3-15-2451/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2451 Haldusasi A.Z.i kaebus Kaitseressursside Ameti 07.09.2015 kutsealuse arstliku komisjoni kutse nr 11-5.1/14172 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti kohustamiseks vaadata läbi A.Z.i 09.09.2015 ajapikenduse taotlus Menetlusosalised Kaebaja – A.Z. Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Peep Tambets Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.06.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 07.09.2015 „Kutsealuse arstliku komisjoni kutsega“ nr 11- 5.1/14172 kohustati kutsealust A.Z.i ilmuma arstlikku komisjoni 13.11.2015 kell 08:30 Ida- Viru Keskhaigla polikliinikusse Kohtla-Järvel. 2. A.Z. esitas 09.09.2015 KRA-le ajapikenduse taotluse, milles märkis, et tal ei ole võimalik 13.11.2015 Eestisse arstlikku komisjoni tulla, kuna õpib Inglismaal. Taotlusele oli lisatud tõend, et A.Z. õpib Bradfordi Ülikoolis (University of Bradford). 3. KRA jättis 15.09.2015 kirjaga nr 11-7.3/16850 ajapikenduse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus oli esitatud hilinenult. 4. A.Z. esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 07.09.2015 kutse tühistamiseks, 15.09.2015 kirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning KRA kohustamiseks vaadata kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotlus sisuliselt läbi. Kaebuses paluti kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 44 lg 6 tunnistada põhiseadusvastaseks osas, milles see seab ajapikenduse andmise tingimuseks taotluse esitamise 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates, ning jätta see kohtuasja lahendamisel kohaldamata.

2(7) 5. Kohus võttis 07.10.2015 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada KRA 07.09.2015 kutse ning kohustada KRA-d kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. A.Z.i 28.09.2015 kaebuses esitatud seisukohad on järgmised. KRA 07.09.2015 kutse ja 15.09.2015 kiri on õigusvastased. Arvestades, et kaebajal on KVTS § 44 lg-st 6 tulenev õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, rikub KRA 07.09.2015 kutse tema õigusi ning arstlikku komisjoni ilmumine ei ole põhjendatud enne, kui KRA on kaebaja 09.09.2015 taotluse sisuliselt läbi vaadanud. Kuna kaebajat ei ole vastavalt KVTS § 37 lg-le 4 üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva ajateenistusse kutsumisest, ajateenistusse asumise ajast ega ajateenistuskohast teavitatud, ei ole ajapikenduse taotluse esitamise tähtaeg KVTS § 41 lg 2 järgi möödunud. Kaebajale saadeti kutse arstlikku komisjoni ilmumiseks tähtpäevaga 13.11.2015 ning ta esitas ajapikenduse taotluse rohkem kui 30 päeva enne seda tähtpäeva. Seega on taotlus KVTS § 41 lg 2 järgi tähtaegne. KVTS § 44 lg 6 on osas, milles see sätestab ajapikenduse taotluse esitamise aja erinevana KVTS § 41 lg-s 2 sätestatust, vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 12, kuna selle tulemusena koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrdses olukorras olevaid isikuid – kutsealuseid, kes on vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud. Ebavõrdne kohtlemine – taotluse menetlusse võtmine ja rahuldamine või taotluse läbi vaatamata või rahuldamata jätmine – sõltub ainuüksi taotluse esitamise ajast ning seda isegi olukorras, kus ajapikenduse taotlus on KVTS § 41 lg 2 järgi tähtaegne. Samuti koheldakse välisriigi kõrgkoolis kõrgharidust omandavaid kutsealuseid ebavõrdselt võrreldes isikutega, kellel on õigus ajapikendusele teistel alustel, kuna ajapikenduse taotluse esitamiseks on põhjendamatult ning eesmärgipäratult sätestatud erinevad tähtajad. Kuna kaitseväeteenistuse läbimise ajavahemik on KVTS § 37 lg 1 järgi 9 aastat, siis ei tea kutsealune enne KVTS § 37 lg-s 4 sätestatud teate saamist, kas ja millal ta ajateenistusse kutsutakse. Seega on tõenäoline, et isikut ei kutsutagi ajateenistusse enne, kui ta on kõrghariduse esimese astme omandanud. Kaebaja õppe nominaalkestuseks on õppeasutuse tõendi kohaselt kuni 20.05.2016. Arvestades, et kaebaja pole KVTS § 37 lg 4 kohast teadet saanud ning teade tuleb saata hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, siis omandab kaebaja kõrghariduse esimese astme enne, kui teda ajateenistusse kutsutakse. Seetõttu on temalt põhjendamatu nõuda ka arstlikku komisjoni ilmumist ajal, mil ta omab seadusest tulenevat õigust ajapikendusele, kuna sellega kaasneksid talle põhjendamatud kulutused ning ebamugavused, arvestades et kaebaja õpib välismaal. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-le 2 viidates leidis kaebaja, et ajapikenduse taotlemise mõte on selles, et juhul, kui kutsealusel on seadusest tulenev õigus ajateenistusse asumise edasilükkamiseks, siis kehtib see ka kutsealuse arstlikku komisjoni ilmumise suhtes. Olukorras, kus kaitseteenistuse läbimiseks on ette nähtud 9-aastane ajavahemik ning kutsealusel ei ole välisriigi kõrgkooli õppima asumisel teada, kas ja millal ta ajateenistusse kutsutakse, on põhjendamatu nõue, et kutsealune esitaks ajapikenduse taotluse 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates. KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud erinev tähtaeg riivab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt võrdsuspõhiõigust, kuna puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks tuleks ajapikenduse taotlus välisriigis õppimise korral esitada just selle tähtaja jooksul, võrreldes teistel alustel esitatavate ajapikenduse taotlustega, mis tuleb esitada kuni 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. 7. Kaitseressursside Ameti 02.11.2015 vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta.

3(7) KVTS § 44 lg 6 järgi oleks kaebaja pidanud ajapikenduse taotluse esitama hiljemalt 23.10.2013, sest ta alustas õpinguid välisriigi kõrgkoolis 23.09.2013. Kuna kaebaja ei esitanud vastustajale ajapikenduse taotlust koos õppeasutuse tõendiga hiljemalt 23.10.2013, jättis vastustaja oma 15.09.2015 otsusega kaebaja ajapikenduse taotluse läbi vaatamata (HMS § 14 lg 6 p 1). Tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 menetlustähtaega ei ennistatud. Taotluse esitamise tähtaeg kehtestatakse seadusega või selle alusel (HMS § 14 lg 5). Tähtaeg peab olema vajalik ja mõistlik. KVTS §-ga 41 nähakse kutsealusele ette võimalus saada seaduses sätestatud tingimustel ajapikendust. Üldreeglina tuleb ajapikenduse avaldus esitada asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Piirang on vajalik selleks, et KRA jõuaks kutsealuse avalduse läbi vaadata, küsida täiendavaid dokumente jne. Sellest piirangust on ainult kaks erandit, sh erand, et seaduses on sätestatud teisiti (võrreldes KVTS § 41 lg-ga 2). KVTS § 41 lg 3 sätestab, et kutsealune peab esitama ajapikenduse taotluse, kui ta õpib välisriigis, ning KVTS § 44 lg 6 sätestab ajapikenduse taotluse esitamise tähtaja. Järelikult on ajapikenduse taotluse esitamise tähtaeg seadusest tulenev tähtaeg, mille suhtes puudub vastustajal iseseisev otsustusõigus. Seaduses sätestatud teine tähtaeg ajapikenduse taotluse esitamiseks seoses välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega on vajalik ja mõistlik. KVTS § 37 lg 3 sätestab, et ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastustaja peab kutsealuste ajateenistusse kutsumisel lähtuma antud määrusest, mis mh sätestab ajateenistusse asuvate kutsealuste kindla arvu. Aastas kutsutakse ajateenistusse ligikaudu 3200 kutsealust. Ajapikenduse saamiseks seoses välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega esitatakse ühes aastas ligikaudu 100 taotlust ning seoses Eesti kõrgkoolis hariduse omandamisega ligikaudu 1000 taotlust, mis moodustab kolmandiku ühes aastas ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arvust. Tulenevalt KVTS § 37 lg-st 4 tehakse ajateenistusse kutsumine kutsealusele teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, kuid KVTS § 37 lg 5 täpsustab, et juhul, kui kutsealune on saanud ajapikendust või varem jätnud ajateenistusse ilmumata, tehakse ajateenistusse kutsumine teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Kui kutsealustel oleks võimalik hariduse omandamisega seonduvat ajapikenduse taotlust esitada ka hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, ei oleks vastustajal võimalik täita ministri määrusega ette antud mahtusid ning ajateenijate väljaõppega tegelevad struktuuriüksused jääksid komplekteerimata. Vastustajal pole võimalik teha ligikaudu 1000 kutsealusele ajateenistusse kutsumist teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Järelikult on KVTS §-s 44 sätestatud tähtajad vajalikud. KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaja rakendamine ei too kaasa välisriigi kõrgkoolis haridust omandava kutsealuse õiguste ja vabaduste piiramist ega ebavõrdset kohtlemist. Eesti kodaniku kohustus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, samuti võtta osa riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (PS § 54 lg 1, § 124 lg 1). Üheks kohustuslikus korras riigikaitsest osavõtmise viisiks on kaitseväeteenistuskohustus, mis lasub meessoost Eesti kodanikel (KVTS § 2 lg 2 p 2). Seega on riigikaitsekohustus kodaniku põhikohustus, mille täitmisega tuleb kutsealusel arvestada. Riigikaitsekohustus on koos teiste põhikohustustega vastandiks põhiõigustele – demokraatliku riigi aluseks ei ole üksnes põhiõigused. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Riigikaitsekohustuse kui põhiseadusliku kohustuse täitmine toob endaga kaasa mitmete põhiõiguste piiramise, kuid efektiivse riigikaitse vajadus kaalub põhiõiguste piiramise üles. Vastustaja ei saa ajapikenduse andmisel väljuda seaduse piiridest ning ajapikendus seoses välisriigi kõrgkoolis hariduse

4(7) omandamisega antakse siis, kui KVTS § 44 lg 6 kriteeriumid on täidetud. Järelikult ei too KVTS § 44 lg 6 kaasa ka võrdsuse põhimõtte rikkumist. Kaebaja on kutsealusena arvele võetud 03.08.2011, mille kohta saadeti talle rahvastikuregistrisse kantud aadressil teade nr 9-12/4421. Seega on kaebaja alates 2011. a teadlik täitmata ajateenistuskohustusest ning ta pidi arvestama selle täitmise ja arstlikku komisjoni ilmumise kohustusega. Kutsealusena arvele võtmise teate eesmärk seisneb selles, et kutsealune saaks piisavat informatsiooni oma õiguste ja kohustuste kohta. Kutsealusena arvelevõtmise teate edastamisega on KRA täitnud HMS § 36 lg 1 p-dest 1 – 4 tuleneva selgitamiskohustuse. Ka KRA kodulehelt www.kra.ee on kaitseväekohustuslasel võimalik leida põhjalik informatsioon oma õiguste ja kohustuste kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED 8. Vaidlus käib selle üle, kas KRA jättis õigesti kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotluse oma 15.09.2015 kirjaga nr 11-7.3/16850 läbi vaatamata ning kas kaebajat kohustati KRA 07.09.2015 kutsega nr 11-5.1/14172 õiguspäraselt 13.11.2015 arstlikku komisjoni ilmuma. Eelnevast oleneb, kas kohus saab kohustada KRA-d kaebaja ajapikenduse taotlust läbi vaatama ning kas esineb alus KRA 07.09.2015 kutse tühistamiseks. 9. Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse asumise edasilükkamine määratud ajaks (KVTS § 41 lg 1). KVTS § 41 lg 2 järgi tuleb ajapikenduse taotlus esitada asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui: 1) ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem; 2) seaduses on sätestatud teine tähtpäev. KVTS § 41 lg 3 sätestab, et ajapikenduse saamise taotlust ei pea esitama KVTS §-s 42 ning § 44 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Kutsealune peab esitama ajapikenduse taotluse, kui ta õpib välisriigis. KVTS § 44 lg 6 sätestab: „Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud kutsealusel on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui ta esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga tema immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta.“ Vaidlust ei ole selles, et KVTS § 44 lg 6 on KVTS § 41 lg 2 üldreegli suhtes erisäte, s.o juhul, kui kutsealune soovib saada ajapikendust seonduvalt välisriigi kõrgkoolis õppimisega, ei saa ta ajapikenduse taotlust esitada mitte hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, vaid ta peab seda tegema 30 päeva jooksul välisriigi kõrgkooli immatrikuleerimisest arvates. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja esitatud tõendi (tl 10) kohaselt alustas kaebaja Ühendkuningriigis, University of Bradford´is, õpinguid 23.09.2013, tuli tal ajapikenduse taotlus lähtuvalt KVTS § 44 lg-st 6 esitada hiljemalt 23.10.2013. Kaebaja esitas ajapikenduse taotluse alles 09.09.2015, s.o ettenähtud tähtpäevast üle ühe aasta ning kümne kuu võrra hiljem. Järelikult oli taotlus esitatud tähtaega ületades ning samuti puudus võimalus menetlustähtaja ennistamiseks, sest esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud rohkem kui üks aasta (HMS § 34 lg 3). Seega jättis KRA kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotluse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata. 10. Kaebaja leiab, et KVTS § 44 lg 6 on osas, milles see sätestab ajapikenduse taotluse esitamise aja erinevana KVTS § 41 lg-s 2 sätestatust, vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 12. KVTS § 44 lg 6 toob kaasa kutsealuste põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt ainuüksi taotluse esitamise ajast. Välisriigi kõrgkoolis kõrgharidust omandavaid kutsealuseid koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikutega, kellel on õigus ajapikendusele teistel alustel, kuna ajapikenduse taotluse esitamiseks on põhjendamatult ning eesmärgipäratult sätestatud erinevad tähtajad.

5(7) 11. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. 12. KVTS § 41 lg-st 3 järeldub, et ajapikenduse taotlus tuleb KVTS § 41 lg-s 2 näidatud tähtaja jooksul esitada juhul, kui seda taotletakse lapse ülalpidamiseks või puudega isiku hooldamiseks (KVTS § 43) või valitaval ametikohal töötamiseks (KVTS § 45). Ajapikenduse andmiseks seonduvalt hariduse omandamisega on KVTS § 41 lg-st 2 erinevad tähtajad sätestatud mitte ainult välisriigi kõrgkoolis hariduse omandajale (§ 44 lg 6), vaid ka sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalvevõi päästeerialal õppivale kutsealusele, kes peab ajapikenduse taotluse samuti esitama 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates (KVTS § 44 lg 5). Lisaks sätestab KVTS § 44 lg 2, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. KVTS § 44 lg 7 sätestab, et § 44 lg-te 2, 5 ja 6 alusel võib anda ajapikendust kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 23-aastaseks. Seega sõltub välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega seonduva ajapikenduse õiguse realiseerimise tähtaja algus sarnaselt KVTS § 41 lg-s 2 sisalduvale regulatsioonile asjaolu ilmnemisest – kõrgkooli immatrikuleerimisest. Samas § 41 lg-s 2 näidatud juhul on ajapikenduse õigust võimalik realiseerida kuni ajani, mil ajateenistusse asumiseni on jäänud 30 päeva ja § 44 lg-s 6 näidatud juhul on ajapikenduse õigust võimalik realiseerida ainult 30 päeva jooksul asjaolu ilmnemisest. Sarnaselt § 44 lg-s 6 näidatud juhule on ajapikenduse õiguse realiseerimiseks KVTS § 44 lg-te 2 ja 5 alusel samuti sätestatud lühemad tähtajad võrreldes § 41 lg-ga 2. Seega kohtleb seadus kutsealuseid, kellel on õigus ajapikendusele, erinevalt olenevalt sellest, millisel alusel neil ajapikendusele õigus tekib. Järelikult esineb kaebaja võrdsuspõhiõiguse riive. 13. Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt tuleb võrdsuspõhimõtte rikkumise tuvastamiseks teha põhiseaduse § 11 kohane proportsionaalsuse kontroll (nt 3-4-1-12-10, p 35; 3-4-1-23-11, p 61 jj), st kindlaks teha võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärk ning seejärel hinnata proportsionaalsust (vajalikkust, sobilikkust ja mõõdukust) selle eesmärgi suhtes. Võrdsuspõhiõigust võib piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (3-4-1-12-10, p 31). KVTS § 44 lg-s 6 ettenähtud ajapikenduse taotluse esitamise tähtaja sätestamise legitiimseks eesmärgiks on riigikaitse toimimise tagamine. Riigikaitsekohustus tuleneb PS § 124 lg-st 1. Üheks kohustuslikus korras riigikaitsest osavõtmise viisiks on kaitseväeteenistuskohustus, mis lasub meessoost Eesti kodanikel (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 2). KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaeg ajapikenduse taotluse esitamiseks seonduvalt välisriigi kõrgkoolis õppimisega on eesmärgi saavutamiseks sobiv meede, s.o see soodustab eesmärgi saavutamist. Ilmselgelt on hariduse omandamine selliseks ajapikenduse taotluse esitamise põhjuseks, mille alusel esitatakse taotlusi massiliselt võrreldes muude alustega. Vastustaja viitas, et ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister määrusega (KVTS § 37 lg 3). Nimetatud volitusnormi alusel kehtestatud kaitseministri määrustest nähtuvalt planeeritakse kutsealuste ajateenistusse asumist pikalt ette (nt 14.10.2013 määrusega nr 49 kehtestati 2015. a kutsealuste ning osaliselt 2016. ja 2017. a kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad, nende arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega

6(7) tegelevate struktuuriüksuste vahel ning ajateenistuse kestus). Vastustaja märkis, et aastas kutsutakse ajateenistusse ligikaudu 3200 kutsealust ning et ajapikenduse saamiseks seoses välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega esitatakse ühes aastas ligikaudu 100 taotlust ja seoses Eesti kõrgkoolis hariduse omandamisega ligikaudu 1000 taotlust. Kaitseväeteenistuse tõrgeteta toimimisele aitab kahtlemata kaasa see, kui hariduse omandamiseks (sh välisriigi kõrgkoolis) ajapikendust saavate kutsealuste isikute arv selgub võimalikult vara, sest siis saab KRA varakult planeerida ka seda, kuidas lähiaastatel kaitseministri määrusega kehtestatud mahtusid täita ning struktuuriüksusi komplekteerida. Meede on vajalik, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid kaebajat vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne. Kohus ei näe paremat alternatiivi, mis võimaldaks KRA-l seoses välisriigi kõrgkoolis õppimisega ajapikendust kasutavate isikute hulga võimalikult vara teada saada. Kaebusest järelduvalt oleks kaebaja jaoks ilmselt vähem koormav, kui ta saaks ajapikenduse taotluse esitada hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, nagu näeb ette KVTS § 41 lg 2 üldreegel. KVTS § 41 lg-s 2 sätestatud tähtajast lähtumine ei oleks eesmärgi saavutamiseks aga sama efektiivne. Kui välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega seonduvad 100 ajapikenduse taotlust esitataks kõik näiteks 31. päeval enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, paiskaks see kutsealuste ajateenistusse kutsumise ja asumise plaanid segamini ning KRA peaks mahtude täitmiseks 30 päeva jooksul korraldama selle, et 100 ajapikendust saanud kutsealuse asemel asuks ettenähtud tähtpäeval ajateenistusse 100 teist kutsealust. KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud erinev tähtaeg võrreldes KVTS § 41 lg-s 2 sätestatuga on mõõdukas. Riigikaitse toimimise tagamine on kaalukas eesmärk. Kaebaja võrdsuspõhiõiguse riive on väheulatuslik ja –intensiivne. Kohus ei näe põhjust, miks peaks pidama kohustust esitada ajapikenduse taotlus 30 päeva jooksul kutsealuse välisriigi kõrgkooli immatrikuleerimisest arvates ülemäära koormavaks. Asjaolu, et kutsealune ei tea KVTS § 44 lg 6 alusel ajapikenduse taotluse esitamise ajal, kas ja millal ta ajateenistusse kutsutakse, ei muuda ajapikenduse taotluse esitamist kuidagi keerulisemaks. Kaebajat teavitati kutsealusena arvelevõtmisest juba 03.08.2011 teatega, milles selgitati ka ajateenistusse kutsumise korda ja ajapikenduse taotlemise võimalust. Seega pidi kaebaja arvestama, et teda võidakse igal ajal ajateenistusse ning sellele eelnevalt arstlikku komisjoni kutsuda. Kohus mõistab, et kaebaja laskis KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaja mööda ning KVTS § 41 lg-s 2 näidatud tähtaeg oleks tema jaoks praeguses olukorras soodsam, kuid see ei anna alust KVTS § 44 lg-t 6 põhiseaduse vastaseks tunnistada. 14. Kuna KVTS § 44 lg 6 on põhiseadusega kooskõlas ning vastustaja jättis selle alusel õigesti kaebaja ajapikenduse taotluse läbi vaatamata, puudub alus kohustada KRA-d kaebaja ajapikenduse taotlust läbi vaatama. 15. KRA 07.09.2015 kutsega kohustati kaebajat ilmuma arstlikku komisjoni 13.11.2015 kell 08:30 Ida-Viru Keskhaigla polikliinikusse Kohtla-Järvel. Kutses on viide KVTS § 40 lg 1 p-le 5, mille järgi on kutsealune kohustatud osalema määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid ja osalema kutsesobivuse hindamisel. KVTS § 34 lg 1 kohaselt teatab Kaitseressursside Amet kutsealusele kirjalikult tema terviseseisundi hindamiseks määratud aja ja koha. Kuna kaebaja oli juba alates 2011. a augustist kutsealusena arvele võetud, oli KRA seega õigustatud teda 07.09.2015 kutsega arstlikku komisjoni kutsuma. Kaebaja laskis ajapikenduse õiguse realiseerimiseks nõutava taotluse esitamise tähtaja mööda ning seega ei olnud tal ei ajateenistusse ega arstlikku komisjoni kutsumise edasilükkamise põhjendusena võimalik tugineda asjaolule, et ta õpib välisriigis. Järelikult ei saanud KRA 07.09.2015 kutse olla ka

7(7) õigusvastane põhjusel, et kaebajal oli õigus ajapikendusele välisriigi kõrgkoolis õppimiseks, ning kutse tühistamiseks puudub alus. 16. Eeltoodut kokku võttes on kaebus põhjendamatu ning jääb rahuldamata. 17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit