2-13-56874/31 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-13-56874

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.mai 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Korteriühistu Hariduse 13a hagi solidaarselt P. N.e ja K.

N.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4397,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

: Korteriühistu Hariduse 13a

(registrikood

80083537, asukoht: Hariduse 13a, 80038 Pärnu), seaduslik

esindaja juhatuse liige Galina Kuljova;

Hageja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (e-post:

jelena.smorodina@mail.ee

Kostja 1: P. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxx

x - x, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx)

Kostja 2: K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx

xx xxx-xx, xxxxx xxxxx)

Kohtuistung

29.04.2016, osalesid G. Kuljova, raamatupidaja K. P. hageja

nõustajana, J. Smorodina, P. N. ja K. N.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu Hariduse 13a hagi solidaarselt P. N.e ja K. N.e vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kostja K. N.e suhtes kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista P. N.elt ja K. N.elt solidaarselt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks 4397,52 eurot.

3. Menetluskulud jätta solidaarselt P. N.e ja K. N.e kanda.

4. Määrata Korteriühistu Hariduse 13a menetluskulude suuruseks 1440 eurot (sh riigilõiv 350 €

ja õigusabi tasu 1090 €, summad ei sisalda käibemaksu) ja mõista see summa solidaarselt välja

P. N.elt ja K. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt (1440 eurolt) tuleb P. N.el ja K. N.el solidaarselt tasuda

Korteriühistule Hariduse 13a viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale 03.12.2013 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult P. N.elt põhivõlgnevuse 1774,18 € ja kõrvanõuete 50 € väljamõistmiseks.

Võlgnik esitas makseettepanekule täies ulatuses vastuväite, mistõttu 04.04.2014 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

23.04.204 Korteriühistu Hariduse 13a esitas kohtule hagiavalduse solidaarselt P. N.e ja K. N.e

vastu 31.03.2014 seisuga põhivõlgnevuse 2366,15 eurot, viivise 141,02 eurot ning alates

01.04.2014 lisanduva viivise väljamõistmiseks 0,07% põhinõudest päevas.

Hageja 19.09.2014 ja 10.11.2015 avaldustega täpsustas hagi asjaolusid, suurendas põhinõuet ja

võttis tagasi viivisenõude. 16.03.2016 määrusega kohus jättis hagi tagasivõetud viivise

väljamõistmise nõude osas läbi vaatamata.

Hageja lõplikuks nõudeks jäi seisuga 31.10.2015 kostjatel hageja ees oleva võlgnevuse 4397,52

euro väljamõistmine kostjatelt solidaarselt.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub kostjale P. N.ele Pärnu linnas, Xxxxxxxx xxx-xx

asuv korteriomand (registriosa nr xxxxxxx). Korteriomand on soetatud P. N.e ja K. N.e abielu

kestel ja tegemist on kostjate ühisvaraga. Kostjate abielu on lahutatud, kuid ühisvara on

jagamata.

Pärnu linnas Hariduse 13a majas on moodustatud korteriühistu Hariduse 13a, mille liikmeks on

kostjad alates 05.09.2003. Korteriühistu põhikiri kinnitati 03.05.1999 üldkoosoleku otsusega.

Korteriühistu igakuiselt paneb arveid korteri nr xx postkasti, kus need on korteriomanikele

kättesaadavad. Kostja K. N. on arvete kättesaamist kinnitanud, kostja P. N. ei ole ühistule

teatanud korterist väljakolimisest ega uut aadressi, kuhu korteriühistu saaks arveid saata.

Arvetega nõuab korteriühistu kostjatelt korteriühistus kehtestatud haldus-hooldustasu,

kommunaalteenuste eest ja sihtotstarbimiste maksete tasumist, kostjad aga korralikult neid ei

tasu. Xxxxxxxx xxx-xx arvete ja tasumiste aruandest perioodi eest 01.04.2009 – 31.10.2015

nähtuvalt on kostjate võlgnevus korteriühistu ees 31.10.2015 seisuga on 4397,52 eurot. Kostjad

on korralikult ja täies ulatuses tasunud enamuse korteriarvetest perioodil 2009.a aprill - 2013.a

jaanuar, kuid alates 2013.a veebruarikuust jätnud korteriarveid täies ulatuses tasumata (v.a 2013

juulikuu arve). Kostjad on jätnu arveid tasumata isiklikel põhjustel: P. N. väidab, et ei ela

korteris ja ei ole nõus tasuma K. N.e tekitatud kulusid, kostja K. N. väidab, et tal puudub arvete

tasumiseks raha. Kostjad on korteriomandi ühisomanikud ja peavad täitma tasumiskohustust

ühiselt.

Korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud tasuma

põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu

majandamise ja hooldamise kulude katmisest.

Korteriühistu

arvestab

haldus-hooldustasu,

sihtkapitali

makseid,

küttekulusid

ja

kindlustusmakseid, lähtudes korteriomanikele kuluva korteri pinnast, vee- ja elektrikulusid

arvestab korteriühistu vastavalt tarbimisele, üldelektrikulud jagatakse korterite vahel võrdselt.

Arvetes näidatakse kommunaalkulude summa eelmise kuu eest ning haldus-hoolduskulud

jooksva kuu eest, arvete tasumise tähtajaks on arve esitamise (jooksva) kuu viimane kuupäev.

Korteriühistu ei nõua kostjatelt viivist arvete tasumisega viivitamise eest.

Kostjate poolt korteriarvete tasumisel on hageja arvestanud tasutud summasid selle arve

tasutuks, mis on näidatud kostjate maksekorralduse selgituse reas. Ületasutud summasid arvestas

hageja varem tekkinud võlgnevuse kustutamiseks. Juhul, kui korteriarvete tasumisel kostjad ei

ole juhiseid andnud, mis kuu eest tuleb tasutud summasid arvestada, arvestab hageja neid varem

tekkinud võlgnevuse katteks.

Haldus/hooldustasu arvestamise aluseks kõigi korteriomandite reaalosa pindade summa on

3321,9 m2. Korteriomandite reaalosa pindade summa aluseks on kinnistusraamatu andmed.

Keskkütte arvestamise aluseks kõigi köetavate korteriomandite reaalosa pindade summa on

3214,35 m2. Haldus/hooldustasu ja keskkütte arvestamise aluseks olevate kõigi korteriomandite

reaalosade pindade summa erinevus tuleneb sellest, et Hariduse 13a Pärnus asuvas kortermajas

puudub keskküte korterites xx (eluruumi pind 59,7 m2) ja xx (eluruumi pind 59,8 m2).

Keskkütteta korteritele arvestatakse tasu kaugkütte eest 10% üldpinnast (korter 40: 5,97 m2 ja

korter 43: 5,98 m2). Keskkütte 1m2 hinna arvestusmetoodika: (Fortum Eesti AS-i arve

kogusumma eurodes – veesoojendus eurodes – soojakadu eurodes) / keskkütte arvestamise

aluseks kõigi köetavate korteriomandite reaalosa pindade summa = 1 m2 keskkütte hind.

Elektrit arvestatakse vastavalt korteriomaniku poolt esitatud elektrinäitude alusel (mõõtühik

kWh) vastavalt Eesti Energia AS poolt kehtestatud hinnale. Ampritasu jagatakse vastavalt

korteriühistu 22.04.2004 üldkoosoleku otsusele 60 korteri vahel võrdselt, summa Eesti Energia

AS arvel. Üldelekteri arvutuskäik: Eesti Energia AS arve kogusumma EUR – korteriomanike

poolt esitatud elektrinäitude alusel olev summa EUR – ampritasu EUR = üldelekter EUR.

Üldelekter jagatakse vastavalt korteriühistu 23.04.2003 üldkoosoleku otsusele 60 korteri vahel

võrdselt. Külma- ja soojavee kulu arvestatakse vastavalt korteriomaniku poolt esitatud veemõõtja

näitude alusel (mõõtühik m3), kuupmeetri hind on kehtestatud AS Pärnu Vesi poolt.

Olukorda, kus korteriomanik veemõõtja näite ei esita, ette ei ole tulnud. Näitude mitte esitamise

korral võtab korteriühistu esimees korteriomanikuga personaalselt ühendust ja küsib veemõõtjate

näidud. Kui peaks siiski ette tulema olukord, et korteriomaniku käest veemõõtjate näite ei saada,

siis keskmise kasutamise järgi veekulu ei arvestata. Kasutatud vee eest tasub korteriomanik sellel

kuul, kui on tema poolt esitatud veenäit. Veesoojendus arvestatakse korteriomaniku poolt

esitatud soojaveemõõtja näitude alusel (mõõtühik m3), kuupmeetri hind kehtestatud korteriühistu

27.04.2012 üldkoosoleku otsusega; veekadu arvestatakse vastavalt korteriomanike poolt esitatud

veemõõtja näitude alusel võttes aluseks kasutatud vee kuupmeetrites. Veekao arvutuskäik (m3):

elamus kasutatud vesi m3 (aluseks AS Pärnu Vesi arve) – korteriomanike poolt veemõõtja

näitude alusel kasutatud vesi m3 (aluseks korteriomanike poolt esitatud veemõõtjate näidud) =

veekadu m3. Veekao m3 hinna arvutus: veekadu kogusummas/korteriomanike poolt kasutatud

vee m3 = veekao m3 hind. Soojakadu arvestatakse talveperioodil vastavalt korteriühistu

27.04.2012 üldkoosoleku otsusele igakuiselt kindla summana 60-le korterile võrdselt.

Suveperioodil jagatakse soojakadu vastavalt üldkoosoleku otsusele võrdselt 60-ne korteri vahel.

Soojakao arvestuskäik suveperioodil: Fortum Eesti AS arve kogusumma EUR – veesoojenduse

summa EUR = soojakadu EUR.

Korteriühistu Hariduse 13a üldkoosolekud on vastu võtnud järgmisi otsuseid seoses kulude

jagamisega: 23.04.2003 üldkoosolek otsustas (p 3) jagada üldelekter korteri peale ning kehtestas

maist-septembrini haldustasuks 6 krooni/m²; 22.04.2004 üldkoosolek otsustas haldusmakse 6,50

krooni maksta maist-oktoobrini (p 2) ning jagada ampritasu korterite vahel (p 3). 30.04.2008

üldkoosolek otsustas, et fassaaditööde teostajafirma valib juhatus ja otsustab, kas soojustusega

või ilma. Otsustati korjata 11 - 12 kuud igakuiselt vastavalt korteri m²-le (181 krooni) maja

esifassaadi tööks, mis annab kostjate korteri osaks 11 982,20 krooni (181 x 66,2 = 11982,20

EEK). 28.04.2010 üldkoosolek kinnitas haldus-hooldustasuks 6,5 krooni/m² (p 4). 27.04.2012

üldkoosolek otsustas teha trepikodade remondi, mille eest osaliselt, 12 981,29 euro ulatuses,

otsustati tasuda remondifondist ning ülejäänud osa 10 800 eurot korjatakse 6 kuu jooksul ja

jagatakse 60 korteri vahel; iga korter maksab 180 eurot (30 eurot kuus - p. 2). Samas otsustas

üldkoosolek jätta haldus-hooldustasu samaks 0,4155 EUR/m², tõsta veesoojendustasu alates

01.09.2012 3,46 euroni, soojakadu arvestada talveperioodil 3,83 eurot/korter, suveperioodil

jagada soojakadu korterite vahel (p 3). 30.04.2015 üldkoosolek kinnitas hooldustasuks 01.maist

– 30.septembrini 0,6155 eurot/m² (p 3). Kindlustuspakkumiseks valiti 651,44 eurot, mis

jagatakse vastavalt korteri ruutmeetrile. 1 m² hind 0,197 eurot. Üldkoosoleku otsuseid ei ole

vaidlustatud.

Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostjate kanda ning kohustada kostjaid tasuma

viivist menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja P. N. 09.05.2014 kirjalikus vastuses hagiavaldusele tema vastu esitatud nõudeid ei

tunnista. P. N.e vastuväited olid suunatud sellele, et hagi on tõendamata, kuna hagile oli tõendina

lisatud ainult kostjate korteri võlaarvestus, milles nimetati üürivõlga, kostja on aga omanik ning

üürisuhet hagejaga tal ei ole. Seetõttu kostja leidis, et P. N.el ei ole ega saa olla hageja ees

mingeid hagetud ja hagis märgitud nõudmisi. P. N.el ei saa olla hageja ees mingeid võlgnevusi

ka seetõttu, et juunis 2010, kui ta elas osalise ajaga oma korteris, tasus ta kõik

kommunaalmaksed. Alates 01.01.2012.a ei ole viidatud omand kostja peamine elukoht, mistõttu

ei ole ta tarbinud ühtki teenust ja seega ei saa temal olla ka tekkinud mingeid viidatud

üürivõlgnevuse väliseid muid võlgnevusi hageja ees. Hageja täpsustatud hagiavaldustele ja

nõude suurendamise avalduste kohta ei ole P. N. kirjalikult vastanud.

Kostja K. N. ei ole hageja nõudele kirjalikult vastanud.

KOHTUISTUNG

20.04.2016 kohtuistungil K. N. võttis hagi täies ulatuses õigeks, kuid selgitas, et tal ei ole raha

võlgnevuse tasumiseks. K. N. kinnitas, et tema muude võlgnevuste täitmiseks on algatatud

täitemenetlus vaidlusaluse korteriomandi müümiseks, eelduslikult korteriomandi väärtus on

kohustuste summast suurem ning K. N. loodab täitemenetluses järele jäävatest vahenditest

kustutada ka võla korteriühistu ees.

P. N. kinnitas 20.04.2016 kohtuistungil K. N.e väiteid täitemenetluse alustamise kohta, P. N. on

andnud nõusoleku ühisvaraks oleva korteriomandi võõrandamiseks täitemenetluses ega ole

vastu, et K. N.e kohustused täidetakse ühisvara arvelt. P. N. kohtuistungil vaidles vastu hageja

nõudele, kuna tema korteris ei ela ega ole vaidlusalust võlgnevust tekitanud. P. N.el on uus pere

ja ta tasub uue eluaseme soetamiseks võetud laenu, tal puuduvad vahendid lisaks K. N.e

võlgnevuse tasumiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused kohtuistungitel, tutvunud nende kirjalike

seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab,

et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Hageja esitas korteriomandi haldamise ja kommunaalteenustega seotud võlgnevuse tasumise

nõude solidaarselt kostjate kui korteriomandi ühisomanike vastu. Kostja P. N.e peamiseks

vastuväiteks hagi täpsustamise ja täiendava tõendamise järel on jäänud asjaolu, et alates

2012.aastast ei ole P. N. korteris elanud ning ta ei ole nõus tasuma K. N.e kulusid. Kostja K. N.

on hagi täies ulatuses õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 2

alusel kohus rahuldab hagi kostja K. N.e suhtes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ka kostja P. N.e suhtes. Asjas ei ole vaidlust,

et Pärnus, aadressil xxxxxxxx xxx – xx asuva korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse

kantud kostja P. N., kuid korteriomand on soetatud kostjate abielu ajal ning on P. N.e ja K. N.e

ühisvara. Kostjate abielu on lahutatud, kuid ühisvara jagatud ei ole. Samas on kostja P. N.

andnud nõusoleku korteriomandi sundvõõrandamiseks täitemenetluses K. N.e muude kohustuste

katteks.

4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-te 1 - 6 järgi ühine omand on kahele või enamale isikule

üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Ühisomand on kahele

või enamale isikule üheaegselt kindlaksmäärata osades ühises asjas kuuluv omand.

Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Abikaasade ühisvara reguleeriv perekonnaseadus (PKS) § 28 lg

1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Kostjad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega vara valitsemise osas teisiti kokku

leppinud. Tulenevalt PKS § 29 lg-test 1 ja 4 tekib kostjatel kui ühisomanikel ühisvara

valitsemisel tehtud tehingutest solidaarkohustus. Seega kostja P. N. vastutab korteriühistu ees

korteriomandiga seotud võlgnevuse tasumise eest solidaarselt K. N.ega, sõltumata sellest, kas ta

korteriomandit ise kasutas. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseaduse

(VÕS) § 69, mille esimese lõike järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse

täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda kohustuse täitmisel tehtud mõistlike

kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele (VÕS § 69 lg 5).

5. Asjas ei ole vaidlust, et kostjate korteriomandiga seotud võlgnevus korteriühistu ees seisuga

31.10.2015 on 4397,52 eurot. K. N. on hageja nõude täies ulatuses õigeks võtnud. Nõude

täpsustamise ja täiendava tõendamise järel ei ole P. N. hageja nõude suurusele ega tõendatusele

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on asjakohaste tõenditega (teenuseosutajate

arved ja korteriühistu üldkoosolekute otsused) täielikult tõendatud. Hageja on põhjalikult

selgitanud ja viidetega konkreetsetele üldkoosoleku otsustele ning teenuseosutajate arvetele

põhistanud, kuidas toimub kulude jagamine korteriomanike vahel ning kuidas leitakse

konkreetsete kulude ühikuhinnad. Hageja selgitustest nähtuvalt on kulud korteriomanike vahel

jaotatud kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.

6. Kohus täpsustab kostjatelt nõutava võlgnevuse tekkimise perioodi. Hageja on esitanud selle

kohta erinevaid andmeid. 20.04.2016 kohtuistungil hageja märkis esmalt, et võlaperiood on

alates aprillist 2010, samas täpsustas, et nõutav võlgnevus on kogunenud alates veebruarist 2013.

Kohus leiab, et esitatud tõendid hageja poolt istungil väidetud võlaperioodi ei kinnita.

10.11.2015 täpsustatud hagiavalduses hageja toob esmalt välja, et Xxxxxxxx xxx-xx arvete ja

tasumiste aruandest perioodi 01.04.2009 – 31.10.2015 kohta nähtub, et kostjad on enamuse

arvetest perioodil 2009.a aprill – 2013.a jaanuar korralikult ja täies ulatuses tasunud, kuid alates

2013.a veebruarist on jätnud arved täies ulatuses tasumata (v.a 2013.a juulikuu arve, mille

katteks on 80 eurot kostjate eest tasunud E. J.). Samas menetlusdokumendis kirjalike tõendite

vastuvõtmise taotluse põhjenduses hageja märgib aga, et Xxxxxxxx xxx-xx arvete ja tasumiste

aruanne tõendab, et kostjate esialgne võlgnevus tekkis 2009.a maikuus, mil kostjad ei tasunud

fassaaditööde osamakset, hiljem (10.07.2009 – 04.02.2011) see võlgnevus täielikult tasuti ning

uus võlgnevus tekkis kostjatel 2010.aasta maikuus, kui kostjad jätsid osaliselt tasumata 2010.a

aprillikuu arve, ning sellest ajast kostjate võlgnevus kogu aeg kasvab.

7. Viidatud arvete ja tasumiste aruandest (II kd, lk 127-130) nähtub aga, et kostjatel on hageja

ees pidevalt võlgnevus alates 2009.a aprillist. Esitatud kirjalikud tõendid ei kajasta, et sellel

perioodil ühelgi ajahetkel oleks võlgnevus olnud täielikult kustutatud. Mitmel kuul on küll

täielikult tasutud jooksva kuu arve, kuid perioodi lõpus on alati suurem või väiksem võlgnevus.

8. Korteri nr xx tasumata arvete nimekirjast seisuga 31.10.2015 (II kd, lk 131) selgub samuti, et

nõude summa 4397,52 eurot koosneb perioodi eest 2010.a aprill kuni september 2015 kostjatele

esitatud arvete tasumata jäetud osast. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on praeguses asjas

nõutav võlgnevus tekkinud perioodil 2010.a aprill kuni 2015.a september tarbitud

kommunaalteenuste tasude ja selle perioodi haldus-hooldustasude tasumiseks esitatud arvete

osaliselt või täielikult maksmata jätmisest kostjate poolt. Tõenditest järelduvalt hageja nõue ei

sisalda enne 2010.a aprillikuu eest arve esitamist kostjatel hageja ees olnud võlgnevust.

9. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi korteriomand on omand ehitise reaalosa üle,

millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 8 lg 1

teine ja kolmas lause sätestavad, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu

korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu

õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul

kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole

vastuolus korteriühistuseadusega.

KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud käesoleva

seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele

vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt

elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja

energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui

korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik

tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojavarustuse vajaliku energia eest ning maksma

maamaksu.

10. Korteriühistu Hariduse 13a põhikirja punkti 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma

ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast; tasuma põhikirjas

sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja

hooldamise kulude katmisest. Põhikirja punkti 4 järgi võib üldkoosoleku otsusega moodustada

sihtkapitale. Kui sihtkapital moodustatakse ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest,

määratakse sama otsusega kindlaks nende suuruse, tasumise kord ja tähtajad. Põhikirja 6. punkti

kohaselt kannavad ühistu liikmed elamu majandamise ja hooldamise kulusid proportsionaalselt

nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei

otsusta teisiti.

11. Poolte vahel on seadusest tulenev liikmelisusel põhinev võlasuhe: kui korteriomanditeks

jagatud kinnistul on moodustatud korteriühistu korteriühistuseaduses sätestatud korras, on ühistu

liikmeteks kõikide korteriomandite omanikud. Kui korteriomandil on mitu omanikku, võetakse

ühistu liikmeks neist üks nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel (KÜS § 5). KOS § 13 lg 1

alusel vastutab korteriomandi majandamiskulude tasumise eest ka korteriomanik, kes ei ole

ühistu liige. PKS § 28 lg 1 näeb ette, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja

kohustusi ühiselt.

12. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse

nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt

tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib

võlausaldaja nõude vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

Hageja nõue on KÜ Hariduse 13a üldkoosolekute otsustega, teenuseosutajate poolt hagejale

esitatud arvetega, hageja poolt kostjatele esitatud arvetega ning hageja raamatupidamise

andmetega kostjate tasumiste ja võlgnevuse arvestuse kohta tõendatud. Eeltoodu alusel kohus

rahuldab hageja vähendatud nõudega hagi täies ulatuses ning mõistab kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja võlgnevuse 4397,52 eurot.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi

rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 alusel

vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodu alusel

kohus jätab hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kummagi kostja

kulud jäävad nende endi kanda.

14. Selles tsiviilasjas on hageja tagasi võtnud koos põhinõudega esitatud viivise nõude, kohus on

jätnud viivisenõude osas hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et hagi tagasivõtmise

korral kannab hageja kostjate menetluskulud. Kuna aga hageja loobus kõrvalnõudest, sellega

samaaegselt laiendas hagi aluseks olevat põhivõlgnevuse perioodi ja oluliselt suurendas

põhinõuet, siis hageja loobumine viivisenõudest kohtu hinnanguil menetluskulude jaotust ei

mõjuta. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta kõik kulud kostjate kanda, kuigi osaliselt on hagi

jäetud läbi vaatamata.

15. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 350 € ning kulud õigusabile 1090 eurot.

Ilmselgelt on põhjendatud hageja kulud seoses riigilõivu tasumisega summas 350 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Kostjad hageja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus hindab üksnes

hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades asja sisu, hageja esindaja

koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas peetud istungite arvu, kohus leiab, et

hageja menetluskulude nimekirjas näidatud hageja lepingulise esindaja toimingud (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamine, hageja nõustamine ja hagiavalduse koostamine, kostja P. N.e

vastusega

tutvumine,

19.09.2014

ja

10.11.2015

menetlusdokumentide

koostamine,

ettevalmistumine ja osalemine 04.09.2014 ja 20.04.2015 istungitel) ning nendele kulunud aeg

kokku 13,625 tundi on mõistlikud ja vajalikud. Samuti on mõistliku suurusega ja kooskõlas

hageja esindaja kutseoskustega tunnitasumäär 80 eurot. Hagejale esindaja poolt esitatud arved ei

sisalda käibemaksu, hageja ega tema esindaja J. Smorodina ei ole käibemaksukohustuslased.

Eeltoodu alusel kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 1440 eurot

(350 eurot riigilõivu ja 1090 eurot õigusabikulud) ning mõistab selle summa kostjatelt

solidaarselt välja.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus määrab, et kostjatel tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda solidaarselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2017 määruse resolutiivosa väljavõte tsiviilasjas 2-13-56874:

Resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.05.2016 otsus osas, milles maakohus rahuldas

Korteriühistu Hariduse 13a hagi P. N.e vastu ja mõistis temalt välja võlgnevuse

4397,52 eurot.

2. Lõpetada menetlus Korteriühistu Hariduse 13a hagis P. N.e vastu võlgnevuse

4397,52 eurot väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Rahuldada Korteriühistu Hariduse 13a hagi K. N.e vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

3.2 Välja mõista K. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks 4397,52 eurot.

3.3 Lõpetada menetlus Korteriühistu Hariduse 13a hagis P. N.e vastu võlgnevuse

4397,52 eurot väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega.

3.4 Maakohtu menetluskulud jätta solidaarselt P. N.e ja K. N.e kanda.

3.5 Määrata Korteriühistu Hariduse 13a maakohtu menetluskulude suuruseks 1440

eurot (sh riigilõiv 350 € ja õigusabi tasu 1090 €, summad ei sisalda käibemaksu)

ja mõista see summa solidaarselt välja P. N.elt ja K. N.elt Korteriühistu

Hariduse 13a kasuks.

3.6 Väljamõistetud maakohtu menetluskuludelt (1440 eurolt) tuleb P. N.el ja K. N.el

solidaarselt tasuda Korteriühistule Hariduse 13a viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

3.7 Jätta ringkonnakohtu menetluskulud P. N.e kanda.

3.8 Välja mõista P. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks ringkonnakohtu

menetluskulud summas 300 eurot.

3.9 P. N.el tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda

Korteriühistule Hariduse 13a viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

3.10

Jätta rahuldamata Korteriühistu Hariduse 13a taotlus tasutud riigilõivust

poole tagastamiseks.