3-16-778/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-778

Määruse kuupäev

16. mai 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise ja õiguste

rikkumise keelamise nõudes (kartseris hoidmine ajavahemikul 20.

oktoober 2015 − 24. aprill 2016 ja Viru Vangla 21. aprilli 2016. a

vastus nr 6-16/60-2)

Menetlusosalised

Kaebaja −

Vastustaja − Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada i kaebus.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav esitas 19. aprillil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse

Viru Vangla õigusvastase, ebaseadusliku ja põhjendamata tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et

Viru Vangla hoidis teda ajavahemikul 20. oktoober 2015 − 24. aprill 2016 ebaseaduslikult

kartseris. Kaebaja esitas sellega seoses vanglale 17. aprillil 2016 vaide ja kahju hüvitamise

taotluse. Kaebaja oli veendunud, et vangla esitab tema 17. aprilli 2016. a pöördumisele

õigusvastase vastuse. Kaebaja nõudis, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse,

mõistaks vanglalt välja kahjuhüvitise summas 15 000 eurot ning kohustaks vanglat mitte

rikkuma kaebaja õigusi ja vabadusi.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul

tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kohtu arvates nähtub kaebusest, et vangla tegevuseks, mille õigusvastasuse kindlakstegemist ja

millega tekitatud kahju hüvitamist kaebaja nõuab, on kaebaja hoidmine kartseris ajavahemikul

20. oktoober 2015 − 24. aprill 2016 ning kaebaja 17. aprilli 2016. a pöördumisele esitatud

vastuse väljaandmine. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks muud eesmärki kui see, et saavutada õigusvastaseks tunnistatud tegevusega

tekitatud kahju hüvitamine. Kuna kaebaja lõppeesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine

3-16-778

ning kahjunõude lahendamine eeldab ka kahju tekitanud tegevuse õiguspärasuse hindamist,

puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus

tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega.

Lisaks eeltoodule nõudis kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat mitte rikkuma tema õigusi

ja vabadusi. Teisisõnu soovib kaebaja, et kohus keelaks vanglal kaebaja õiguste ja vabaduste

rikkumise. Seetõttu mõistab kohus seda keelamisnõudena.

3. Esmalt kontrollib kohus kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

lubatavust.

3.1.

Kohtule 19. aprillil 2016 esitatud kaebuses leidis kaebaja, et Viru Vangla hoidis teda

ajavahemikul 20. oktoober 2015 − 24. aprill 2016 ebaseaduslikult kartseris, ning nõudis sellega

tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult nõudis kaebaja kahju hüvitamist ka nende päevade eest,

mil ta ei olnud veel kartseris viibinud (20.−24. aprill 2016). Kaebeõigust hinnatakse kaebuse

esitamise aja seisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. novembri 2011. a otsus asjas nr

3-3-1-65-11, p 15 ja 4. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 15). Kuna 19. aprillil 2015

puudus kaebajal alus väita, et tema hoidmine kartseris 20.−24. aprillil 2016 rikkus tema õigusi

ja tekitas talle kahju, puudus kaebajal vastavate päevade osas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse 20.−24. aprillil 2016 kartseris

hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seega jääb

vaatluse alla ajavahemik 20. oktoober 2015 − 19. aprill 2016.

3.2.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Kaebaja väitel esitas ta kõnealusel ajavahemikul kartseris hoidmisega seoses vanglale 17.

aprillil 2016 kahjunõude. Kohus palus Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on eeltooduga seoses

kahjunõude esitanud. Vangla teatas, et kaebaja on vanglale vastava kahjunõude esitanud, ning

esitas selle koopia kohtule. Tegemist on eestikeelse vaide blanketiga, mille kaebaja on täitnud

vene keeles ja millele on koostamise kuupäevaks märgitud 17. aprill 2016.

17. aprillil 2016 puudus kaebajal alus väita, et tema hoidmine kartseris 18.−19. aprillil 2016

rikkus tema õigusi ja tekitas talle kahju. Kohtul tekkis küsimus, kas ainuüksi sel põhjusel

tuleks 18.−19. aprilli 2016 puudutavas osas kohtueelse menetluse läbimist eitada. Vangla ei ole

sel põhjusel kahjunõuet tagastanud. Kohus ei võta selles küsimuses lõplikku seisukohta, sest

ajavahemikku 20. oktoober 2015 − 19. aprill 2016 puudutavas osas on kaebajal muul põhjusel

igal juhul kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

Vangla tagastas kaebaja võõrkeelse kahjunõude 21. aprilli 2016. a kirjaga nr 6-16/60-2, sest

kaebajal oli piisavalt raha kahjunõude tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest.

Ehkki VangS § 11 lg 8 sõnastusest võib jääda mulje, et kui vangla tagastab kinnipeetava kahju

hüvitamise nõude, tekib kinnipeetaval igal juhul õigus pöörduda halduskohtusse, on

kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et kinnipeetaval tekib kohtusse pöördumise õigus üksnes

juhul, kui tagastamine oli õigusvastane. Kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse

lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja

kahjunõude õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust

3-16-778

(vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Seega

tuleb kohtul kontrollida, kas Viru Vangla tagastas kaebaja kahjunõude õiguspäraselt.

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt tuleb vanglal võõrkeelsed vaided ja kahju

hüvitamise taotlused saata enne nende menetlusse võtmist tõlkijale. VSKE § 491 lg 2 sätestab:

„Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku

kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt

isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu

arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.“ VSKE § 491 lg 3

sätestab: „Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel

olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument

menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide

menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.“ Vangla esitas

kohtule koopia kahjunõude juurde kuuluvast taotlusest võõrkeelse vaide või kahjunõude

tõlkimiseks saatmiseks. Taotluse blanketil on selgitatud tõlketeenuse hinnakirja ja tasu

arvestamise korda. Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale ei ole hinnakirja ja tasu arvestamise

korda tutvustatud. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk 17. aprilli

2016. a seisuga (tõlkimise taotluse koostamise kuupäev) 80,52 eurot. Sellest oleks piisanud

kaebaja võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks. Kuna tõlkimise taotlusest nähtuvalt keeldus

kaebaja tõlkimise eest tasumisest, tuli vanglal keelduda tema võõrkeelse dokumendi

menetlusse võtmisest. Vangla on 21. aprilli 2016. a kirjas põhjendanud kaebaja dokumendi

tagastamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahjunõude

õiguspäraselt. Järelikult ei ole kaebaja nõuetekohaselt läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud

kohustuslikku kohtueelset menetlust.

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab

kohus kaebuse ajavahemikul 20. oktoober 2015 − 19. aprill 2016 kartseris hoidmisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude osas.

4. Järgmisena kontrollib kohus kaebaja 17. aprilli 2016. a pöördumisele esitatud vastusega

tekitatud kahju hüvitamise nõude lubatavust.

4.1.

Kaebaja esitas kaebuse kohtule 19. aprillil 2016 ehk enne vangla 21. aprilli 2016. a

kirja koostamist. See tähendab, et kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud vangla väidetavalt

kaebaja õigusi rikkuvat ja kahju tekitanud vastust koostanud. Kohus viitas eespool

kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja

seisuga. Kuna kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal alust väita, et tema 17. aprilli 2016. a

pöördumise kohta koostatav vastus rikub tema õigusi, puudus kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebeõiguse ilmselge puudumise korral võib kohus kaebuse tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

4.2.

Kui arvestada seda, et kohtumenetluse ajal on vangla kaebaja 17. aprilli 2016. a

pöördumisele vastuse esitanud, ning jaatada menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kaebaja

kaebeõigust, kuuluks kaebus vastava hüvitamisnõude osas ikkagi tagastamisele. Kohus palus

Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud taotluse kaebaja 17. aprilli 2016. a

pöördumisele esitatud vastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vangla teatas 4. mai 2016. a

vastuses, et kaebaja ei ole sellist kahjunõuet esitanud. Isegi kui kaebaja esitas kahjunõude

vanglale pärast vangla 4. mai 2016. a vastuse esitamist kohtule, tuleb arvestada sellega, et

vanglal on kahjunõudele vastamiseks aega kaks kuud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Seega

ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu

kuulub tema kaebus vangla 21. aprilli 2016. a vastusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

3-16-778

5. Viimasena kontrollib kohus keelamisnõude lubatavust.

4.1.

Kohus saab kaebusest aru, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vanglal edaspidi

kaebaja õigusi ja vabadusi rikkuda sellega, et vangla hoiab teda ebaseaduslikult kartseris ning

tagastab tema venekeelseid kahjunõudeid.

.2.

HKMS 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust

arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi

ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

.3.

Kohus selgitab, et kui Viru Vangla määrab tulevikus kaebajale distsiplinaarkaristuseks

kartserisse paigutamise ja kui kaebaja hinnangul on see õigusvastane, on kaebajal õigus vastav

käskkiri vaidlustada vaidemenetluses ja vajadusel ka kohtumenetluses. Järelikult on kaebajal

tõhus vahend oma õiguste kaitsmiseks.

.4.

Kohus tuvastas eespool, et vangla tagastas kaebaja 17. aprilli 2016. a venekeelse

kahjunõude õiguspäraselt. Selle valguses puudub kohtul põhjus arvata, et vangla võiks edaspidi

kaebaja võõrkeelseid kahjunõudeid õigusvastaselt tagastada. Kui tulevikus siiski esineb

olukord, kus vangla on kaebaja hinnangul tema kahjunõude õigusvastaselt tagastanud, on

kaebajal õigus esitada kahjunõue halduskohtule. Järelikult on kaebajal sellisel juhul tõhus

võimalus oma õiguste kaitsmiseks.

.5.

Kuna eeltoodud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt õigus keelamisnõude esitamiseks,

tagastab kohus kaebuse keelamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada.

7. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse.

8. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik