3-15-2577/30 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-2577 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

S. L kaebus Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6- 3/906 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 6-12/250 tühistamise nõudes

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja- S. L , riigi õigusabi korras määratud esindaja Siret Saks Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

3. Tagastada kaebajale 09.05.2016 vastuse lisana esitatud tõend Viru Vangla 15.06.2015 selgitustaotlusele vastamine nr 6-10/17902-2

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. juuni 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-3/906 (tl 12p-14) punktis 1 tunnistati kinnipeetav S. L süüdi VangS § 67 p-i 1 sätestatud nõude süülises rikkumises ja punkti 2 kohaselt karistati kinnipeetav S. L d VangS § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks. Lükata distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine edasi ning rakendada katseaega kestvusega viis kuud.

2. S. L esitas 17.08.2015 Viru Vanglale vaide nr 6-12/247-1, registreeritud 26.08.2015 (tl 10- 12) Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-3/906 kehtetuks tunnistamiseks.

3. 04.09.2015 esitas S. L riigi õigusabi korras määratud esindaja Siret Saks Viru Vanglale taotluse (tl 17-17p) Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-3/906 täitmise peatamiseks ja 08.09.2015 vaide täienduse (tl 19-20).

4. Viru Vangla 17.09.2015 vaideotsusega nr 6-12/250-2 (tl 21-22) jäeti vaide esitaja esindaja taotlus haldusakti täitmise peatamiseks rahuldamata ja vaie täies ulatuses rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

5. 13.10.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. L riigi õigusabi korras määratud esindaja kaebus Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-3/906 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 6-12/250 tühistamise nõudes. Kaebaja leiab, et vastustaja on käskkirja koostamisel otseselt eiranud seadust ning ebaõigesti tõlgendanud Viru Vangla sisekorraeeskirju, mistõttu on vastustaja jõudnud ebaõige tulemini kaebaja jaoks. Vaidlus puudub selle üle, et 16.07.2015.a kell 19.45 osales kaebaja taasühiskonnastaval tegevusel, milleks on usuliste vajaduste rahuldamine. Käskkirja ja vaideotsuse pinnalt on selge, et vastustaja ei pea kirikus käimist usulise vajaduse rahuldamiseks, mis kuuluks taasühiskonnastava tegevuse alla. 15.06.2015.a kirjaga on vastustaja kinnitanud, et usuliste vajaduste rahuldamine on taasühiskonnastav tegevus. 17.07.2015.a selgitas kaebaja seda ka valvuritele, kes võtsid omaks ja kinnitasid, et usuliste vajaduste rahuldamine on mh taasühiskonnastava tegevus. Haldusorganil on keeld käituda vastuoluliselt ning ei tohi muuta oma seisukohti ja käituda vastupidiselt varasemaga, kui see muutus on meelevaldne, põhjendamatu või tehtud õiguspõhimõtteid eirates. Olukorras, kus kaebaja on teadlik Viru Vangla seisukohast seoses usuliste vajaduste rahuldamise kuulumisega taasühiskonnastava tegevuse hulka on äkiline meelemuutus arusaamatu ning põhjendamatu. Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud materiaalõiguse normi taasühiskonnastava tegevuse sisustamisel ning kohaldanud seda ebaõigesti. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt VangS § 8 lg 1 sätestatu kohaselt kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Kambris viibmine on sellisel juhul vabatahtlik. Viru Vangla sisekorra eeskirja kohaselt on taasühiskonnastavad tegevused ka kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine. Kaebaja leiab, et vaidlustatav käskkiri ja selles märgitud karistus ei ole proportsionaalne, mistõttu tuleb käskkiri tühistada. Kaebaja leiab, et õiguskindluse tagamiseks tuleb tühistada ka 14.09.2015.a tehtud vaideotsus.

6. 09.05.2016 esitas kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja täiendava vastuse ja vastuse lisana Viru Vangla 15.06.2015 selgitustaotlusele vastamine nr 6-10/17902-2.

Vastustaja vastuväited

7. 23.03.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 74-75), milles vastustaja vaidleb S. L tühistamiskaebusele vastu ning palub kaebuse jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning nii aktis endas kui 14.09.2015 vaideotsuses 6-12/250-2 on piisavalt põhjalikult käsitletud rikkumisega seonduvaid asjaolusid ning karistuse põhjendatust. Vastustaja jääb nende põhjenduste juurde. Vastustaja hinnangul on esitatud kaebus põhjendamatult laialivalguv. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine vanglaametniku korralduse täitmata jätmise eest.

Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja peab vajalikuks saada kohtu hinnang kas korralduse õiguspärasusele või tuvastada, milline on kaebajale kehtiv vangla päevakava, tuleb seda lahendada iseseisvas menetluses. Käesolevas asjas kaebaja ei vaidlusta, et ta keeldus ametniku poolt antud korraldust täitmast, see oli talle arusaadav, kuid kaebajal oli ametnikust erinev arvamus korralduse õiguspärasuse kohta. Seega ei vastanud kaebajale antud korraldus HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse tingimustele ning kaebajal oli kohustus korraldus täita.

Kuigi vastustaja oli eespool seisukohal, et küsimus valvuri korralduse õiguspärasuse üle ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt asjakohane, märgib vastustaja siiski, et jääb seisukohale, et valvuri poolt kaebajale antud korraldus oli õiguspärane. Asjaolu, et kaebaja külastab vastavalt enda soovile religioosseid talitusi, ei tähenda, et kaebaja oli antud päeval hõivatud kinnipeetavana taasühiskonnastava tegevusega Viru Vangla kodukorraga kinnitatud päevakava tähenduses. Kaebajale on vaidlustatud käskkirjas õigesti selgitatud taasühiskonnastava tegevuse sisu ja selle rakendamist päevakava kontekstis.

Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 1 sätestab imperatiivselt tagada tavarežiimil kinnipeetavatele neljatunnine vaba aeg ja liikumisvõimalus väljaspool oma kambrit. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et kaebajale seda aega tagatud ei olnud. Asjaolu, et kaebajale avati kambri uks ajal, kui seda tegema ei oleks pidanud, saab käsitleda kinnipeetavale tavalisest kinnipidamisrežiimist soodsama otsuse tegemisena. Kinnipeetav ei saa sellisel juhul aga eeldada st puudub õigustatud ootus, et soodsamat olukorda ei lõpetata.

Sellest tulenevalt ei ole ka asjakohane kaebaja taotlus lisada käesolevale asjale teisele kinnipeetavale antud vanglapoolne seisukoht. Vastustaja on seisukohal, vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebaja õigusi ning selles osas iseseisva tühistamisnõude esitamine ei ole sellest tulenevalt ja vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 lubatav.

8. 10.05.2016 esitas vastustaja täiendava vastuse, milles märkis, et jääb oma 23.03.2016 väljendatud seisukohtadele ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja 09.05.2016 kaebuse täienduse seisukohaga, nagu saaks vanglaametniku korraldust kinnipeetavale, millega kinnipeetavat kohustatakse minema tema elukambrisse, pidada alavääristavaks. Käesoleval juhul ei tõusetu vastustaja hinnangul ka küsimust, et kaebuse aluseks oleval juhtumil oleks korraldus olnud kaebajale segadust tekitav –kaebaja sai korralduse sisust aru, kuid ta keeldus seda täitmast. Vastustaja ei nõustu kaebaja 09.05.2016 kaebuse täienduses märgituga, nagu kinnitaks vangla, et vangla käitus vastuolus vangla sisekorraeeskirjaga. Vastustaja möönab, et tema 23.03.2016 vastuse punkti 3.5 sõnastus ei pruukinud vastavas osas olla parim, kuid selle mõte oli selles, et kaebaja ei ole väitnud ja selle üle ei vaielda (ja see ei saa olla samuti käesoleva kaebuse sisuliseks esemeks), et kaebajale ei oleks olnud võimaldatud kambrivälist vaba aega vähemalt neli tundi. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale oli selline aeg tagatud. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole kaebaja poolt taotletud tõendid, sh koos 09.05.2016 esitatud tõend, asjakohased.

9. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras vanglaametniku korralduse mittetäitmise eest, käesoleva menetluse esemeks ei ole küsimus, kas kaebajale kehtis tavapärane või taasühiskonnastavate tegevustega hõivatud kinnipeetavate päevakava.

Kohtu seisukoht

10. Käesolevas haldusasjas on S. L esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-3/906 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 6-12/250 tühistamiseks (tühistamiskaebus). Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja teda karistati 8 ööpäevaks karterisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvuri K. K’i 16.07.2015 koostatud ettekanne nr 6-20/4159-

1 (tl 6), mille kohaselt 16.07.2015 kella 19:45 ajal andis vanglaametnik korralduse taasühiskonnastavate tegevustega hõivamata kinnipeetavale S. L ’le püsida oma kambris ning sealt mitte väljuda ilma vastavat luba või korraldust saamata. Antud korraldust S. L keeldus täitmast. Ühtlasi teavitati kinnipeetavat ettekande kirjutamisest.

11. VangS § 8 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Viru Vangla kodukorra p 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava ning p 5.3 kohaselt kinnipeetavate kohta, kes on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega (sh töö, õpe), kuid ainult ajutiselt selles ei osale (nt puuduvad töölt või õppelt haiguse pärast, on eemaldatud distsipliinirikkumise tõttu või muul põhjusel), kehtib taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetavate päevakava. Päeval, mil kinnipeetav peaks osalema hõivetegevuses, kuid on sellest mingil põhjusel vabastatud, kehtib tema kohta mittehõivatud kinnipeetavate päevakava. Punkti 5.2 kohaselt osakonnas viibival kinnipeetaval on kohustus minna talle määratud kambrisse päevakavajärgse kambriuste sulgemise ajaks. Viru Vangla kodukorra p 17.1. sätestatu kohaselt taasühiskonnastavad tegevused on õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine (sh kaplanite korraldatavad programmid) ning kõik tegevused, mille eesmärk on vähendada uue kuriteo toimepanemise võimalust või mis on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Taasühiskonnastav tegevus on ka kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine.

12. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

13. Kaebaja väitel puudub vaidlus selle üle, et 16.07.2015 kell 19.45 osales kaebaja taasühiskonnastaval tegevusel, milleks on usuliste vajaduste rahuldamine, mille kestel ei ole kinnipeetav kohustatud viibima kambris. Vastustaja hinnangul karistati kaebajat distsiplinaarkorras vanglaametniku korralduse mittetäitmise eest ning käesoleva menetluse esemeks ei ole küsimus, kas kaebajale kehtis tavapärane või taasühiskonnastavate tegevustega hõivatud kinnipeetavate päevakava.

14. HMS § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 63 lg 1 kohaselt tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. HMS § 63 lg 2 p-de 1-5 kohaselt haldusakt on tühine, kui: sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; sellest ei selgu haldusakti adressaat; seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise; sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

15. Kaebaja hinnangul oli vanglaametniku korraldus tühine, kuna korraldusest tulenevad kohustused olid vastukäivad ning seda ei olnud võimalik muul objektiivsel põhjusel täita. Kaebajale oli teada, et tal on õigus viibida väljaspool kambrit, kuid ametnik kohustas kaebajat püsima kambris, seega oli korraldus tühine, mistõttu ei ole korrektne ka määratud karistus kaebajale. Vastustaja hinnangul on kohtupraktikast tulenevalt õigustatud ainult tühise korralduse täitmata jätmine, võimalikku õigusvastast korraldust on kinnipeetav kohustatud täitma.

16. Käesoleval juhul kaebaja ei vaidlusta, et ta keeldus ametniku poolt antud korraldust täitmast, see oli talle arusaadav, kuid kaebajal oli ametnikust erinev arvamus korralduse õiguspärasuse kohta. Seega ei vastanud kaebajale antud korraldus HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse tingimustele ning kaebajal oli kohustus korraldus täita.

17. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

18. Halduskohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsuse haldusasja nr 3-3-1-103-06, p-s 14 on kolleegium asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

19. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine vanglaametniku korralduse täitmata jätmise eest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei ole lahenduse lõppseisukohalt õiguslikult relevantsed arutlused kaebajast kinnipeetavale vanglaametniku poolt antud korralduse õiguspärasuse üle, mistõttu ei ole relevantne ka kaebaja taotlus koguda tõendeid, mis käsitlevad hinnanguid kiriku külastamisele. Ühtlasi nõustub kohus vastustaja on seisukohaga, et kui kaebaja peab vajalikuks saada kohtu hinnang kas korralduse õiguspärasusele või tuvastada, milline on kaebajale kehtiv vangla päevakava, tuleb seda lahendada iseseisvas menetluses.

20. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt eeltoodust kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks, milles kaebaja taotleb: Viru Vangla 15.06.2015.a kirja nr 6.10/171902-2 väljanõudmist Viru Vanglalt; P II, kambri 202 ees toimunud vestluse ja videosalvestise väljanõudmist ajavahemikult 17.07.2015.a, alates kella 17.05–17.55ni; Viru Vanglalt tõendite esitamist selle kohta, kui tihti kaebaja külastab kirikut; tõendi väljanõudmist Viru Vanglalt selle kohta, millest nähtub usuga seotud eriprogrammide läbimine kaebaja poolt. Ühtlasi kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja taotlus, lisada käesolevale asjale teisele kinnipeetavale antud vanglapoolne seisukoht, ei ole asjakohane ning kohus tagastab kaebajale 09.05.2016 vastuse lisana esitatud tõend: Viru Vangla 15.06.2015 selgitustaotlusele vastamine nr 6-10/17902-2 (tl 93). Kohus selgitab, et Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2016 määrusega kohus võttis S. L kaebuse menetlusse ning 24.03.2016 määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

21. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja teda karistati 8 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus on tuvastanud, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andud omapoolsed selgitusi (tl 7-7p), menetluse käik on protokollitud (tl 8-9p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 8 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ja tulenevalt eeltoodust jääb S. L kaebus Viru Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-3/906 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 6-12/250 tühistamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 05.11.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik