3-16-478/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-478

Haldusasi

AS Generaator kaebus Keskkonnaameti 05.02.2016. a

korralduse nr 1-3/16/241 tühistamiseks ja vee

erikasutusloa

taotluse

uueks

otsustamiseks

kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Generaator

Esindajad v.-adv. Allar Jõks ja adv. Britta Pärk

Vastustaja/määruskaebuse esitaja Keskkonnaamet

Esindaja v.-adv. Martin Triipan

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.04.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 15.10.2010 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Kunda I paisul

Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks.

2. Keskkonnaamet viis 23.02.2011–05.02.2016 läbi Kunda hüdroelektrijaama

rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise, mis lõppes 05.02.2016. a korraldusega

nr 13/16/241, millega Keskkonnamet jättis rahuldamata vee erikasutusloa taotluse Kunda I

paisul Kunda jõe paisutamiseks, hüdroenergia kasutamiseks ja kalapääsu rajamiseks.

3. Kaebaja esitas 07.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse 05.02.2016. a korralduse

nr 13/16/241 tühistamiseks ja vee erikasutusloa taotluse uueks otsustamiseks kohustamiseks.

Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist.

4. Halduskohus võttis 14.03.2016. a määrusega kaebuse menetlusse, kuid jättis esialgse

õiguskaitse kohaldamata.

5. Keskkonnainspektsioon algatas 01.04.2016. a kirjaga nr 13-1/16/1538 haldusmenetluse

nr 07000216 seoses vee erikasutusloata paisutamisega Kunda I paisul. Kirja kohaselt on

haldusmenetluse eesmärgiks seadustada Kunda jõe paisutamine Kunda I paisul vee

erikasutusloaga või paisu likvideerimine.

6.

08.04.2016 esitas kaebaja teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada

Keskkonnaameti 05.02.2016. a korralduse kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

7. Halduskohus rahuldas 15.04.2016. a määrusega kaebaja teise esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas Keskkonnaameti 05.02.2016. a korralduse kehtivuse kuni menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Keskkonnainspektsioon teavitas kaebajat 01.04.2016. a kirjaga, et ta alustas kaebaja suhtes

haldusmenetlust seoses vee erikasutusloata paisutamisega Kunda I paisul ning

haldusmenetluse eesmärk on viia paisuga seonduv tegevus kooskõlla veeseadusest

tulenevate nõuetega, s.t seadustada Kunda jõe paisutamine vee erikasutusloaga või

likvideerida pais. Keskkonnainspektsioon palus teavet kaebaja poolt ettevõetavatest

tegevustest – loa taotlemise toimingutest või paisutuse likvideerimisest. Kirjas on ühes

kohas küll väljendi „paisutuse likvideerimine“ asemel kasutatud väljendit „paisu

likvideerimine“, kuid kirjast kui tervikust lähtudes on tegemist ilmse veaga. Kirjas ei ole

kaebajale tehtud ettekirjutust paisutus likvideerida. Kirja kohaselt on

Keskkonnainspektsiooni jaoks võrdselt võimalikud nii vee erikasutuse seadustamine kui

paisutuse likvideerimine.

Halduskohus ei pidanud usutavaks kaebaja väidet, et suhtlemine Keskkonnainspektsiooniga

on kaebajale äärmiselt koormav. Kui kaebaja (tulevaseks) majandustegevuseks on paisu

käitamine ja hüdroenergia kasutamine, siis peaks kaebaja olema võimeline arutama

Keskkonnainspektsiooniga oma edasist tegevuskava ja otsima võimalusi erinevate tekkida

võivate olukordade lahendamiseks ka ilma kulukaid advokaate kasutamata.

Halduskohus pidas õigeks seda, et kohtuvaidluse ajal säilib praegune olukord ning kaebaja

ei pea tegema kulutusi ja pingutusi, mida ei tuleks teha, kui kaebus rahuldatakse. Sellisteks

on näiteks paisutuse likvideerimise erinevate võimaluste otsimine, väljatöötamine ja

ettevalmistamine

ning

toimingute

tegemine

ja

vaidluste

lahendamine

Keskkonnainspektsiooni algatatud haldusmenetluses ja teistes võimalikes menetlustes.

Praeguses kohtuasjas on vastustajaks Keskkonnaamet, kuid vaidlustatud korralduse

andmisele järgnevaid ja sellest tulenevaid tegevusi viib läbi Keskkonnainspektsioon, mis on

iseseisev haldusorgan, mille tegevus ei ole vastustaja kontrolli all. Kaebaja paisutab praegu

Kunda jõe vett õigusliku aluseta ja selle küsimusega tegelemine on Keskkonnainspektsiooni

pädevuses. Keskkonnainspektsioon on haldusmenetlust alustanud ning halduskohus ega

pooled ei saa olla kindlad, kas või milliseid edasisi samme Keskkonnainspektsioon astub.

2

2

Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine ei loo õiguslikku alust paisutamiseks, kuid

võrdsustab olukorra sellega, kui vastustaja ei ole kaebaja vee erikasutusloa taotlust

rahuldamata jätnud. VeeS § 171 lg 4 kohaselt peab paisu omanik või valdaja paisutuse

likvideerima, kui ta ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat vee erikasutusluba või kui vee

erikasutusloa andja keeldub loa andmisest. Kohus mõistab seda sätet nii, et varem olemas

olnud paisutuse likvideerimist ei saa nõuda seni, kuni vee erikasutusloa menetlus on käimas.

Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine annab Keskkonnainspektsioonile omakorda

aluse tema algatatud menetluse peatamiseks. Kui Keskkonnainspektsioon on juba teinud

kaebajale ettekirjutuse paisutuse likvideerimiseks, siis ei ole selle ettekirjutuse kehtivuse või

täitmise peatamine praeguse kohtuasja raames enam võimalik. On küll endiselt õige, et

kaebaja saab kaitsta oma õigusi igas haldus-, väärteo- või kohtuasjas eraldi, kuid kui uute

menetluste ja kohtuasjade algatamist on võimalik vältida, siis on mõistlik seda teha.

Kunda I pais on olemas olnud alates aastast 1893. Tõenäoliselt ei tekita looduskeskkonnale

olulist kahju praeguse olukorra säilimine kohtuasja menetlemise ajal. Praeguse olukorra

säilitamine ei saa olla täiesti vastuvõtmatu ka vastustajale, kuna vastustaja hinnangul ei

oleks paisutuse likvideerimise nõudmine kohtuvaidluse ajal hea halduse tavaga kooskõlas.

Kokkuvõttes leidis halduskohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võivad olla

kahjulikud tagajärjed kaebaja jaoks ning esialgse õiguskaitse hilisem kohaldamine ei pruugi

neid enam ära hoida. Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine ei kahjusta avalikku huvi

ning pooled ei ole viidanud kolmandatele isikutele, kelle õigusi praeguse olukorra

säilitamine võiks kahjustada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Keskkonnaamet esitas 03.05.2016 Tartu Halduskohtu 15.04.2016. a määrusele

määruskaebuse, milles palub selle tühistada.

Vastustaja leiab, et võrreldes halduskohtu poolt esimese esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise ajaga ei olnud asjaolud sedavõrd muutunud, et kaebajal oleks tekkinud õiguste

esialgse kaitse vajadus.

Keskkonnainspektsiooni kirjast ei tulene kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Tegemist on

üksnes menetlusosalist teavitava toiminguga, milles on kaebajat informeeritud erinevatest

õigusaktide nõuetest ning palutud Keskkonnainspektsiooni teavitada kaebaja poolt

ettevõetavatest tegevustest. Pelgalt asjaolu, et keskkonnajärelevalve asutus on algatanud

haldusmenetluse, ei kujuta endast olukorda, mis tekitaks kaebajale mingisuguseid

ebamõistlikke piiranguid või kahjustaks tema õigusi.

Kui Keskkonnainspektsioon nõuaks haldusmenetluse läbiviimise tulemusena paisutuse

likvideerimise alustamist, ei viiks ka see kohe olukorrani, kus kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega võiks osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esimesena võib

Keskkonnainspektsioon nõuda vaid paisutuse likvideerimiseks ettevalmistuste tegemist,

millele kulub kahtlemata arvestatav aeg. HKMS § 249 lg 1 esimese lause olukord võiks aga

tekkida vaid juhul, kui Keskkonnainspektsioon nõuaks kaebajalt paisu lammutamist. Sellist

olukorda praegu ei ole ning lähiajal seda ka tekkida ei saa.

Asjaolu, et haldusmenetlust viib läbi Keskkonnainspektsiooni Lääne-Viru ehk Kunda paisu

asukohajärgne büroo ja kaebajal võivad kaasneda sõidukulud, ei saa olla esialgse õiguskaitse

kohaldamise aluseks. Kui kaebajale tekivad kulud, mis on põhjuslikus seoses vastustaja

3

3

tegevusega ja see tegevus peaks tunnistatama hiljem õigusvastaseks, võivad kaebaja kulud

olla käsitatavad kahjuna, mille hüvitamist on kaebajal võimalik nõuda.

Kaebaja oleks pidanud oma argumendid esitama otse Keskkonnainspektsioonile.

Keskkonnaameti pädevuses on vee erikasutusloa andmise otsustamine.

Keskkonnainspektsioon on eraldiseisev haldusorgan, kes teostab keskkonnajärelevalvet

korrakaitseseaduse, keskkonnajärelevalve seaduse ja antud juhul veeseaduse alusel.

Keskkonnainspektsioon teeb oma otsuseid haldusmenetlustes Keskkonnaametist täielikult

iseseisvalt, muu hulgas otsustab ise ühe või teise toimingu otstarbekuse ja

proportsionaalsuse küsimused konkreetsetel asjaoludel. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole

vajalik ega asjakohane rakendada esialgse õiguskaitse meetmeid hoopis teise haldusorgani

ehk antud juhul Keskkonnaameti vastu algatatud haldusasjas. Ettekirjutuse tegemine ei ole

vastustaja pädevuses ning vastustaja ei saa ettekirjutuse andmisele või mitteandmisele

hinnangut anda.

Keskkonnaamet pole haldusmenetluse algatamise ettepanekuga Keskkonnainspektsiooni

poole pöördunud.

Käesolevas kohtuvaidluses ei vaielda selle üle, millise konkreetse tehnilise lahendusega saab

kaebaja saavutada õigusaktides nõutava tulemuse, sh esmalt veetaseme alandamise, seeläbi

paisutuse likvideerimise ja edasi juba kalade läbipääsu tagamise. Samuti ei kohusta

Keskkonnaameti poolt vastuvõetud ja vaidlustatud haldusakt iseenesest kaebajat ühekski

tegevuseks. See, millisel viisil saab kaebaja täita seadusest tulenevaid kohustusi, on eraldi

küsimus. Kuna ühtegi ettekirjutust kaebajale tehtud ei ole, on ainetu arutleda selle üle, kui

ulatuslikke kohustusi talle ettekirjutusega võidakse panna (nt kas esialgu ainult veetaseme

alandamise osas (kuni täiesti loodusliku tasemeni või mingi kõrgema, nt ehituslikult hetkel

võimaliku piirini) või ka paisu kui ehitise osas) ja kuidas kaebaja neid tehniliselt täita saaks.

Üksteisest tuleb eristada paisutuse likvideerimist (VeeS § 171) ning kalade läbipääsu

tagamist (VeeS § 17 lg 4). Seejuures võib ka esineda olukordi, kus pelgalt paisutuse

likvideerimine ei taga kalade läbipääsu ja viimaseks on vajalik täiendavad tegevused. Ka

seda, kas põhjaluugi avamine konkreetsel juhul likvideerib paisutuse, tuleb eraldi

konkreetsetel asjaoludel hinnata, arvestades muu hulgas, et kuni 0,3 meetrini veekogu

taseme tõstmist ei loeta paisutamiseks (VeeS § 17 lg 2) ning paisutuse kõrgust arvestatakse

üldjuhul madalveeperioodil. Kaebaja seisukohtadest ei ilmne, milliseid negatiivseid tagajärgi

kaasneks talle paisutuse olulise vähendamise ja vastava veetaseme alandamisega üksnes

paisus olevate luukide avamise teel, mis kindlasti ei eelda mingit ehituslikku sekkumist

paisu konstruktsioonidesse.

Ühe kohustuse täitmisega (nt veetaseme alandamisega) ei pruugi olla võimalik täita kõiki

teisi kohustusi (nt kalapääsu osas). See ei tähenda, et ühtegi kohustust (nt veetaseme

alandamine) ei peaks täitma. Neid asjaolusid saab Keskkonnainspektsioon oma

haldusmenetluses arvestada. Vastavas menetluses on võimalik kaasata osapooli, kelle huvid

on sellega seotud, sh Muinsuskaitseamet hindab talle kaebaja poolt konkreetse lahenduse

esitamisel muinsuskaitselisi aspekte. Keskkonnaameti arvates on vastavad kalade läbipääsu

tagamist puudutavad küsimused võimalik lahendada kaebaja poolt esitatud lahenduse alusel

eraldiseisvas menetluses, nt vee erikasutusloa menetluses kalapääsu rajamiseks.

Kaebaja seadusest tulenevad kohustused ning Keskkonnainspektsiooni tegevus ei ole

konkreetsel juhul ette ära määratud selliselt, et see lähiajal peaks kindlasti kaasa tooma paisu

ehitusliku lammutamise.

4

4

Kuigi kohtutel ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik välistada kaebuse

perspektiivikust ja selle rahuldamist, ei oleks keskkonnakaitseliste eesmärkide (avalike

huvide) seisukohalt põhjendatud, kui antud kohtuvaidlus tekitaks olukorra, kus kogu

vaidluse ajal (arvestades edasikaebevõimalusi) ei peaks kaebaja astuma mis tahes samme

selles suunas, kuidas antud paisul tagada seaduse täitmine, eeskätt kalade läbipääs, ning

Keskkonnainspektsioon ei saaks kaebajalt ka selliseid ettevalmistavaid tegevusi nõuda.

Ülemäärane ei oleks kaebajalt nõuda vähemalt teatud kalapääsu rajamisele suunatud

ettevalmistavate tegevuste (nt projekteerimine, lubade taotlemine vms) tegemist

kohtuvaidluse ajal.

9. Kaebaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja leiab, et esialgne õiguskaitse on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning puudub

ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse mittekohaldamist. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa tagajärje − paisu kahjustamise, mille

kõrvaldamine kaebajale soodsa lahendi korral on võimatu või raskendatud.

Keskkonnainspektsioon ei ole lõpetanud menetlust, mille eesmärgiks on paisu

likvideerimine, kuigi kaebaja on informeerinud inspektsiooni asjaoludest ning taotlenud

menetluse lõpetamist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei halvenda looduskeskkonda. Sellele ei ole vastustaja

vastu vaielnud. Kaebaja pais on rajatud juba 1893. Vastustaja on kinnitanud, et vähemalt

aastast 2010 ei ole Kunda jõe seisund muutunud.

Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole vaidlusaluses määruses tuginenud paisutuse

likvideerimise ja kalapääsu eristamisele ega kalade läbipääsu lahendustele, ning palub jätta

vastavasisulised Keskkonnaameti väited tähelepanuta.

Kaebaja olukord on halvenenud pidevalt. Keskkonnainspektsioon on alustanud

likvideerimismenetlust ega ole seda lõpetanud. Vastustaja väitel võib

Keskkonnainspektsioon haldusmenetluses esimesena nõuda paisutuse likvideerimiseks

ettevalmistuste tegemist. Ainuüksi see kinnitab esialgse õiguskaitse vajadust.

Vastustaja on muutnud oma lubadusi, mis ta andis vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele.

Toona oli vastustaja seisukohal, et VeeS § 171 lg 4 rakendamine kohtuvaidluse ajal oleks

vastuolus hea halduse põhimõttega ning kehtiva kohtupraktikaga. Nüüd peab vastustaja

põhjendatuks kohtumenetluse ajal ka uute kaebajat koormavate tegevuste (nt

projekteerimine, lubade taotlemine vms) kavandamist Kunda I paisul. Tegemist on

tegevustega, mida halduskohus luges otseselt kohtuotsuse täitmist raskendavateks

meetmeteks.

Vastustaja on sisuliselt võtnud omaks, et kaebajal esineb õiguskaitse vajadus: Esialgse

õiguskaitse kohaldamise üks eesmärk ongi see, et kaebaja ei peaks paralleelselt algatama

täiendavaid kohtumenetlusi.

HKMS § 28 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Vastustaja kinnitas 10.03.2016

kohtule, et kohtumenetluse ajal ei hakata paisutust likvideerima. Nüüd on vastustaja oma

seisukohta täielikult muutnud.

Halduskohus lähtus esimeses esialgse õiguskaitse määruses esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel vastustaja kinnitustest. Tulenevalt kohtu ning vastustaja kinnitustest, ei

5

5

esitanud kaebaja sellele määrusele määruskaebust. Keskkonnainspektsioon alustas menetlust

vaid üks päev peale kaebetähtaja möödumist.

Kaebaja leiab, et olukord, kus VeeS § 394 lg 1 alusel tegutsevat kaks riikliku järelevalve

teostajat ei suuda omavahel teavet vahetada, on märk ebaefektiivsest haldusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 15.04.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Vastustaja põhjendab oma määruskaebust peamiselt kolme argumendiga. Esiteks väidab

ta, et haldusmenetluse on algatanud hoopis teine haldusorgan ning kaebaja peab kaitsma

oma õigusi tolles menetluses, mitte käesolevas. Teiseks väidab vastustaja, et paisutuse

likvideerimise reaalset ohtu ei esine. Kolmandaks on vastustaja seisukohal, et kalapääsu

küsimus vajaks kiiremat lahendust.

12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja tegutsemine ei ole kooskõlas hea

halduse tavaga. Halduskohus põhjendas 14.03.2016. a määrust mh järgmiselt (p 11): „Kohus

eeldab, et vastustajale on teada, et eeltoodud hea halduse tava järgib ka

Keskkonnainspektsioon. Kui Keskkonnainspektsioon siiski peaks tegema kaebajale

ettekirjutuse paisutuse koheseks likvideerimiseks või algatama kaebaja suhtes VeeS § 171

lg 4 rikkumise tõttu väärteomenetluse, siis on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi vastavas

haldus- või väärteomenetluses või esitada käesolevas kohtuasjas esialgse õiguskaitse taotlus

uuesti.“ Kuigi halduskohus ei maininud otsesõnu haldusmenetluse algatamist

Keskkonnainspektsiooni poolt, on öeldu mõte ometi selles, et kuni käimasolevas

kohtumenetluses otsuse jõustumiseni võiks säilida status quo. Ringkonnakohus leiab, et

vastustaja ei saa peituda väite taha, et Keskkonnainspektsioon on täiesti eraldi- ja iseseisev

haldusorgan, mille tegevust vastustaja kuidagi mõjutada ei saa, sest kaebaja seisab

käesolevas menetluses vastamisi Eesti Vabariigi kui tervikuga, mida esindab

Keskkonnaamet. Riik ei saa aga suhtes isikuga tugineda väitele, et üks käsi ei tea, mida teine

teeb. Seadusandja võib küll pidada otstarbekaks teostada ühe ministeeriumi haldusala

lähedasi ja osaliselt kattuvaid funktsioone mitme erineva haldusorgani abil, kuid õigusriigis

ei tohi sellest tingituna isiku menetluslik olukord halveneda. Just see juhtuks aga siis, kui

kaebaja oleks sunnitud ühtede ja samade asjaolude pinnalt ühes ja samas valdkonnas

paralleelmenetlustes mitme erineva haldusorgani vastu oma õigusi kaitsma. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et HKMS § 249 lg 1 kohaldamiseks on piisav, kui

pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg võib saabuda mõne muu haldusorgani kui

vastustaja tegevuse tagajärjel. Sellisel juhul võib segaduse ja vääritimõistmise ennetamiseks

osutuda mõistlikuks, kui halduskohus kaasab selle teise haldusorgani menetlusse HKMS §

24 alusel.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et paisutuse likvideerimise tõenäosust puudutavad

argumendid ei ole käesolevas menetlusstaadiumis asjakohased. Piisavaks tuleb pidada, et

Keskkonnainspektsioon on algatanud hoolimata halduskohtu eelnevast sõnaselgest viitest

6

6

hea halduse tavale haldusmenetluse, mille üheks võimalikuks väljundiks on olemasoleva

paisutuse likvideerimine.

14. Kalapääsu kiirema lahenduse osas juhib ringkonnakohus vastustaja tähelepanu sellele, et

poolte vahel ei ole vaidlust, et Kunda I pais on eksisteerinud aastast 1893, seega üle 120

aasta. Lisaks juhib ringkonnakohus vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja enda poolt

läbi viidud keskkonnamõjude hindamise menetlus kestis 23.02.2011–05.02.2016, seega

peaaegu viis aastat. Vastustaja ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks

õigustada kiirema tegutsemise vajadust. Kui nüüd status quo säilib kuni õigusliku olukorra

kohtuliku väljaselgitamiseni veel mõni aasta, ei saa sellest avalik huvi olla sedavõrd oluliselt

kahjustatud, et põhjendaks kaebaja õiguste kohese piiramise vajaduse. Kuna vastustaja poolt

viidatud sammude õiguspärasus on poolte vahel kaudselt vaieldav, peab ringkonnakohus

eelpool toodut arvesse võttes põhjendatuks olemasoleva olukorra säilitamist kuni käesolevas

asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt VeeS § 171 lg-le 4 antud tõlgendusega,

mille kohaselt ei saa varem olemas olnud paisutuse likvideerimist nõuda seni, kuni vee

erikasutusloa menetlus on käimas. Seetõttu ei loo vaidlustatud 05.02.2016. a korralduse

kehtivuse peatamine õiguslikku alust paisutamiseks, kuid võrdsustab olukorra käimasoleva

vee erikasutusloa menetlusega. Samuti nõustub ringkonnakohus seisukohaga, et vaidlustatud

05.02.2016. a korralduse kehtivuse peatamine annab Keskkonnainspektsioonile aluse tema

algatatud menetluse peatamiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 15.04.2016. a määruse muutmata.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

7

7