüügiturg ning kehtestatud proviisorite omandipiirang

(RavS § 41 lg 3). Eesti ravimite jaemüügituru eripära on senini olnud vertikaalselt

integreeritud apteegikettide turu valitsemine. Eesti apteegiturgu iseloomustavateks näitajateks

on vähene elanike arv, turu väiksus, kuid äärmiselt suur apteekide arv ja kontsentratsioon.

Olukorras, kus seadusandja on selgelt ja põhimõtteliselt ümber defineerinud Eesti apteegituru

alused ja sätestanud kvaliteetse apteegiteenuse garantiina proviisorapteegi, ei saa Ravimiamet

ja ka Konkurentsiamet soodustada üleminekuaja jooksul ketiapteekide laienemist ja

raskendada seadusmuudatuste rakendamist üleminekuperioodi lõpul. Selline tegevus on

vastuolus avalike huvidega, nagu seda on ka vertikaalselt integreeritud, hulgimüüjast

sõltuvate apteegikettide tegevuse turuosa laienemine proviisorapteekide arvelt.

Pikas perspektiivis ei ole õige eeldada, et uue teenusepakkuja turuletulekuga suureneb

klientide valikuvõimalus, paraneb teenuse kvaliteet, laieneb tootevalik ning alaneb hind. Isegi

kui lühiajalises perspektiivis võib mõni nimetatud efektidest esineda, ei ole peaeesmärgina

kasumi teenimisele orienteeritud ketiapteegi poolt elanikkonda tundva proviisorapteegi

turuosa hõivamine lõppastmes kuidagi patsiendi ega ka avalikes huvides.

Esialgse õiguskaitse eelduseks ei ole kaebaja majandustegevuse tõenäoline lõppemine

kohtumenetluse jooksul. Selline esialgse õiguskaitse vajaduse lävend on ebaproportsionaalselt

kõrge ega ole päris elus kindlalt prognoositav. Puudutatud isik ei ole apteegiteenuse osutamist

alustanud, ta on ise taotlenud majandustegevuse peatamist. Normaalses turusituatsioonis oleks

vähetõenäoline, et vastutustundlikku proviisorapteeki soovitakse avada väheneva

rahvastikuga ning juba mitut apteeki omavas Jõgeva linnas. Juba ainuüksi see viitab turu

moonutatusele ja laiaulatuslikule turuvõitlusele. Halduskohtu viide, justkui oleks kaebaja

sooviks oma turupositsiooni säilitamine, ei ole põhjendatud ega tugine kaebaja seisukohtadele

ega juhtumi asjaoludele. Kaebaja soov ja õiguspärane ootus asjas on see, et turule ei siseneks

pärast asjaomaste piirangute vastuvõtmist ravimiseaduse nõuetele mittevastavad ja turgu

oluliselt moonutavad ettevõtjad, kes omavad võimekust halvendada oluliselt kaebaja

majandustegevust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes ja hoiaks

ära kahju tekkimise nii kaebajale kui ka puudutatud isikule. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

aitaks vältida kaebaja käibe olulist langust ja sellest põhjustatud kulude ja investeeringute

kokkuhoidu, võimalikku töötajate vallandamist ja üleostu, haruapteegi sulgemist ning

võimalikku pankrotiohtu. Puudutatud isik ei ole ilmselt teinud märkimisväärseid kulutusi

apteegi avamiseks, kuna tema majandustegevus on peatatud, apteegi asukohaks valitud hoone

ei ole valmis, töötajatele ei ole palka makstud, renti pole makstud ning pole esitatud tõendeid

sisustuse ostmise kohta.

Puudutatud isikul ei ole tekkinud oma õigusvastasest tegevusest mistahes õigustatud ootust.

OÜ-l Samfred tuleb õigustatud ootuse tekkimisel või mittetekkimisel arvestada konkreetse

juhtumi asjaoludega – mh sellega, et puudutatud isik esitas tegevusloa taotluse kaks päeva

enne proviisori omandipiirangu jõustumist, samal ajal teades, et ta sellele nõudele ei vasta.

Samuti oli puudutatud isik teadlik, et teda seostatakse vertikaalselt integreeritud ketiapteegiga,

mille tõttu ei vastaks ta ka RavS § 42 lg 5 nõudele ja, et tema ja paljude teiste ketiapteekide

ning vastustaja tegevus on viimasel ajal laiaulatuslikult halduskohtutes vaidlustatud. Kõigele

lisaks oli puudutatud isik teadlik, et ta taotleb tegevusluba lammutatavasse hoonesse ning, et

see võib osutuda problemaatiliseks. Nimetatud asjaolude valguses ei ole õige halduskohtu

järeldus, et puudutatud isikul on tekkinud õigustatud ootus apteegi avamiseks.

7. Ravimiamet leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohtu määrus on põhjendatud ja

määruskaebuses esitatud põhjendused ei ole aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

mistõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei kaasne kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega selliseid

pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mida ei esinenud kaebaja suhtes juba enne 24.07.2015

Ravimiameti otsust, mille alusel lubati puudutatud isikul ajutiselt majandustegevusest

loobuda. Arusaamatu on kaebaja väide, et puudutatud isikul ei saa olla tekkinud õigustatud

ootust apteegi avamiseks, kuna puudutatud isikul juba oli õigus apteegiteenuse osutamiseks

vastustaja 17.06.2015 otsuse alusel. Asjaolu, et kaebajal võib olla vajalik hilisemalt mõni

vastustaja haldusakt vaidlustada, ei saa pidada kaebaja suhtes selliseks ebamõistlikuks

piiranguks või kohustuseks, et oleks õigustatud selle vältimine esialgse õiguskaitse

kohaldamisega.

Tegevusloa väljaandmiseks või andmisest keeldumiseks ei hinnata üksnes esitatud andmete ja

dokumentide vastavust, vaid ka esitatud andmete sisu, ravimite käitlemiseks loodud

tingimuste vastavust kontrolliesemele, milleks on majandustegevuse põhinõuded, isikulised-,

informatsioonilised- ja esemelised nõuded. Nimetatud asjaolust on teadlik ka kaebaja,

mistõttu on asjakohatud kaebaja kahtlused tegevusloa väljaandmisel nõuetele vastavuse

kontrollimise puudustele. Ravimiamet väljastas tegevusloa alles peale kõigi ravimite

käitlemiseks vajalike tingimuste loomist 17.06.2015, st, et ka apteegiruumid olid valmis ja

sisustatud apteegiteenuse osutamiseks.

8. OÜ Samfred leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole kaebuses taotletud eesmärkide saavutamine kohtuotsusega võimatu või

oluliselt raskendatud, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja huvide

kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole lähtunud patsientide tervise kaitsest ja avalikest huvidest, vaid

tegelikuks sooviks on pahatahtlikult takistada OÜ Samfred majandustegevust kaebuse

menetlemise ajal. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viited justkui ei kohalduks Eesti

apteegiturule turuvabaduse põhimõtted. Apteegiteenuse osutajad peavad järgima seadustest

tulenevaid nõudeid, kuid muus osas on tegemist vabalt konkureerivate ettevõtjatega.

Konkurents seadustest tulenevaid nõudeid täitvate ettevõtjate vahel ei kahjusta patsientide

tervise kaitset. Uue teenusepakkuja turuletulek suurendab klientide valikuvõimalust, teenuse

kvaliteeti, toote valikut ja hinnataset ehk patsientide heaolu. Kaebaja ei saa ära hoida uute

apteekide avamist või konkurentsisituatsiooni muutumist. Jõgeva linnas uue apteegi

avamisega kaebaja majandustegevusele kaasnevate võimalike mõjude näol on tegemist

paratamatusega, millega peab turumajanduse põhimõtetest lähtuvalt arvestama.

Kaebaja käsitlusest lähtudes on ketiapteekidena käsitletavad ka OÜ Jõgeva Apteegid poolt

käideldavad apteek Jõgeva linnas Piiri tn 6 ning haruapteek Jõgeva linnas Aia tn 3.

Nimetatud apteekides osutab Jõgeva Apteegid OÜ teenuseid Apteekide Koostöö AS

apteegiketile kuuluva kaubamärgi APHOTHEKA all. Kaebaja viidates vertikaalse

integratsiooni keelule, on ise seotud kaubamärgi omanikuga Apteekide Koostöö AS ning

seeläbi ka ravimite hulgimüügi kontserniga Magnum AS. Eelnevast tulenevalt ei ole tõene

kaebaja väide justkui oleks OÜ Jõgeva Apteegid apteekide puhul tegemist

mitteketiapteekidest proviisorapteekidega, mida tuleks väidetavalt patsientide huvidest

lähtudes eelistada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne ning Ravimiameti

otsuse muutmise keelamine või selle kehtivuse peatamine ei ole avalikes huvides. Kaebaja ei

ole tõendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid avalikud huvid

konkurentsi suurenemisel kahjustatud. Usutav ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel suletaks Jõgeva linnas suurest konkurentsist tulenevalt mõni apteek. Uue apteegi

avamine Jõgeva linnas ei kahjusta avalikke huve, kuna see ei too apteegiteenuse tarbijatele

kaasa teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi taseme langust, valikuvõimaluse vähenemist või

hindade tõusu. Kaebaja väited hilisemast OÜ Jõgeva Apteegid tegevuse lõpetamisest on

hüpoteetilised.

Jõgeva Keskuse Apteek oleks esimene OÜ Samfred poolt Jõgeva linnas avatav apteek.

Kaebaja vaidlustas OÜ-le Samfred väljastatud tegevusloa ligi üheksa kuud pärast selle

väljaandmist. Seetõttu on OÜ-l Samfred tekkinud õigustatud ootus, et tema tegevusluba

kehtib ka tulevikus ning, et ta ei tee ega ole teinud apteegi avamiseks alusetuid kulutusi.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks kahju OÜ-le Samfred seeläbi, et ettevõtjal puuduks

võimalus kantud kulutusi kas või osaliselt apteegiteenuse osutamise arvelt katta. Ka avamata

apteegi osas on OÜ Samfred kohustatud tasuma üürimakseid. Lisaks võib apteegi

mitteavamine tuua OÜ-le Samfred kaasa üürilepingust tulenevaid sanktsioone või

isegi üürilepingu ülesütlemise. OÜ Samfred on kandnud kulutusi ka avatavasse apteeki tööjõu

leidmiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ka kõigi menetlusosaliste suhtes proportsionaalne.

OÜ-le Jõgeva Apteegid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad hüpoteetilised

ja ajutised negatiivsed mõjud on vähemkoormavamad kui OÜ-le Samfred esialgse õiguskaitse

kohaldamisega kaasnev pöördumatu kahju. Ainuüksi asjaolu, et apteek on avamata, ei tee

proportsionaalseks selle pikalt ette planeeritud avamise keelamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Jõgeva Apteegid määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 12.04.2016. a määrus muutmata. Ükski määrusekaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist.

10. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus on õigesti leidnud, et ei saa

tõenäoliseks lugeda, et kaebaja peab kolmanda isiku poolt apteegi avamisega seoses lõpetama

majandustegevuse kohtumenetluse kestel. Samuti ei saa kaebajale kahjulikuks tagajärjeks

lugeda ka tema poolt lisainvesteeringute tegemist.

11. Riigikohtu üldkogu on 09.12.2013. a otsuse nr 3-4-1-2-13 p-des 112, 133, 135 ja 136

leidnud, et apteegiteenus ei ole teenus, mida suudetaks pakkuda ainult juhul, kui teenust

saadakse pakkuda konkurentsita või vähese konkurentsita. Apteegipidajatel ei ole

põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigus nõuda riigi sekkumist apteegituru

toimimisse nende turuosa tagamiseks. Praegusel juhul on sisuliselt kaebus just suunatudki

sellele, et kaebaja leiab, et kolmanda isiku poolt apteegi avamine rikub tema õigusi sellega, et

tema majanduslik tegevus võib sellega seoses halveneda, kuna kolmas isik võib ära võtta osa

tema kliente. Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

sellel alusel ei ole õigustatud.

12. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et uue kolmanda isiku apteegi

avamisega ei sa kahjustatud ka avalik huvi. Kohaliku elanikkonna valikuvõimalus erinevate

apteekide vahel suureneb, võib laieneda ka tootevalik ning konkurentsist tulenevalt võib

muutuda ka pakutavate kaupade hinnatase. Kõik see on ringkonnakohtu arvates vaadeldav

avaliku huvina. Samuti nähtub haldusasja materjalidest, et kolmas isik on teinud kulutusi

apteegi avamiseks, kuna 16.05.2015 on vastustaja kontrollinud, et kavandatava apteegi

ruumid vastavad esitatud nõuetele. Seega oli kolmas isik teinud kulutusi nõuetekohase apteegi

avamiseks. Vastustaja on kinnitanud, et ta oli teadlik ehitise renoveerimisest ning ka sellest, et

ehitise omanik soovib apteegiga üürisuhet jätkata. Samuti on Konkurentsiamet vastustajale

kinnitanud, et kolmas isik vastab RavS § 42 lg-s 5 sätestatud üldapteegi tegevusloa omaja

nõuetele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kolmandal isikul on tekkinud

ka õiguspärane ootus, et tema kasuks antud haldusakt jääb kehtima. Tegevusluba väljastati

kolmandale isikule 17.06.2015, kuni 01.08.2015 oli tal õigus selle alusel osutada

apteegiteenust. Ajavahemikuks 01.08.2015-01.08.2016 oli tegevusluba peatatud tema

taotlusel seoses ehitise renoveerimisega. Samuti on kolmas isik õigesti viidanud ka sellele, et

esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole tal võimalik apteegiteenuse osutamise abil võimalik

katta juba tehtud kulutusi, ta on kohustatud maksma üürimakseid, samuti võib apteegi

mitteavamine tuua kaasa täiendavaid kohustusi ja kulutusi. Kolmas isik on teinud kulutusi

tööjõu leidmiseks. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal puuduvad sellised

õigused, mille rikkumist ei oleks hiljem võimalik kõrvaldada ja puudub alus esialgse

õiguskaitse kohadamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi