1-15-10893/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.mail 2016.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-10893

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava

ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

V.K

istuses

süüd

KarS § 200 lg 2 p 7, §

199 lg 2 p 9 25 lg 2

ja Pavel

–

, § 121 lg 1, § 424 järgi

H.S süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

.

Vaidlustatud kohtulahend

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav

Harju

Maakohtu

14.aprilli

2016

aasta

otsus

lühimenetluses

Vandeadvokaat Gennadi Kull

V.K

isikukood: XXX;

kodakondsus: X

; emakeel: vene keel, valdab eesti

XX

keelt; haridus: X

X

; elukoht: X

XX

XX

XX

; töökoht:

(viibib vahi all Tallinna Vanglas). Väärteokorras 5

kehtivat karistust.

KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud

07.12.2014.a, vabastatud 08.12.2014.a., 23.03.2015.a,

vabastatud

25.03.2015.a.,

05.07.2015.a,

vahistatud

07.07.2015.a.

RESOLUTSIOON

Jätta V.K kaitsja Gennadi Kulli apellatsioon kui ilmsel

t põhjendamatu

läbi vaatamata.

Välja mõista

48 (nelikümmend kaheksa)

V.K-lt riigieelarve tuludesse

eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

Summa

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

kas

SEB

PANK

EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X);

NORDEA

PANK

EE401700017002872300

(SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

S

elgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. V.K süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 07.12.2014.a kella 02:24 ajal Tallinnas, Endla tänaval suunaga Paldiski mnt poole mootorsõidukit Mercedes Benz C220, riiklik registreerimismärk XXXXXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,78 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus V.K Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega pani V.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V.K selles, et tema võttis koos H.S ’iga 23.03.2015.a kella 22:55 ja 23:17 vahelisel ajal Tallinnas, liinibussis nr 3 sõites bussipeatuste Estonia ja Keskhaigla vahel vägivalda kasutades võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasreisijalt ’ilt (uue nimega ) ära mobiiltelefoni Sony Xperia V maksumusega KK L

250 eurot. Nimelt lõi V.K kahe käega

’i vastu õlgu, mis tekitas füüsilist

KK

valu ning mille tulemusel kukkus

i

KK stmele, lüües selja vastu istet ära. Peale seda surus

V.K tugevasti oma kätega istuvale

’ile õlgadele, et viimane ei saaks tõusta,

KK

samal ajal väänas H.S

`ilt ära käesolnud mobiiltelefoni Sony Xperia V.

KK

Oma tegevusega pani V.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V.K elles, et tema, olles isik, keda karistati KarS § 218 s lg 1 alusel PPA Põhja Prefektuuri 16.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2300,15,000011 10.10.2014.a toime pandud alkoholivarguse eest, 17.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,004018 16.04.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest ja 22.05.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005552 22.05.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest, võttis uuesti 07.06.2015.a kella 19:20 paiku Raplamaal, Kohila alevikus X asuvas, X kuuluvas XX XX X -liitrise XX kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 alkoholipudeli Martini Bianco maksumusega 6.99 eurot, misjärel läbis kassad, jättes nimetatud kauba eest tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt.

Samuti süüdistatakse V.K’t selles, et tema, olles isik, keda karistati KarS §

218 lg 1 alusel PPA Põhja Prefektuuri 16.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2300,15,000011 10.10.2014.a toime pandud alkoholivarguse eest, 17.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,004018 16.04.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest ja 22.05.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005552 22.05.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest, võttis uuesti 05.07.2015.a kella 14:08 paiku Tallinnas, X asuvas, S -le kuuluvas kaupluses X XX AS XX ühe 0,5-liitrise alkoholipudeli Vana Tallinn maksumusega 8.99 eurot, misjärel läbis kassad, jättes nimetatud kauba eest tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tegevusega pani V.K tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V.K selles, et tema lõi 07.06.2015.a kella 19:30 paiku Raplamaal, Kohila alevikus X asuvas X rral XX XX TT kaupluses turvatöötajat ’st mitmel ko rusikaga näo ja peapiirkonda, põhjustades le füüsilist valu ja tervisekahjustused – - TT- hematoomid mõlema silma alla ning haavandid vasakule kõrvalestale.

Oma tegevusega pani V.K tahtlikult toime teise inimese kehalise

väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja tervise kahjustamises, s.o KarS §

121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas V.K

süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõistis

karistuseks 3

stat vangistust. V.K

aa

tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 –

lg

karistuseks 6 kuud vangistust. V.K

2 järgi ning mõisteti

tunnistati süüdi

KarS § 121 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati V.K

3 kuud vangistust. KarS

süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 64 lg

1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati V.K le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 KarS § 68 aastat 4 kuud. lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.12.2014.a -08.12.2014.a ja 23.03.2015.a - 25.03.2015.a, s.o 5 p b vangistus 2 aastat 3 kuud ja äeva. Ärakandmisele kuulu

25 päeva.

õistetud ka

M

ristuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.07.2015.a. V.K suhtes valitud tõkend –

– tühistada

vahistamine

kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Sama otsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas V.K kaitsja Gennadi Kull.

3.1. Kaitsja palub tühistada osaliselt maakohtu otsus mõistetud karistuse ja liigi osas. Määrata V.K le kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ajavahemiku, mis algab kinnipidamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lugeda, et kergemad karistused loetakse kantuks raskeima karistusega. Hüvitada kaitsja tasu. V.K palub, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse nii karistuse määra kui ka liigi osas. V.K palub, et ringkonnakohus leevendaks talle mõistetud karistuse pikkust ning kohaldaks tema suhtes KarS § 74 sätteid, määrates V.K le kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ajavahemiku, mis algab kinnipidamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaitsja leiab, et V.K karistust võib vähendada lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kaitsja leiab, et V.K on aru saanud, mis on olnud tema kuriteo toimepanemise põhjus. Kohus on arvestanud V.K kuriteo toimepanemise asjaolusid ning arvestanud seda ka karistuse määramisel. V.K tegevus ei olnud ajendatud rikastumise eesmärgist, vaid pigem huligaansusest. Kõik eelnevad kuriteod olid samuti toime pandud alkoholijoobe seisundis. V.K kahetseb südamest tehtut. Kohtuistungil selgitas V.K, et tal on kaks omandatud elukutset ja ta valdab kuute keelt. Kuritegusid toime pannes ei teadvustanud ta endale, et ta peab hiljem oma tegevuse eest ka vastutust kandma, kuid alkoholijoobest tingituna puudus tal karistatavuse kartus. Raskem kuritegu pandi toime teise isikuga koos, kuid karistused määrati erinevad. V.K le määrati reaalne vangistus ja teisele tingimisi katseajaga koos lisanõudega hoiduda alkoholi tarvitamisest. V.K on koheselt ja ausalt tunnistanud tehtut ja ta kahetsus on siiras. Ta sai lõpuks aru, et kõik tema pahandused on tingitud alkoholi liigtarbimisest. Arvestades V.K poolt kohtus öeldut ning ka seda, et ta on teinud enda jaoks kindla otsuse edaspidi alkoholi mitte tarvitada ning elada ülejäänud elu võiks kohus leevendada talle maakohtu seaduskuuleka kodanikuna, siis poolt määratud karistuse määra ja liiki. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduv

-1-1-64-11; 3-1-

alt sedastanud ( nt määrused nr 3

1-43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra, liitkaristuse mõistmise ning vangistuse vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et st käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kaitsja palus tühistada otsus osaliselt karistuse määra ja liigi osas ning mõista süüdistatavale karistuseks leebem karistus, vabastades süüdistatava karistusest osaliselt tingimisi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kaitsja apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist, vaid karistusest osaliselt tingimisi vabastamist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et karistusest tingimisi, sh osaline vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKK 3-1-1-99-06, 3-1-1-116-12). Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse V.K-le mõistmiseks.

KarS § 424 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 1 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud V.K

3 kuulise vangistusega, mis on sanktsiooni alammäära lähedane. KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud V.K 3 kuulise vangistusega, mis on alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. KarS § 199 lg 2 p sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni kesk . Maakohus on V.K mine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust karistanud 6 kuulise vangistusega. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepan mõisteti süüdi uta, et V.K mitmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. KarS § 200 lg 2 p 7 sanktsioon näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on karistanud V.K 3 aastase vangistusega, mis on sanktsiooni alammääras.

Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesoleval

määra

juhul ei ole maakohus karistus

valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld ntiivseid eesmärke

- kui ka eripreve

ning andnud sellega seisukoha ka juba

apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

4.2 Apellant asub seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel tuleks kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on õigustatult kohaldanud liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 alusel, kuna karistuste osalise toimepandud kuritegude ja episoodide arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaris põhimõtte tuse moodustamisel asperatsiooni rakendamist. Liitkaristuse mõistmine vastab täielikult süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

4.3

(karistuses kandmisest osalist vabastamist),

Kaitsja taotlusele kohaldada KarS § 74 sätteid

määrates kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ajavahemik, mis algab kinnipidamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni, märgib kolleegium järgmist.

K

b karistuse kohaldamist ja karistusest

ohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tule

tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1- 1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava V.K .

mõistetud vangistusest vabastamata jätab

Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise s.o mõnekuulise - vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05).

Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba üle kümne kuu, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. Seoses apellatsioonis tooduga, et KarS § 74 sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav on saanud aru alkoholi liigtarbimise tagajärgedest, tuleb märkida järgimist.

Ainuüksi see, et V.K soovib vabaneda alkoholi tarbimisest ning ta on teadvustanud, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi liigtarbimisega, ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib nendest probleemidest tulevikus hoiduda. Karistusest täielikult või osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt V.K suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks V.K edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu V.K karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud.

Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas . puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

5. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 2,0 tundi (kohtulahendiga tutvumine ja apellatsiooni koostamine)

temale koos

eurot.

ja taotleb seega hüvitada

käibemaksuga 96

KrMS §

üksnes määratud kaitsjale määratud tasu ja

175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks

kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustega nt 3-1-1-72-10 p 18; 3-1-1-99-11.

Arvestades

kvaliteeti ja esitatud apellatsiooni mahtu ja koostamise keerukust ja kaitsja töö aeganõudvust ei ole ilmselgelt põhjendatud taotluses märgitud aj äesoleval akulu 1,5 tundi. K juhul on piirdutud kaebuses üksnes karistuse mõistmise küsimusega. Kohtukolleegium peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud rot koos käibemaksuga.

kokku 1 tunni eest ehk 48 eu

6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla