2-16-562/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-562

Hagi ese

M.K. hagi AS-i Dimedium vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

saamiseks

Tsiviilasja hind

1799 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: M.K.; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja

esindaja:

Mehis

Adamson;

e-post

actumconsult@gmail.com

•

Kostja: AS Dimedium; registrikood 10107437;

asukoht Emajõe 1a, Tartu linn, 51008, Tartumaa.

Kostja esindaja: vandeadvokaat Gerli Kilusk ja

advokaat

Kristiina

Reinson,

e-post

menetlus@primus.legal

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada, et AS-i Dimedium töölepingu erakorraline ülesütlemine M.K.ga

alates 6. novembrist 2015 on tühine.

3. Lõpetada M.K. ja AS-i Dimedium vaheline tööleping töölepingu seaduse § 107 lg

2 alusel alates 6. novembrist 2015.

4. Mõista AS-lt Dimedium M.K. kasuks välja hüvitis brutosummas 1799 (üks tuhat

seitsesada üheksakümmend üheksa) eurot 97 senti, millelt kostja peab tasuma

seaduses ette nähtud maksud.

5. Jätta menetluskulud AS-i Dimedium kanda. Mõista AS-lt Dimedium M.K.

kasuks välja menetluskulu 450 (nelisada viiskümmend) eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/4

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. M.K. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile AS-i Dimedium (kostja)

vastu avalduse. Hageja palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 11.

novembrist 2015. a ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitis 2700 eurot ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis

257,14 eurot.

2. Avalduse kohaselt sai hageja 12. oktoobril 2015 kostjalt kirja, milles sisaldus

töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel.

Kostja ei ole enne ülesütlemisavalduse esitamist teinud hagejale ühtegi märkust,

hoiatust või muud etteheidet töötamise suhtes. Hageja töölepingus tehti muudatused 3.

veebruaril 2015 pärast seda, kui hagejal oli sündinud laps. Vale on ka

ülesütlemisavalduses toodu, et kostjal oli koondamise vajadus ning puudus võimalus

hagejale teist töökohta pakkuda, kuivõrd kostja otsib sarnasele tööle uusi töötajaid.

3. Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et

koondamine

oli

õiguspärane.

Kahe

ettevõtte

ühinemise

tõttu

esines

koondamissituatsioon. Selles olukorras hindas kostja töötajaid ja arvestas hageja TLS §

89 lg-st 5 tulenevat eelisõigust jääda tööle põhjusel, et ta kasvatab alla kolmeaastast

last. Sellest hoolimata olid argumendid hageja koondamiseks niivõrd kaalukad, et

kostja otsustas koondada hageja. Seda põhjusel, et hagejal ei olnud pärast tema isiku

suhtes välja kuulutatud pankrotti motivatsiooni töötada. Seda peegeldas ka tema

asumine osalise koormusega tööle. Samuti olid hageja töötulemused kõigist

müügiosakonna töötajatest kõige halvemad. Hageja viidatud vaba töökohta ei olnud

koondamise hetkel veel olemas. See loodi ca kuu aega hiljem. Samuti ei oleks see

hagejale sobinud, kuna hageja oli teatanud, et ei soovi täiskohaga tööd. Sõltumata

ülesütlemise õiguspärasusest ei ole hageja hüvitise nõue põhjendatud. Hüvitise suurust

tuleks poolte huve kaaludes vähendada ühe kuu tasuni. Hageja on juba saanud ühe kuu

töötasu suuruse hüvitise koondamise eest, mida tuleks arvestada hüvitise

väljamõistmisel.

4. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 17. detsembri 2015. a otsusega nr 4-

1/2335 hageja avalduse osaliselt ja tuvastas, et tööleping ei ole lõppenud erakorralise

3/4

ülesütlemisega, lõpetas töölepingu 6. novembrist 2015. a ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise 1799,97 eurot. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja

nõude rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest.

5. Kostja esitas 14. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul

vaadata läbi hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus kostja vastu hagimenetluse

korras

hagina

ning

jätta

see

rahuldamata.

Kostja

palub

vaadata

hageja

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi osas, milles töövaidluskomisjon avalduse

rahuldas.

Kostja kinnitas, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli koondamine, mitte kostja

töötulemused. Lisaks hagejale töötas võrreldavatel töökohtadel 3 inimest, kellel ei

olnud alla 3-aastaseid lapsi.

KOHTU SEISUKOHT

6. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. ITVS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni

otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on

töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis rahuldamata

hageja nõude töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise saamiseks

ning luges osaliselt hagejale makstud koondamishüvitisega kaetuks töölepingu

lõpetamisel TLS § 109 lg 1 alusel hagejal saada oleva hüvitise. Kohus vaatab

töövaidluse läbi üksnes hageja nõudes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus,

lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel

1799,97 eurot. ITVS § 24 lg 4 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust,

vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel

koondamise tõttu. TLS § 104 lg 1 järgi on tühine seadusest tuleneva aluseta või

seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine. Seega tuleb hagi lahendamisel

hinnata, kas olid täidetud töölepingu koondamise tõttu erakorraliseks ülesütlemiseks

sätestatud eeldused. Hageja on tuginenud sellele, et teda oleks tulnud koondamise

olukorras tööle jäämisel eelistada, kuna ta kasvatas alla 3-aastast last. Kostja ei ole alla

3-aastase lapse kasvatamise väitele vastu vaielnud, samuti on see asjaolu tõendatud

sünnitunnistusega (tvk tl 11). Kostja on omaksvõtnud, et võrreldavatel töökohtadel oli

töötajaid, kes ei kasvatanud alla 3-aastast last ning keda ei koondatud. Kohus leiab, et

nendel asjaoludel ei oleks kostja tohtinud TLS § 89 lg 5 kohaselt hagejaga töölepingut

üles öelda. Nimetatud sätte kohaselt tuleb koondamisel eelistada tööle jäämisel mh alla

3-aastast last kasvatavaid töötajaid, st praegusel juhul tulnuks eelistada hagejat ja

koondada mõni teine töötaja, kellel ei olnud TLS § 89 lg 5 järgset eelisõigust. Kostja

seda ei teinud, mistõttu ei vasta ülesütlemine seaduse nõuetele ja on TLS § 104 lg 1

kohaselt tühine.

Ekslik on kostja väide, et eelisõigusega töötaja koondamine on seaduse mõttega

kooskõlas. Kostja on küll viidanud seaduse seletuskirjas toodud üldisele kirjeldusele

tehtud muudatustest, võrreldes varasema seadusega, kuid jätnud endale sobivalt

4/4

tähelepanuta, et TLS § 89 lg 5 kohta on seletuskirjas sarnaselt seaduse tekstile

selgesõnaliselt öeldud, et teiste töötajate olemasolul ei tohi eelisseisundis olevat, st alla

3-aastast last kasvatavat töötajat koondada. „Alla kolmeaastast last kasvatavale isikule

on koondamisel tagatud samaväärne kaitse kui töötajate esindajale. Kui tööandjal tekib

vajadus koondada ja ta on teinud kindlaks koondatavate arvu, kelle hulgas on alla

kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid, peab tööandja koondatavate töötajate hulgast

jätma eelisjärjekorras kõrvale väikelast kasvatavad vanemad. Teisti öeldes, väikelast

kasvatavat vanemat ei saa tööandja võrrelda teiste töötajatega. Seejärel, kui väikelapse

vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja

allesjäänute ringist valida koondatavad“ (töölepingu seaduse eelnõu 299 seletuskiri, lk

67).

8. Kuivõrd hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist, tuleb tööleping TLS § 107 lg 2

alusel lõpetada. Sellega seoses tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja

mõista hüvitis. Hüvitis on TLS § 109 lg 1 kohaselt üldjuhul töötaja kolme kuu

keskmise töötasu suurune. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust hüvitise suurust

vähendada. Kostja on rikkunud seadusest selgelt tulenevat töölepingu ülesütlemise

keeldu. Seda olukorras, kus hageja kasvatab väikest last, st lisaks endale peab ta ülal

pidama ka last. Hageja võimalikud kehvemad töötulemused või väiksem motivatsioon

ei saa olla sellises olukorras hüvitise vähendamise aluseks. Kostja on ise tunnistanud, et

hageja töötulemused ei olnud nii halvad, et nende alusel oleks võinud töölepingu TLS §

88 lg 1 alusel üles öelda. Kostja enda esitatud arvestuse (tvk tl 65) kohaselt oli hageja

keskmine kuutöötasu 899,99 eurot. Seega on kolme kuu keskmine töötasu 2699,97

eurot Kohus on hüvitise suuruse osas seotud töövaidluskomisjonis välja mõistetud

summaga, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1799,97 eurot. Ülejäänud

900 eurot on vastavalt töövaidluskomisjoni jõustunud otsusele hageja saanud talle

kostja makstud koondamishüvitise arvel.

9. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise

tõttu kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt

välja mõista hageja esindaja kulu 500 eurot 5 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus

nõustub kostjaga, et esindajakulu ei ole põhjendatud 0,5 tunni, st 50 euro ulatuses, mis

väidetavalt kulus kompromissiläbirääkimistele. Kostja eitab kompromissiläbirääkimiste

pidamist, samuti ei ole kompromissiläbirääkimiste pidamine näha asja materjalidest.

Kohtu hinnangul on ülejäänud 450 euro puhul tegemist TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja

vastuväited menetluskulu suurusele ei ole põhjendatud, arvestades, et kostja enda

esindajakulu nii ajaliselt kui ka rahaliselt oli üle kolme korra suurem.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik