3-14-50839/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-50839

Haldusasi

OÜ Viljandi Naftabaas kaebus Maksu- ja Tolliameti

19.02.2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/003442-9

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Viljandi Naftabaas apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Viljandi Naftabaas, esindaja Ivo Raudjärv

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Viljandi Naftabaas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

08.05.2015. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16.06.2016 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 19.02.2014. a (digiallkirjastatud 25.02.2014) maksuotsusega

nr 12.2-3/003442-9 kohustati OÜ-d Viljandi Naftabaas tasuma põhjendamatult diislikütuse

kaolt 66 479 kg kütuseaktsiisi summas 31 433,21 eurot.

Maksuotsuse kohaselt alustas MTA 26.08.2011. a korralduse nr 12.2-3/3442-1 alusel

OÜ-s Viljandi Naftabaas üksikjuhtumi kontrolli. 15.09.2011 teostas OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) MTA tellimisel maksukohustuslase aktsiisi- ja tollilaos

mõõtmised. MTA tuvastas vaatluse (inventuuri) käigus OÜ Viljandi Naftabaasi aktsiisilaos

67 059 kg suuruse diislikütuse puudujäägi. Kuna OÜ Viljandi Naftabaas ei täitnud

17.10.2011. a inventuuriaktis nr 11/EE4400/L4/AIA/046 tehtud ettepanekut ning esitas ka

eriarvamuse 10.07.2013. a kontrollaktile nr 12.2-3/3442-7, tegi MTA OÜ Viljandi Naftabaas

maksukohustuse siduvalt kindlaks maksuotsusega.

2. OÜ Viljandi Naftabaas esitas MTA 19.02.2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/003442-9 peale

vaide, mis MTA 21.04.2014. a vaideotsusega nr 6-1/2085-2 ja 06.05.2014. a korrigeeritud

maksuarvestuse nr 12.2-3/003442-10 kohaselt osaliselt rahuldati, tunnistades kehtetuks

maksuotsus osas, milles nõutakse kütuseaktsiisi tasumist diislikütuselt koguses 2 954 kg.

Muus osas jäeti vaie rahuldamata ja maksuotsus jõusse. Pärast vaide osalist rahuldamist tuli

kaebajal kehtima jäänud maksuotsuse kohaselt tasuda 30 145,61 eurot kütuseaktsiisi.

3. OÜ Viljandi Naftabaas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 19.02.2014. a

maksuotsuse nr 12.2-3/003442-9 tühistamiseks vaideotsusega nr 6-1/2085-2 tühistamata osas,

millega kaebajale määrati tasumiseks kütuseaktsiisi summas 30 145,61 eurot.

Kaebuse kohaselt ei saa nõustuda MTA järeldusega, et 66 749 kg suurune kadu tekkis

ajavahemikul 01.09.2011-15.09.2011. Eluliselt ei ole usutav, et nii suur kogus kütust 14

päevaga ära aurustus. Täitmata on maksu määramise eeldused, st kütuse mõõtmine peab

toimuma usaldusväärselt ja mõõtetulemusi tuleb õigesti aluseks võtta. Mõõtetulemuste

ebausaldusväärsusele viitavad asjaolud, et EKUK sai samu mahuteid 3 kuud hiljem mõõtes

tulemuseks suurema koguse, EKUK mõõteprotokollides on ebatäpsused ja

mõõtemääramatuse hindamise alustes esinevad vaieldavused. Samuti on selge, et kui EKUK

mõõtmised ei saa olla suurema usaldusväärsusega kui 95%, siis ei saa võtta mõõtetulemusi

arvesse absoluutse täpsusega ning arvestada tuleb ka mahutite piirviga. Kaebaja taotleb

ekspertiisi määramist EKUK mõõtetulemuste usaldusväärsuse kindlakstegemiseks.

Maksu määramisel ei saa võtta aluseks täpsemaid mõõtetulemusi kui laopidaja s.t kaebaja on

ise seadusega kooskõlas laoarvestuses aluseks võtnud. MTA ei saa aluseks võtta

mõõtetulemust mõõtemääramatust arvesse võtmata ja MTA pidanuks mõõtemääramatust

mõõdetud puudu olevast kogusest kaebaja kasuks tõlgendama. Kui pidada EKUK mõõtmisi

usaldusväärseks, tuleb võimalikku maksimaalset mõõtmisviga arvestades asuda seisukohale,

et põhjendamata kadu ei esine. Nõustuda ei saa ka MTA seisukohaga, et kao piirnormi sätteid

ei saa n-ö arvestuslikult tagantjärele rakendada või, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 30 lg 9 alusel antud rahandusministri 19.06.2006. a

määruse nr 37 „Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisel ja veol“ (määrus nr 37)

§-s 6 toodud piirnorme tuleks arvestada vaid selle kao reaalsel tuvastamisel ja sellele

kalendrikuule ettenähtud normi piires. Piirnormid on sätestatud juhtumile, kus mõõtmine ja

tõendamine on problemaatiline, mistõttu peaks saama norme arvesse võtta ka aja möödudes.

MTA oli kontrollakti ja maksuotsuse vahepealsel ajal toimunud läbirääkimistel kao

tagantjärele arvesse võtmise osas sõnamurdlik, mistõttu läks MTA vastuollu ka usalduse

kaitse põhimõttega.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata, menetluskulud

kaebaja enda kanda ning otsustas mitte võtta asja materjalide juurde kaebaja 24.03.2015. a

esitatud kaebuse täienduse lisasid nr 1, 4, 5, 6, 7, 8.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et kütuse mõõtmine on

toimunud ebausaldusväärselt ning, et mõõtetulemused on maksu määramiseks valesti aluseks

võetud. Puudub alus kahelda, et vastustaja kontrollitud andemetel on EKUK usaldusväärne ja

akrediteeritud mõõtja, milliseid konkreetseid mõõtetulemusi on kaebaja maksumenetluse

kestel esitatud argumentidest lähtuvalt MTA palvel korduvalt üle kontrollinud nii

akrediteeritud mõõtja ise kui ka SA Eesti Akrediteerimiskeskus. EKUK vedelkütuse koguse

mõõteprotokollide üldine vastavus nii õigusaktidele kui akrediteerimisnõuetele leidis

akrediteerija väitel kinnitust ka EKUK akrediteeringu uushindamise käigus 2013. Seega on

kaebaja subjektiivselt vastupidine hinnang akrediteeritud mõõtjale asjakohatu.

Asja materjalidest nähtuvalt on EKUK korduvalt mõõtmistulemuste õigsuse üle kontrollinud.

Seega viidi 15.09.2011 toimunud aktsiisikauba mõõtmised kaebaja aktsiisilao mahutites 1-7 ja

9-10 läbi järgides ATKEAS § 331 lg-s 1 sätestatud standardeid ja akrediteeritud metoodikat.

Mõõtmiste tulemusel väljastatud vedelkütuse mõõtmise raportid on usaldusväärsed. Kuna

EKUK kasutas mõõtmisel ka mõõteseaduses sätestatud nõuetele vastavaid mõõtevahendeid -

16.11.2010 taadeldud termomeeter TP-7 nr 7-5316, taatlustunnistus nr TTLT-10/00147 ja

10.09.2010 taadeldud loodruletti nr 440, taatlustunnistus nr TTLL-10/00144, siis puudub

kaebajal tõsiselt võetav alus väiteks, et mõõtmised ei ole toimunud seaduses sätestatud nõuete

kohaselt või, et mõõtetulemuste jälgitavus pole tõendatud. EKUK mõõtmised on toimunud

seaduse kohaselt ning mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud.

Kaebuse täienduses esitatud uute tõendite ja väidetega täiendatud versioon 15.09.2011

mõõtmistulemuste kahtluse alla seadmisest on põhjendamatu, arvestades kaebuse täiendusele

lisatud hilisemat 10.06.2013 akrediteeringut. Kaebaja võrdleb ja väidab põhjendamatult

väärmõõtmist ja EKUK mõõtetulemuste ebausaldusväärsust 08.07.2014 akrediteeringu

põhjal, kuigi ka EKUK kinnitusel tehti 15.09.2011 mõõtmised 09.06.2008 väljastatud

akrediteerimise tunnistuse alusel, mis kehtis kuni 08.06.2013.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et 08.07.2014 akrediteeringu kohaselt olevat EKUK mõõtevõime

vaid 0,7%. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ignoreerib matemaatilise märgi ≤ (väiksem

või võrdne) tähendust. EKUK mõõtevõime ei võrdu konstantselt 0,7%-ga. Mõõtevõime ≤

0,7% võimaldab saavutada EKUK-il ka täpsemaid mõõtevõime tasemeid kui ±0,7%.

Akrediteeringuga kooskõlas arvutas EKUK iga mahuti kohta mõõtevea protsendi eraldi välja,

mida kaebaja alusetult ei aktsepteeri. Seega ei aktsepteeri kaebaja põhjendamatult

vastupidiselt ATKEAS § 331 lg-s 4 sätestatule SA Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK)

09.06.2008 akrediteeringut EKUK-ile, leides kaebuse täienduses alusetult, et maksuhaldur ei

ole tõendanud, et EKUK oli pädev.

Nõustuda saab vastustajaga, et aktsiisikauba ladustamisel ei saa normatiivset kadu arvutada

arvestuslikult, vaid kadu tuvastatakse faktipõhiselt, st et aktsiisikauba kadu saab olla

mõõtmisel tuvastatud kindlaksmääratud kadu.

Määruses nr 37 välja toodud kadude arvestamise eeltingimuseks on fakt, et kadu on tegelikult

olemas ehk reaalne ja mõõtmisel faktiliselt tuvastatud. Antud juhul oli kadu kokku 64 096 kg.

Seega saab tekkinud kadu põhjendada üksnes aurustumisega. Kui kao tekkimist tuvastatud ei

ole, puudub alus korrigeerida laoarvestust aurustumise võrra. Samas asjaolu, et aurustumisest

tekkiv kadu ei ole tihti mõõtemääramatusest tulenevalt võimalik igakuiselt kindlaks teha, ei

muuda maksuhalduri eeltoodud seisukohta ebaõigeks.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid reaalse puudujäägi, mis ületaks mõõtemääramatust

ajavahemikul märts 2006 kuni august 2011, kinnituseks. Nimetatud ajavahemikul kaebaja

esitatud deklaratsioonides ja lao aruannetes ning ka kaebaja enda maksumenetluses antud

kinnitusel kadu ei esinenud. Alles pärast 15.09.2011 mõõtmistulemuste selgumist hakkas

kaebaja väitma, et kadu oli tekkinud varasemalt. Maksuhaldur ei pidanud seega õigustatult

põhjendatuks kaebaja arvestust ajavahemikust märts 2006 kuni august 2011 ning selle n-ö

tagantjärele (35 224 kg) deklareerimist 2011 septembrikuu maksuperioodis. Kaebaja

arvutatud perioodil kao olemasolu faktiliselt ei tuvastatud. Maksuhaldur kohaldas õigustatult

kaebajale kaonorme nii, et septembris 2011 oli kaebaja kuni mõõtmiseni õigustatud

15.09.2011 mõõtmistulemustel tuvastatud kaost maha arvama määruse nr 37 §-s 6 sätestatud

IX kuu normatiivse kao alates kontrollitava perioodi algusest kuni kao avastamise hetkeni.

Seega on maksuhaldur õigustatult jõudnud seisukohale, et kadu kaebajal perioodidel märts

2006 kuni august 2011 faktiliselt ei olnud. Kaebaja ei ole kadu varem maksuhaldurile

deklareerinud ning puudub alus kahelda kaebaja varasemalt deklareeritud andmete

usaldusväärsuses.

Kuna 14.06.2011 toimunud kaebaja vedelkütusevarude kontrollimisel oli mahutites diislikütus

ülejäägis ja hiljem MTA tellitud mõõtmistulemustega võrreldavalt puudujäägis, on väheusutav

kaebaja argument ajapikku tekkinud suurest normatiivsest kaost, mis väidetavalt juhuslikult

alles 15.09.2011 välja tuli.

Usutav ei ole ka asjaolu, et kogu väidetav normatiivne kadu kogunes praktiliselt vaid

mahutitesse nr 2 (52 452 kg) ja nr 9 (12 587 kg). Pigem viitab see sellele, et tegu oli

laoarvestuses 15.09.2011 kajastamata kütuse väljaviimisega kaebaja teadmisel. Ka kaebaja

23.01.2013 edastatud OÜ Analiit-AA 15.12.2011 mõõtmistulemuste võrdlemisel MTA tellitud

mõõtmiste ja AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) mõõtmiste andmetega võib

järeldada, et kaebaja aktsiisilaos toimus mahutites kütuse järjepidev liikumine antud poole

aasta vältel ning kaebaja õigustused kütuse aurustumise osas on ebaveenvad. Asjas

usaldusväärseteks hinnatud tõendite pinnalt võis maksuhaldur põhjendatult järeldada, et

puudujääk (64 096 kg) tekkis ajavahemikul 01.09.2011- 14.09.2011. Antud seisukoha aluseks

oli kaebaja augustis 2011 deklareeritud usaldusväärsed andmed, kus puudjääki ei

deklareeritud ning OSPA 14.06.2011 teostatud vedelkütusevarude kontroll, kus tuvastati, et

mahutites oli diislikütust 88,931 tonni enam. Eeltoodu välistas kaebaja õigustuse, et

suuremahuline kadu tekkis ajapikku.

ATKEAS § 24 lg 3 p 3 seob aktsiisikohustuse tekkimise ajutises aktsiisivabastuses oleva

aktsiiskauba põhjendamata kao tekkimisega aktsiisilaos, milline asjaolu ei saanud kaebajale

olla teadmata. 2011. a kao eest vastutab kaebaja ning kuidas ja miks kadu tekkis, on kaebaja

kohustus maksuhaldurile tõendada, kuid kaebaja ei ole seda usaldusväärselt teinud.

Tähelepanuta jäävad 24.03.2015 kaebaja esitatud vaidlust ja selle ajalist perioodi

mittepuudutavad tõendid (lisad 1 ja 4-8, II kd, tl 59-60, 65-71). 27.03.2014 laoarvestus ega

OÜ Analiit-AA hilisemad mõõteprotokollid mahuti nr 2 osas ei saa kinnitada anomaalset

aurustumist või 15.09.2011 mõõteviga, samuti ei põhjenda mahuti nr 2 vaidlusaluse mõõtmise

järgne 23.09.2011 taatlustunnistus (lisad 4 ja 8) 15.09.2011 mõõtetulemuse ekslikkust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Viljandi Naftabaas esitas Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a otsusele

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Kaebaja kantud menetluskulud mõista välja vastustajalt.

Apellatsioonkaebuse kohaselt võttis halduskohus asja lahendamisel vale eelduse, justkui ei

oleks teatud asjaolude üle vaidlust, mis on aga vastuolus kaebaja seisukohtadega. Kaebaja

rõhutab, et vaidlus on juba selles, et kütuse puudujääk üldse tekkis.

Halduskohus leides, et kütuse mõõtmine toimus usaldusväärselt ja mõõtetulemused on

aluseks võetud õigesti, käsitles küsimust pealiskaudselt ja jättis kaebaja väidetele vastamata.

Kohus märkis ühe lausega, et kaebuses toodu on asjakohatu, jättes käsitlemata olulised ja

asjakohased kaebaja põhjendused, miks EKUK-i mõõtmised ei ole usaldusväärsed ning, et

mõõtmiste puhul ei ole mõõtemääramatust arvesse võetud.

Halduskohus leides, et kaebaja viitab valele akrediteeringule ja ei saa matemaatilise märgi ≤

tähendusest aru, jättis seoses EKUK mõõtevõimega tähelepanuta, et juhul kui EKUK on

mõõtetulemuse andnud täpsemalt kui ±0,7%, siis tulnuks kohtul iga mahuti puhul kontrollida

MTA väidet, et EKUK mõõtevõime oli täpsem. Juhul kui EKUK võib kohtu arvates saavutada

ka täpsema mõõtetulemuse kui ±0,7%, tuleks välja selgitada, kui täpset mõõtevõimet oli iga

mahuti puhul võimalik saavutada, kuivõrd mõõtevõime ≤0,7% võimaldaks EKUK-il justkui

ka absoluutse täpsusega mõõtmist, mis on ebareaalne.

Kehtivast õigusest ega tavaloogikast ei saa tuleneda MTA seisukoht, et kütuse tegelik kogus

saab olla vaid mõõtetulemusega võrdne või väiksem. Tegelik kütuse kogus võib olla ka

mõõtetulemusest suurem, kuid sellele kaebaja seiskohale ei ole kohus vastanud. Kaebaja

arusaama õigsust mõõtemääramatuse küsimuses kinnitab ka TTÜ profesoor Rein Laaneotsa

kiri kaebajale. Samuti jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse eksperdi kaasamiseks,

millega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-t 6.

Kuna aktsiisikaubaks olevate vedelike mõõtevahenditele on majandus- ja kommunikatsiooni-

ministri 17.12.2007. a määruse nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate

mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ § 3 lg 2 p-s 1 esitatud

täpsuse nõue ±0,7%, siis ei olnud vaidlusalusel ajal ega ka täna seaduslikku alust nõuda

kaebajalt mõõtmist suurema täpsusega kui ±0,7%. Halduskohus on normatiivse kao ja kütuse

aurustumisega seoses jõudnud ebaõigete järeldusteni nii õiguslikes kui ka faktilistes

küsimustes. Selle põhjuseks on pealiskaudne lähenemine, vajalike eriteadmiste puudumine ja

kaebaja väidete analüüsimata jätmine. 14.06.2011 mõõdeti üle suvine diislikütus, mis ei anna

põhjust järeldada, et talvise diislikütuse kogus oleks 88 931 tonni võrra suurenenud.

Halduskohus jättis ebaõigesti arvestamata 24.03.2015 menetlusdokumendi p-s 12 toodud

selgitused ja hindamata tõendid tegeliku kao suuruse kohta, keeldudes hindamast tõendeid

vastastikuses seoses ja jättes selgitamata, milliseid tõendeid tuleks esitada.

Halduskohus jättis analüüsimata kaebaja väited, et maksuhaldur ei käitunud menetluses hea

halduse põhimõtteid järgides ja rikkus usalduse kaitse põhimõtet.

Halduskohus rikkus HKMS § 59 lg-t 3; § 157 lg-t 2, § 165 lg 1 p-i 4, § 131 lg-t 1 ja § 122

lg-t 5. Samuti jättis halduskohus põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotlused kohtuistungi

korraldamiseks ning maksumenetluse toimiku väljanõudmiseks.

6. MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuse kohaselt nõustub vastustaja halduskohtu otsusega ja peab kaebaja

apellatsioonkaebuses toodud väiteid asjakohatuteks ja alusetuteks.

Akrediteeritud mõõtja mõõdetud kao eitamine ei klassifitseeru ATKEAS § 30 lg 3 kohase kao

põhjendamise valdkonda. Halduskohus leidis, et kui kaebaja 15.09.2011 mõõdetud kadunud

kaup oli ajutises aktsiisivabastuses ja seda kadu ei suudetud mõistlikult põhjendada, siis

rakendub aktsiisilaopidaja vastutus. Kaebaja eitab kao, mitte vastutuse olemasolu ja

puudujäägi eitamine ongi vaidlusalune küsimus. Kaebaja kriitika mõõtetulemuste

ebausaldusväärsusest on asjakohatu. Perioodidel märts 2006 kuni august 2011 kaebajal kadu

faktiliselt ei olnud, kadu ei olnud varem maksuhaldurile deklareeritud ning maksuhalduril

puudus alus kahelda kaebaja varasemalt deklareeritud andmete usaldusväärsuses. Varasemalt

deklareeritud kao puudumine seab kaebaja hilisema versiooni, et tegu on ammuse kaoga,

tõsise kahtluse alla. Nimetatud kahtlusi kinnitas ka OSPA 14.06.2011 vedelkütusevarude

kontrollimisel tuvastatu. Kaebaja ei ole tõendanud, et kütus vahepeal ei liikunud, mistõttu on

tema kaitseväited väärad.

Kaebaja laiendab meelevaldselt EAK mõõteulatuse piire EKUK mõõtmise tingimuste täitmise

nõuetele, ignoreerib matemaatilise märgi ≤0,7% tähendust ja manipuleerib professor

R. Laaneotsa arvamusega. Ekslik on kaebaja hinnang, et tõendid EKUK mõõtevõime osas on

vastuolulised.

ATKEAS § 331 lg 4 eesmärk on sisutuid vaidlusi mõõtmiste usaldusväärsuse osas vältida,

mistõttu on mõõtjatele seatud riiklikud standardid ja pädevuse kriteeriumid, millele vastavust

iga mõõtja perioodilisel akrediteerimisel kontrollitakse. Seega on kaebaja arusaam

ebapädevast mõõtjast ekslik. Samuti on väär seisukoht väidetavalt absoluutse täpsusega

mõõtmisest, kuna EKUK on oma mõõtevea protsendid vaidlusaluste mõõtmiste puhul välja

arvutanud ja lähtuvalt mahuti täituvusest on need erinevate mahutite puhul erineva suurusega.

Kui kao tekkimist tuvastatud ei ole, puudub alus korrigeerida laoarvestust aurustumise võrra.

Samuti ei saa mõõtemääramatusega kauba kogust korrigeerida ja seda ei näe ette ka kaebaja

aktsiisilao töökorralduseeskirja p 4, mistõttu on apellatsioonkaebuses toodud vastupidised

seisukohad vastuolus kaebaja enda sisemise aktsiislao töökorraldusega.

EKUK 0,7% mõõtevõimest eksitavaid järeldusi tehes on kaebaja esitanud ringkonnakohtule

ebatäpset teavet, sest matemaatiline märk ≤ võimaldab ühikust 0,7% täpsemat tulemust

kajastada ning järeldus, et 0,7% ongi EKUK mõõtevõime, tugineb kaebaja väärale arusaamale

ja selle põhistusele. Seetõttu ei ole objektiivne ka professor R. Laaneotsa hinnang, kuna

kaebaja on püstitanud küsimuse ebakorrektselt. Mõõtevõime 0,7% võimaldab saavutada

EKUK-il ka täpsemaid mõõtetulemusi, kui ±0,7%. Akrediteeringuga kooskõlas arvutas

EKUK iga mahuti kohta mõõtevea protsendi eraldi välja. Kaebajal ei ole keelatud kasutada

täpsema mõõtja teenuseid, kui ta seni on teinud, mistõttu ei väära kaebaja väidetavalt

varasemalt ebatäpsemad mõõtetulemused 15.09.2011 mõõtetulemuste objektiivsust ja

usaldusväärsust.

Kui suvine diiselkütus kuulus kaebajale, puudus OSPA-l vajadus seda n.ö riigireservi kontrolli

käigus oma laovaruna 14.06.2011 lepingujärgsetes mahutites üle mõõta, mistõttu võib juba

sellest kaebaja väitest järeldada, et laovaru puudujäägi olemasolust oli kaebaja teadlik ja ta

varjas oma varude OSPA laovarudeks mõõta laskmisega teadlikult puudujääki. Kaebaja väited

viitavad ka sellele, et lepingujärgsetes mahutites siiski kütus liikus.

Peaaegu poole suurema kao õigustus EKUK mõõteveaga 15.09.2011 tuvastatud kaost on

otsitud ja väär on ka kaebaja järeldus väidetavalt valesti toimunud maksumääramisest, kuna

27.03.2014 mõõtetulemuste raportitega ei saa kummutada 15.09.2011 mõõtetulemuste

õigsust. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusvälist perioodi puudutavad tõendid ei ole

asjakohased, mistõttu ei ole halduskohus menetlusnorme rikkunud. Tegemist ei ole

eriteadmiste puudumisega, vaid sisult asjasse puutumatute tõenditega, mis 15.09.2011

mõõdetud kadu ei õigusta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Viljandi Naftabaas apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a otsus muutmata. Ükski

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud

seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201

lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus

vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohtu menetluses on vaidluse alla küsimus, kas kaebajal esines 15.09.2011

toimunud mõõtmise ajal kütuse puudujääk. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

puudub alus kahelda akrediteeritud EKUK mõõtmiste tulemuste usaldusväärsuses. Mõõtmised

on toimunud taadeldud mõõtmisvahenditega. Eesti Akrediteerimiskeskus on vastuses

vastustaja järelpärimisele samuti leidnud, et EKUK poolt koostatud mõõteprotokollid on

koostatud üldiselt korrektselt ja mõõtetulemused on jälgitavad. Samuti on kinnitatud, et

EKUK poolt koostatud vedelkütuse koguse mõõteprotokollide üldine vastavus õigusaktidele

ja akrediteerimisnõuetele leidis kinnitust ka uushindamise käigus (II kd tl 21). Seega puudus

vastustajal alus kahelda mõõtmistulemuste õiguses. Samuti on maksuhaldur õigesti märkinud,

et puudub võimalus ka mingi eksperdi kaasamiseks, kuna ka kaasatavad eksperdid peavad

läbima akrediteeringu ja seega ei ole ka neil võimalik anda pädevamat arvamust, kui seda teeb

Eesti Akrediteerimiskeskus.

9. Apellatsioonkaebuses on kaebaja korranud oma seisukohta, et EKUK mõõtevõime on vaid

0,7%. Halduskohus on otsuse p-s 18 andnud selles osas oma põhjendatud seisukohad ning

ringkonnakohus nõustub nendega. Seda ei lükka ümber ka kaebaja poolt toimiku materjalidele

lisatud R. Laaneotsa kiri. Ka R. Laaneots on kinnitanud, et kaebaja poolt esitatu põhjal ei ole

võimalik otsustada, kas arvutatud mõõtetulemuste laiendmääratlused on korrektsed. Samuti

on ta väitnud, et väiksemate koguste puhul on laiendmääramatus tavaliselt suurem ja

suuremate koguste korral suhteliselt väiksem. Antud arvamus ei lükka ümber vastustaja

väidet, et laiendmääramatud EKUK puhul on kindlasti 0,7% ja ei või olla väiksem ja puudub

alus kahelda mõõtetulemuste õigsuses. Seega ei ole ka selle alusel võimalik asuda

seisukohale, et vastustaja tuvastatud kütuse kadu on määratud valesti.

10. Kaebaja on oma 24.03.2015 esitatud seisukohtade p-s 12 (II kd tl 56p) leidnud, et

maksuhalduri väide kaost mahutis nr 2 on väär, kuna november 2013 kuni aprill 2014

tuvastati selles mahutis ainult kadu koguses 27 731 kg. Ringkonnakohus leiab, et see ei saa

kuidagi ümber lükata vastustaja seisukohta 15.09.2011 tuvastatud kao kohta, kuna tegemist on

hoopis hilisema mõõtmisega ja see ei lükka ümber varasemalt teostatud mõõtmise tulemusi.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme

sellega, et jättis korraldamata kohtuistungi ja välja nõudmata maksumenetluse toimiku.

Halduskohus on oma 09.03.2015. a määrusega (II kd tl 50-51) jätnud need taotlused

rahuldamata. Kaebaja ei ole oma 24.03.2015 esitatud täiendavates seisukohtades taotlenud

kohtuistungi korraldamist. Samuti ei ole kaebaja motiveerinud, kuidas rikkus halduskohus

menetlusnorme maksumenetluse toimiku välja nõudmata jätmisega. Ringkonnakohtu arvates

on halduskohtu toimikus küllaldaselt tõendeid, mille alusel oli võimalik teha otsus. Ka

kaebaja ei märgi, et olulised tõendid on jäänud asja juurde võtmata.

Eeltoodu alusel on halduskohus lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi