4-15-8016/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-8016

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-8016 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15. aprilli 2016. a , millega j

määrus äeti läbi

vaatamata U.J kaebus Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Jekaterina Morozova

11. septembri 2015. a otsusele väärteoasjas nr 930015001288 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku U.J (ik XXX, elukoht X )

XX kaitsja Rein Küttim, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu . aprilli 2016. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus 15 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

M edasikaebamisele ( ). äärus on lõplik ega kuulu VTMS § 198

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

24. septembril 2015 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Rein Küttimi vahendusel U.J

Harju Maakohtule kaebuse Maksuja Tolliameti kon Jekaterina trolliosakonna väärteomenetleja Morozova 11. septembri 2015. a 930015001288. otsusele väärteoasjas nr

2. Väärteoasjas toimusid istungid 2. detsembril 2015 ja 11. jaanuaril 2016. 11. jaanuaril 2016

toimunud kohtuistungil, millisel osales ka kaebuse esitaja U.J, lükati asja arutamine edasi.

Uue s kohus 3. veebruari 2016 kell 9.00. Kaebuse esitaja ks kohtuistungi toimumise ajaks määra

andis isiklikult allkirja selle kohta, et on kohtuistungi toimumise ajast teadlik /tl 39/.

3. veebruaril 2016 toimunud kohtuistungile kaebuse esitaja ei ilmunud. Samuti ei esitanud U.J kohtule tervisetõendit ega perearsti poolt väljastatavat raviloo koopiat.

3. kohtukutse järgmisele kohtuistungile, mille I. Aavik sai isiklikult Kohus väljastas U.J-ile

kätte. märtsil küll kohal, kuid 9. 2016 toimunud kohtuistungil oli kaebuse esitaja U.J tervisetõendit ega perearsti poolt väljastatavat raviloo koopiat kohtule 3. veebruaril 2016 toimunud

4-15-8016

2(4)

kohtuistungilt puudumise kohta ei esitanud. 9. märtsil 2016 lükkas kohus asja arutamise edasi,

kuna ilmnes vajadus tunnistaja ülekuulamiseks. Samal põhjusel määrati uus kohtuistungi toimumise aeg 12. aprilliks 2016.

4. taaskord ei ilmunud, 12. aprillil 2016 toimunud kohtuistungile kaebuse esitaja U.J mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Kohus andis kaitsjale ttimile täiendavalt aega R. Kü 13. aprillini 2016 kella 13.00-ni U.J-iga ühendust võtta, samuti et U.J esitaks kohtule vastavasisulise dokumentatsiooni mitteilmumise, samuti haigestumise tõendamiseks. Kohtuistungi väliselt esitas kaitsja töövõimetuslehe perioodi maakohtule e-posti teel U.J 3. veebruar 2016 – 15. veebruar 2016 kohta.

5.

Harju Maakohtu 15. aprilli 2016 U.J . a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata.

Maakohus tugines väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg ng mär

-le 3 ni kis, et kaebuse

esitaja, olles teadlik tema kaebuse arutamisest Harju Maakohtus, jättis mõjuva põhjuseta

kohtuistungile ilmumata. kohut teavitanud ei ole ega neid Mõjuvatest põhjustest U.J tõenditega põhistanud.

5.1. Maakohus , et vastavalt 13. oktoobri 2015. -15- märkis a kohtumäärusele nr 4 8016 määras

kohus väljastada kohtukutsed nii kaebuse esitajale, kaebuse esitaja kaitsjale kui kohtuvälisele

menetlejale. Kohtukutses /tl 14, 66/ on U.J-ile selgitatud, et vastavalt VT -le 19 on MS § menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; õigus kaitsja abile seaduses sätestatud korras; olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki; tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli

kohta avaldusi, mis protokollitakse; vaidlustada kohtu menetlustoiming või lahend seaduses sätestatud korras. Ühtlasi on kohtukutses märg on kohustatud ilmuma kohtukutses itud, et U.J märgitud ajal ning vastavalt VTMS §-le 126 lg 2 kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud

kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaeb Kutsest ja selle sisust on use arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. U.J kaitsja vahendusel teavitatud. Samuti on U.J saanud kohtukutse kätte ka isiklikult

/tl 67/. Seega oli teadlik. Samuti on kohus ka isik kutses märgitud õigustest ja kohustustest

9. 2016 toimunud kohtuistungil

märtsil U.J-ile VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi veelkordselt selgitanud l 69/. /t

6. Harju Maakohtu 15. aprilli 2016 sele on U.J kaitsja vahendusel esitanud . a määru määruskaebuse, Harju Maakohtu 15. aprilli 2016. a kohtumääruse tühistamist ja milles taotletakse menetluse jätkamist.

6.1. kohtu küsimusele, et tal ei 9. märtsi 2016. a kohtuistungi protokolli kohaselt vastas U.J ole haiguslehte kaasas. Kuna kohus pikemalt sellel õigustatud ootus, ei peatunud, siis oli U.J et 26. jaanuaril 2016 vastu võetud ja 30. jaanuaril 2016, s.o vaid üks tööpäev enne kohtuistungit

kehtima hakanud terviseja tööministri määrus, millega kinnitati menetlustoimingule väljakutsutud

isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundit tingitud põhjendatud takistuse kohta

menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise korda, pole rikutud. Vastasel juhul pidanuks

kohus kohtumõistmise hea tava kohaselt sellele ilmtingimata viitama, e üks tööpäev enne t

3. veebruari 2016. a kohtuistungit on selles osas toimunud oluline seadusemuudatus ning kohus

annab võimaluse esitada tõend määruse § 1 lg 2 alusel. Uurimispõhimõttest tulenevalt saanuks

maakohus ka ise U.J perearsti kaudu selgitada asjaolusid U.J-ile antud töövõimetuslehega.

4-15-8016

3(4)

6.2. ei ilmunud 12. aprilli 2016. a kohtuistungile taas haiguse tõttu, siis võttis tema Kuna U.J

kaitsja U.J perearstiga kontakti ja esitas kohtule paberkandjal U.J haiguslehe

töövabastuse perioodiga 3. veebruarist kuni 15.veebruarini 2016. Kaebajal oli vaieldamatult

õigustatud ootus teada, milliseid dokumente peale haiguslehe soovib kohus näha tõendamaks

kohtuistungilt puudumist. 12. aprilli 2016. a kohtuistungilt puudumise kohta ei saa U.J

esitada töövõimetuse lehte, juba töötu. Seetõttu saanuks ta esitada oma haigestumist sest ta oli

põhjendavaid dokumente pärast tasulist arstlikku konsultatsiooni. Vaidlustatav kohtumäärus tehti aga enne U.J tervenemist.

6.3. Asjas on peetud mitmeid kohtuistungeid. Ühelgi neist ei ole täidetud VTMS § 96 nõuded kohtuliku uurimise alguse kohta, st menetlusosaliselt U.J-ilt ega tema kaitsjalt ei ole küsitud, kas ta tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Ühelgi istungil ei ole kohus

kinni pidanud

VTMS § 97 normist, mille kohaselt kuulab kohus menetlusosaliste arvamuse tõendite uurimise

järjekorra kohta. Selline menetlusnormide rikkumine viiski selleni, et kohus ei alustanud asja kohtulikku uurimist 2016 kaebaja U.J vaid hoopis tunnistaja DL

9. märtsil ülekuulamisega.

Pärast tunnistaja küsitlemist tulnuks ülekuulamisega, kuid istungit tingimata jätkata U.J

kohus seda ei teinud viidates ajapuudusele. põhjendamatult võimaliku Nii jäigi U.J terviseriski tsooni, juhul kui ta uuesti haigestub.

6.4. ei ole kordagi

Kaitsja leiab, et kaevatav kohtu on ebaseaduslik, sest U.J määrus kohustatud kohtumenetlusest osa võtma ega ka selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi.

12. aprilli 2016. a istungi kohta koostatud protokolli kohaselt taotles kaitsja asja arutamist kaebaja

osavõtuta, väites, kuid kohus keeldus sellest, et kaebaja viibimine istungil on kohustuslik. V™S 89 lg § 1 alusel menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või

koos aprilli 2016.

kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Kuni 12. a kohtuistungini võttis U.J

menetlusest osa koos kaitsjaga. aprilli 2016 Miski ei takistanuks selle õiguse realiseerumist 12. istungil ainult kaitsja vahendusel. V™S

b, § 89 lg 2 sätesta et maakohtunik võib teha väärteoasja

arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Eeltoodud normide täitmise vajalikkus väljendub rel

jeefselt Riigikohtu

lahendis nr 3-1-2-1-03. Selle p-s 8 selgitatakse, et otsustamaks, kas menetlusalusel isikul lasus kohustus istungile ilmuda ja kas kohtul oli alust jätta kaebus menetlusaluse isiku mitteilmumisel

läbi vaatamata, tuleb esmalt selgitada, mis on kaebuse esitajale kohtusse ilmumise kohustuse

peamine eesmärk. Kaevatavas määruses hta ei väljenda ega

maakohus selle kohta enda seisuko

põhjenda ka enda kaudu. Kuna , milliseid asjaolusid pidas kohus vajalikuks selgitada U.J asjas puudub vähemgi avalik huvi ei näe õinuks 12. aprillil 2016 poolte , kaitsja takistust, miks ei v

vaidlus Kaebaja on arvamusel, et asja edasine arutamine oli tega menetluse maakohtus lõpetada. võimalik menetlusaluse isiku kohalolekuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

8. Vaidlus puudub selles, et 9. märtsil 2016 toimunud maakohtu istungil määras kohus järgmise istungi toimumise ajaks 12. aprilli 2016 kell 10.00 /tl 73/. U.J kinnitas oma allkirjaga, et ta on järgmise istungi toimumise ajast teadlik /tl 76/. 12. aprilli 2016. a istungile U.J ei ilmunud /tl 84/ 3

, mistõttu maakohus jättis kaebuse VTMS § 126 lg alusel läbi vaatamata.

9. VTMS § 125 lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu

sama

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja

4-15-8016

4(4)

arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata j

sellele, et nimetatu ätmine vormistatakse määrusega. Tähelepanu tuleb pöörata d sättes kasutatakse sõnastust „jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata“, mitte „võib kohtunik jätta kaebuse läbi vaatamata“. See tähendab, et kui VTMS § 125 lg s 3 nimetatud tingimused on täidetud, ei ole -

kaebuse läbivaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Nagu ee edasi spool välja toodud, ei ilmunud U.J lükatud kohtuistungile. Tähtsust ei oma see, kelle tegevuse tõttu või mis põhjusel istung edasi lükati. Samuti ei oma tähtsust see, et istungeid lükati korduvalt edasi ja et eelnevatel istungitel U.J osales.

10. Asjakohatud on kaitsja viited 3. veebruari 2016. a istungile ilmumata jätmise asjaoludele ja

põhjendustele, kuivõrd kaebuse lahendamise seisukohast omab tähtsust vaid 12. aprilli 2016. a kohtuistungile ilmumata jätmine. esitatud ühtegi tõendit, mis Ei maaega ringkonnakohtule ei ole

annaks aluse väita, et U.J oli ilmumata jätmiseks mõjuv 12. aprilli 2016. a kohtuistungile põhjus.

11. Alusetu on ka kaitsja väid ei ole kordagi kohustatud kohtumenetlusest osa e, et U.J võtma ega ka selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi. Väärteomaterjalidest nähtuvalt on

koostatud eraldi kohtukutsed kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule /tl 13, 14, 66/. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutsetel /tl 14 ja 66/ on on kohustatud märgitud, et U.J ilmuma kohtukutses märgitud ajal ning selgitatud ka mitteilmumise tagajärgi. E-toimiku kaudu on

kaitsjale R. Küttimile tehtud nähtavaks nii kohtuvälis

ele menetlejale kui ka U.J-ile

adresseeritud kutsed. 16. oktoobril 2015 koostatud kutse kättesaamist on kaitsja R. Küttim isiklikult elg 5 kohaselt loetakse menetlusaluse isiku valitud kirjaga kinnitanud /tl 16/. VTMS § 41

kaitsjale kutse kättetoimetamisel kutse ka tema volitajale kättetoimetatuks. 3. veebruaril 2016 koostatud kutse on U.J-ile toimetatud /tl 69/, seega oli ta teadlik isiklikult allkirja vastu kätte kohtuistungile ilmumise kohustuslikkusest ja ilmumata jätmise tagajärgedest.

12. kaebuse esitaja kohtusse Asjakohatu on ka kaebuses märgitu, et maakohus ei ole põhjendanud

ilmumise kohustuse eesmärki. Kaitsja enda poolt viidatud Riigikohtu lahendis on üheselt

sedastatud, et kehtivad ka väärteomenetluses igakülgse ja vahenditu uurimise põhimõtted. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise

asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest, mida maakohus k arutataval juhul teinud on. a

13. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § dest 41, 42, 125 lg 3, 194, 196, 198, jätab -

ringkonnakohus Harju Maakohtu 15. aprilli 2016. a U.J määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/