1-12-699/101 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-699

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. aprilli 2016 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Grigori Petuhhov (isikukood 37105292222),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus taotluses maakohtu määrus tühistada ja Grigori Petuhhov tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, jätta rahuldamata.

3. Vanglal edastada Grigori Petuhhovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise

materjalid maakohtule uuesti 8 (kaheksa) kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 09.09.2013 otsusega tunnistati Grigori Petuhhov süüdi KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel

liideti karistus Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks

kujunes 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.02.2012 ja lõppeb 28.02.2018.

2. Tartu Maakohtu 11.04.2016 määrusega jäeti G. Petuhhov tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

Maakohus hindas positiivseks, et G. Petuhhov on vangistuse jooksul tegelenud

sõltuvusprobleemiga, osalenud erinevates rehabiliteerivates tegvustes ja vangla majandustöödel

ning vabaduses on tal olemas elukoht ja lähedaste tugi. Need asjaolud ei ole kohtu hinnangul G.

Petuhhovi vabastamiseks aga piisavad, s.o ei kaalu üles kiinipeetava tingimisi ennetähtaegset

vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid ehk järgmist.

2.2

Kohus pidas oluliseks, et G. Petuhhovi on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui

väärteokorras. Teda on karistatud narkootikumidega seotud, varavastaste ja üldohtlike süütegude

eest. Käesoleval ajal kannab G. Petuhhov liitkaristust narkootikumidega seotud kuriteo

toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 otsusega

(kriminaalasi nr 1-11-9479), millega G. Petuhhov mõisteti süüdi lõhkeaine ning lõhkeseadeldise ja

selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise eest. G. Petuhhov on narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise ja lõhkematerjaliga seotud süüteod sooritanud katseajal. Seega jätkas ta

kuritegelikku käitumist ja seda vaatamata varasemalt läbiviidud kriminaalmenetlusele (sealhulgas 1

aasta 23-päevasele eelvangistusele) ning kohtuotsusega mõistetud karistusele. See näitab

ilmselgelt, et varasemad karistused (mida G. Petuhhovil oli võimalik kanda vabaduses) teda

õiguskuulekusele mõjutanud ei ole ja seega ei ole need olnud ka tõhusad. Kohtu hinnangul

iseloomustab kuritegude raskust asjaolu, et narkootikumidega seotud süüteod pani G. Petuhhov

toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, st narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest

saadud tulu oli tema põhiliseks elatusallikaks.

2.3

Maakohus pidas G. Petuhhovi puhul riskiteguriks tema sõltuvusprobleemi, s.o kinnipeetav

on olnud väga pikaajaline (kümme aastat) narkootiliste ainete tarvitaja. Kohtu hinnangul ei taga

ainuüksi vanglas läbiviidud rehabilitatsioonis osalemine seda, et G. Petuhhov oleks vabaduses

suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma. Võttes arvesse, et

kinnipeetaval on motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegeleda tekkinud alles käesoleva vangistuse

jooksul, ei ole alust olla veendunud, et ta jätkab seda teed ka karistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegselt vabanemisel.

2.4

Samuti maakohus, hinnanud G. Petuhhovi vabanemisjärgsed elutingimused valdavalt

positiivseteks, märkis veel ära, et kinnipeetava tagasilanguse riske suurendavad kahtlematult tema

tagasiminek samasse elukohta ning garanteeritud töökoha puudumine.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse G. Petuhhov, kes taotleb lahendi tühistamist ja

palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada või alternatiivsena tema vabastamise uut

arutamist kuue kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebuse argumendid on

järgmised.

3.1

Maakohus tugines oma põhjendustes enamuselt G. Petuhhovi käitumisele enne vanglas

karistuse kandmisele asumist, s.o enam kui viie aasta tagusele käitumisele ja hoiakutele.

Põhjendamatult ei võtnud kohus arvesse, kui positiivselt on G. Petuhhov käitunud vangistuse

jooksul, läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides,

olnud avavanglas (kus töötas vabaduses), osalenud korduvalt tööhõives ja võtnud osa

spordiüritustest. Ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ongi üks

olulisematest kriteeriumidest isiku käitumine vangistuses. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et

kaebaja viibib vanglas esimest korda ega ole arvestanud G. Petuhhovi isikut iseloomustavaid

asjaolusid ja tagajärgi, mida võib kaebajale kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Seega on kohus vääralt kohaldanud KarS § 76 lg-t 4 ning kohtumäärus ei ole piisavalt

motiveeritud, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 mõttes.

3.2

Maakohus on ebaõigesti asetanud põhirõhu asjaolule, et G. Petuhhov on narkootikume

tarvitanud pikka aega ning märkinud vääralt tarvitamisajaks kümme aastat. Tegelikult on

ajaperioodiks üle kahe aasta. G. Petuhhov on vanglas läbinud rehabilitatsiooni, osalenud aktiivselt

sotsiaalprogrammides ning tema käitumises on ilmnenud muutused. Ka vangla koostatud

iseloomustuses on täheldanud kinnipeetava motivatsiooni muutumiseks. Selles kontekstis kaebaja

varasemale elule tuginemine ei ole põhjendatud.

3.3

Ülaltoodust tulenevalt kerkib küsimus, mida kaebaja saaks veel teha, et võiks vabaneda

ennetähtaegselt. Kui vangla hinnangul on kaebaja valmis vabanema, siis eelduslikult on tema suhtes

ettenähtud tegevused ammendatud. Vangla oskab suure tõenäosusega hinnata uue kuriteo riske.

Antud juhul on kohus vangla seisukohti põhjendamatult eiranud. G. Petuhhov ise tahab edaspidi

elada seaduskuulekalt ja leiab, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud.

3.4

Maakohus on vääralt G. Petuhhovi vabastamise vastu rääkiva asjaoluna arvestanud tema

elama asumist varasemasse elukohta. See ei vasta esiteks tõele, kuna majanumber on teine ning

samuti jääb ebaselgeks, et kuhu kinnipeetav siis peaks elama asuma. Kohas, kuhu G. Petuhhov

elama läheb, on tema lähedased, kelle abi ja toetus on väga olulised. Samuti on kaebajal poeg, kelle

kasvamisest ja elust ta soovib osa võtta. Lisaks on kohus asjakohatult märkinud, et G. Petuhhovil

puudub töökoht, kuivõrd Kohtla-Järvel ei ole seda paljudel. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta

sellegi, et kinnipeetav on 70 % ulatuses invaliid ja vabaduses saab ta koheselt taastada

töövõimetuspensioni, puude toetuse ning võtta ennast ka Eesti Töötukassas töötuna ja tööotsijana

arvele.

3.5

G. Petuhhov toob veel esile mõned kohtulahendid, kus tingimisi enne tähtaega on vanglast

vabastatud kinnipeetavad, kelle vabastamist ei ole toetanud ei vangla ega prokurör, isikud on

vangistuse ajal toime pannud korduvad rasked kuriteod, riskiprotsendid olid üle viiekümne ning

kandmata vangistuseks oli neli aastat või vähem.

3.6

Viimaseks märgib G. Petuhhov, et ta soovib oma määruskaebusest registreeritud koopiat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. Petuhhovi tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium vaidlustatud kohtulahendis

sisalduvad põhistused selgeteks ja piisavateks ning leiab, et kohus on tähelepanu pööranud kõigile

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kaalu omavatele

asjaoludele.

5. Nii on asjakohatu määruskaebuses sisalduv etteheide, nagu ei oleks maakohus võtnud

arvesse G. Petuhhovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nimelt on maakohus ära nimetanud

süüdimõistetu vangistusaegse eeskujuliku käitumise ja temale vabanemise järgselt osaks saavad

n-ö hüved (elukoht, perekonna toetus). Seejärel on kohus aga igati õigustatult hinnanud G.

Petuhhovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku, ning siin ilmnenud

asjaoludel tema vabastamise ka välistanud. Maakohtu selline toimimisviis on igati õiguspärane ega

tähenda kuidagi seda, et tähelepanuta oleks jäänud kinnipeetava pingutused, mis ta on teinud oma

edasise elukäigu muutmiseks. Senised püüdlused ja vabaduses G. Petuhhovi ees ootavad

elutingimused ei ole lihtsalt piisavad, lugemaks isiku karistuse eesmärke täidetuks juba käesolevaks

ajahetkeks. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda katseaja

edukuses tema korduvad karistused, kuritegude asjaolud ja raskus, nende sooritamine katseajal ja

riskifaktorina G. Petuhhovil diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Viimasena nimetatud

ohutegurit ei saa välistada vaatamata sellele, et kinnipeetav on vangistuses läbinud vastavad

sotsiaalprogrammid ja osalenud tugigrupi töös. Seda põhjusel, et G. Petuhhovis täheldatavad

muutused (s.o nii sõnades kui tegudes väljenduv soov oma sõltuvuskäitumist ohjata) on toimunud

vangla kontrollitud keskkonnas ja seega ei saa eeldada, et väljaspool kinnipidamisasutust tal

tagasilangust ei teki. Tõsi, G. Petuhhov on määruskaebuses püüdnud selgitada, et narkootilisi aineid

tarbis ta kahe aasta jooksul. Kriminaalkolleegium ei näe aga põhjust kahtlemiseks vangla poolt

tuvastatus, et selleks ajaperioodiks oli ikkagi kümme aastat. Tegelikult ei ole sellel asjaolul, s.o

tarvitamisaastate pikkusel, aga ka määravat tähendust, kuivõrd sõltuvuskäitumist ei eita kinnipeetav

ka ise.

6. Eelnevat arvesse võttes ei loe ka ringkonnakohus G. Petuhhovi karistuse eripreventiivseid

eesmärke täidetuiks ega pea seetõttu võimalikuks teda käesoleval ajal vangistusest vabastada.

Seejuures ei oma G. Petuhhovi viited teistele kohtuasjadele mingitki tähendust.

7. Ringkonnakohus peab aga võimalikuks vaadata G. Petuhhovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise materjalid läbi uuesti kaheksa kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest (KrMS § 426 lg 2). Sellise seisukoha aluseks on asjaolu, et kinnipeetav kannab esimest

reaalset vanglakaristust, mille jooksul ta on teinud pingutusi oma isiku ja edasise elu muutmiseks.

Kaheksa kuud on ajaperiood, mida kohus hindab küllaldaseks hindamaks G. Petuhhovis toimunud

muutuste püsivust. Rõhutatud olgu veel aga seegi, et ringkonnakohtu taoline otsustus ei tähenda

kohtu kohustust süüdimõistetu kaheksa kuu möödumisel asja uuesti arutades kindlasti vabastada.

Süüdimõistetule antakse vaid võimalus tema vabastamise küsimuse varasemaks arutamiseks.

8. G. Petuhhov on veel soovinud, et Tartu Ringkonnakohus väljastaks talle registreeritud

koopia tema enda määruskaebusest. Kriminaalkolleegium, jättes kaebaja soovi rahuldamata,

selgitab, et kohus ei ole kohustatud tegema koopiaid kaebuse esitaja enese koostatud

menetlusdokumentidest (edasikaebustest, teabenõuetest, taotlustest, apellatsioonidest). Kaebajal oli

võimalik teha koopia enne selle kohtule väljastamist või kirjutada see kohe kahes eksemplaris,

millest üks säilitada enda jaoks.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus