1-14-8671/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalhooldusametniku taotlus I.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Karistuse kandmise algust arvestada alates poolt karistuse kandmisele I.R asumisest.
Legislator headnote
AI generated1-14-8671/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 360 tunni mõisteti st, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrat Kohtuotsus jõustus 09.10.2015. i 2 aastat.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2016, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Kriminaalasja number 1-14-8671 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasja nimetus
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Carmen Kondi erakorraline ettekanne taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu I.R, isikukood XXX, elukoht xxxx Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 427 lg 1, KarS § 69 lg 1 RESOLUTSIOON
Kriminaalhooldusametniku taotlus I.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.
Pöörata täitmise I.R-ile le Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8671
8 kuud 21 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o päeva vangistust.
Karistuse kandmise algust arvestada alates poolt karistuse kandmisele I.R asumisest.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse päeva jooksul Viru Maakohtule 15 arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused.
Viru Maakohtu 20.10.2014
kohtuotsusega mõisteti I.R süüdi KarS § järgi ja teda karistati 7 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 25.10.2013 mõistetud ja ära kandmata karistuse 5 kuu vangistuse võrra
2(4)
ja liitkaristuseks
1 aasta vangistu
360 tunni mõisteti st, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrat Kohtuotsus jõustus 09.10.2015. i 2 aastat.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati I.R
kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud te ti da kohusta kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 2 alusel kohusta KarS § 75 lg 2 ti I.R katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
eti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võ I.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks.
23.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata I.R-ile täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt tuvastati 22.12.2015 I.R alkoholijoove 2,070 tema, et tarbis mg/l. Rikkumise põhjendusena avaldas alkoholi peretüli tõttu, kuigi oli teadlik, et see on temale keelatud. Kriminaalhooldusametnik taotles I.R-ile täiendava kohustuse määramist, kuna muus osas on ÜKT sooritamine kulgenud rahuldavalt. I.R on andnud kirjaliku nõusoleku sotsiaalprogrammis osalemiseks.
30.12.2015 määrusega määras kohus I.R-ile täiendava kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, kohustades teda seda läbima hiljemalt 30.05.2016.
20.01.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega määrata I.R-ile täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile kuna süüdimõistetu on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt tuvastati I.R 11.01.2016 alkoholijoove 1,886 mg/l. Rikkumise põhjendusena avaldas tema, et tarbis alkoholi kuna käisid külalised, kuigi oli teadlik, et see on temale keelatud. Kriminaalhooldusametnik taotleb I.R-ile täiendava kohustuse määramist ning jäi selle juurde ka kohtuistungil.
Kohtuistungil 02.02.2016 tunnistas probleemi olemasolu ja avaldas soovi I.R
asuda alkoholivastasele võõrutusravile kinnitades, et 03.03.2016 on tal ravi alustamiseks vastuvõtu aeg psühhiaatri juures.
02.02.2016 määrusega määras kohus I.R-ile täiendava kohustuse alluda hiljemalt 31.03.2016 alkoholi vastasele võõrutusravile.
23.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega peatada I.R üldkasuliku töö tegemine kuni viimase tervenemiseni põhjusel, et isik ei ei saanud alates 19.02.2016 tervislikel põhjustel sooritada üldkasuliku töö tunde.
29.02.2016 määrusega kohus peatas üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 19.02.2016 kuni isiku tervenemiseni.
09.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega
pöörata I.R-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna tema on taaskord
3(4)
korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keelu kohustust ja 19.04.2016 ka registreerimiskohustust.
Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt 14.04.2016 edastas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse piirkonnapolitseinik N V krimin -hooldajale eaal
kirjaga kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise teate, 12.04.16 koostatud ettekande ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt 12.04.2016 kella 19.09 paiku registreeriti Rakveres Fr. R. Kreutzwaldi 2 juhtum nr 3120160029768, kus teatati, et xxxx, katlamajast mööda on pingil joobes naisterahvas, kelle isikuna patrull tuvastas I.R (ik XXX), kellel esinesid tugevad alkoholijoobe tunnused, tugev alkoholi lõhn suust. Patrull üritas fikseerida isiku joovet kasutades indikaatorvahendit, kuid I.R keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Isik toimetati politseijaoskonda, kus tal veel paluti indikaatorvahendisse puhuda, kuid isik ei olnud suuteline puhumistesti sooritama. I.R paigutati kainenema.
20.04.2016 lisakohustuse kontrolli teostamisel I.R elukohas xxxx tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 1,374 mg/l väljahingatavas õhus, mille kohta viimane andis selgituse, et 12.04.2016 tarvitas alkoholi, ei mäleta kui palju. Politsei viis tänavalt kainestusmajja. 20.04.2016 alkoholi tarvitamist põhjendas I.R sellega, et kurvastas kuna koer suri ning seetõttu tarbis likööri. registreerima ilmumata jätmist sellega, et 19.04.2016 viibis maal venna juures
ning ei jõudnud sealt tagasi.
Kohtuistungil 17.05.2016 jäi kriminaalhooldusametnik Carmen Kond taotluse juurde karistus täitmisele pöörata, sest kriminaalhooldust ei ole isiku suhtes võimalik teostada. Esitas kohtuistungi psühhiaater M päringule, mille kohaselt I.R pöördus V vastuse
vastuvõtule 03.02.2016, mil alustati AD raviga ning patsient kutsuti tagasi 17.02.2016, mil ta vastuvõtule ei ilmunud. 28.03. 2016 tuli I.R sooviga registreerida uus vastuvõtu aeg, kuid ka järgnevale vastuvõtule tema ei ilmunud. Kahel korral välja kirjutatud ravimid on etervise andmetel välja ostmata.
I.R tunnistas kohtuistungil kohustuste rikkumist, seda sisuliselt põhjendamata, avaldades vaid et edaspidi suudab alkoholist hoiduda. Ravimeid ei ostnud välja raha puudumisel, kuid avaldas soovi neid edaspidi siiski võtta. Karistuse täitmisele pööramis t palus mitte kohaldada.
Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 69 lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa enam pidada põhjendatuks I.R muude mõjutusvahendite kohaldamist ega otstarbekas suhtes , kuna I.R on rikkunud temale pandud kohustust pika aja jooksul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks ja tema ei ole
võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses üldkasuliku töö tund e sooritades ja
kohustustele alludes. Kohus on seisukohal, et I.R
ei ole võimalik
kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. Ta oli teadlik tema suhtes tehtud
4(4)
kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevate
st kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole.
Kohtul puudub usaldus suhtes, k I.R una süüdimõistetu on ilmselgelt
avaldanud hoolimatust, soovimatust ja suutamtust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
Kõik kri I.R mõjutamiseks on ammendunud, need ei ole minaalhoolduse hoovad
suutnud kallutada teda oma kohustuste nõuetekohasele täitmisele ning seega kuulub mõistetud karistus selle kandmata osas
täitmisele pööramisele. I.R üldkasulikku tööd on sooritamata 261 tundi , millele vastab 8 kuud ja 21 päeva vangistust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Ammer kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
1. Viru Maakohtu 17. mai 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Natalia
Lausmaa kaudu välja 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Natalia Lausmaale tema poolt määruskaebemenetluses I.R-ile riigi õigusabi osutamise eest.
3.1 Mõista I.R-ilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
3.2 I.R tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a
EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea
Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700025385 ja selgitus „I.R, 1 1, kohtukulud.“ -14- 867
3.3 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumäärus jõustus 02. juulil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne referent