2-16-1186/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-1186

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu XXX05.10.2015 volikogu

otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias

Palmits (e-post menetlus@abpp.ee)

Kostja XXX(registrikood XXX, asukoht XXX; e-post

XXX)

Kostja lepingulised esindajad Heili Püümann (e-post

heili.puumann@sorainen.com ja Kaija Riismaa (e-post

käija.riismaa@sorainen.ee)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXtaotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Võtta käesoleva tsiviilasja juurde dokumentaalse tõendina XXXvolikogu 28.03.2016

otsus.

3. Hagiavaldus rahuldada XXXpoolt esitatud esmase nõude osas.

4. Tuvastada XXX05.10.2015 volikogu otsuse tühisus.

5. Jätta rahuldamata XXX hagiavaldus XXXvastu alternatiivses nõudes tunnistada

kehtetuks 05.10.2015 XXXvolikogu otsus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud XXX kanda

2. Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud summas 1927,20 eurot.

3.Käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb XXXtasuda XXX

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1927,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. XXX (hageja) esitas 25.01.2016 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja, edaspidi ka XXX)

vastu XXX05.10.2015 volikogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse

kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulu summas 2 198,40 eurot, mis koosneb hagi esitamisel

tasutud riigilõivust 300 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest summas 1898,40 eurot

koos käibemaksuga.

2. Hageja on seisukohal, et XXX05.10.2015 volikogu otsus on tühine, kuivõrd selle

vastuvõtmisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Käesoleval juhul on XXX

nõukogu otsustanud päevakorras oleva muu küsimusena XXXväljaarvamise XXX

liikmeskonnast. Volikogu võis XXX välja arvamise küsimust küll arutada, kuid selles osas ei

saanud vastu võtta otsust. Lisaks eelnevale on sellisel viisil otsuse vastuvõtmisega tekitatud

nõukogu liikmete jaoks infosulg, mis ei võimaldanud neil seaduses ettenähtud vajalikkusega

otsuse vastuvõtmiseks valmistuda. Hageja leiab, et seadusandja eesmärgiks ei ole olnud

võimaldada sellise olukorra tekkimist, kus päevakorras olevate nn “muude küsimuste” all

võib vastu võtta mistahes otsuseid, eriti veel juhul, kui neil on sedavõrd olulised tagajärjed,

nagu liikmelisuse lõppemine.

Hageja leiab samuti, et XXX05.10.2015 volikogu otsus on ka sisuliselt ebaõige. Hageja on

XXX liikmeskonnast välja arvatud põhjusel, et Mittetulundusühing XXX(edaspidi XXX) on

XXXväidetavalt võlgu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXXon XXXe juhatuse liige,

kuid poolte seisukohad lahknevad võla suuruse ja olemasolu üle. XXX on tsiviilasjas nr 2-15-

15134 esitanud XXX vastu hagi. Isegi juhul, kui kohus peaks eelnimetatud tsiviilasjas

XXXhagi osaliselt rahuldama ning kohtuotsus jõustub, saab tegemist olla vaid XXX, mitte

aga XXXvõlaga XXXees.

3. Hageja palub alternatiivselt juhul, kui kohus ei tuvasta otsuse tühisust, selle kehtetuks

tunnistada. XXXpõhikirja p 11.2.1. ja 11.2.2. kohaselt on liikme XXX-ist välja arvamise

alusteks: XXXpõhikirja või juhtorganite otsuste süüline ja järjepidev mittetäitmine vähemalt

kuue (6) kuu jooksul või XXXvõi XXXliikmete huvide oluline kahjustamine või au

teotamine, samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga.

Arusaamatuks jääb (ja volikogu protokollist ei selgu), kuidas saab teoreetiliselt kõne alla tulla

XXXmaine kahjustamine XXXpoolt, kui tegemist on rahavõlaga, mille väidetavaks

kohustatud subjektiks on muu juriidiline isik.

4. Hageja esitas hagis ühtlasi ka taotluse mittetulundusühinguseaduse (MTÜS) § 24 lg 1

kohaldamata jätmiseks põhiseadusega vastuolu tõttu. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib

mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse

vastuvõtmisest. Vaidlusalune otsus võeti vastu 05.10.2015, kuid hageja sai selle kätte

15.01.2016. Otsust on esimesel korral üritatud XXXtähitud postiga saata 17.12.2015, kuid ka

selleks ajaks oli seadusest tulenev aegumistähtaeg möödunud. Hageja leiab, et käesoleval

juhul rikuks MTÜS § 24 lg 1 kohaldamine hageja PS §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma

rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Lisaks eeltoodule saab juhul, kui kohus MTÜS § 24 lg 1

sätestatut kohaldab, riivatud ebaproportsionaalselt hageja PS §-st 48 tulenev õigus koonduda

mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Siinkohal on täiendavalt oluline, et riivatud saab ka

hageja PS § 28 lg-st 2 tulenev õigus saada riigilt abi vanaduse korral – täpsemalt, riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 2 p 2 alusel arvestatakse isiku tegevus loomeliidus

pensioniõigusliku staaži hulka.

5. Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et: esiteks, volikogu otsus ei ole tühine

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ning teiseks, MTÜS § 24 lg-t 1 tuleb

kohaldada ja otsuse tühistamiseks ettenähtud aegumistähtaeg on möödunud, soovib hageja

esile tuua, et otsus on tühine selle vastuvõtmisest teavitamata jätmise tõttu.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 22.03.2016 esitatud seisukohas, et kostja poolt

vastuses esile toonud, asjaolud et XXX on XXXvõlgu ja asjaolu, et XXX tegutseb

XXXkaudu, kes on XXXe võtmeisik ning identiteeti kandev tuum, ei ole käesoleva tsiviilasja

lahendamisel asjakohased ning need tuleb otsuse tegemisel kõrvale jätta. Väidetav XXXe

võlg ei saa tingida XXXXXXliikmeskonnast välja arvamist. Muuhulgas on asjakohatu ka

kostja viide sellele, et väidetav XXXe võlg ületab XXXliikmetelt kogutud liikmemaksu ning

seetõttu on see võlg halvanud XXXtegevuse. XXXrahalised vahendid ei pärine mitte ainult

liikmemaksudest vaid ka kinnisvara välja üürimisest. Hageja jääb endiselt selle juurde, et

XXXvolikogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, mis

tuleneb sellest, et XXXXXXliikmeskonnast väljaarvamine on otsustatud “muud küsimuste”

hulgas, millest koosolekule kutsutud volikogu liikmeid eelnevalt ei informeeritud. Seetõttu

on tegemist ebamäärase päevakorrapunktiga, mis toob kaasa otsuse tühisuse.

7. Kostja väide, et volikogu koosolekul on kiidetud XXXväljaarvamise küsimuse arutamine

heaks, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja leiab, et kõnealune “vaidlusaluse otsuse üle

otsustamise heaks kiitmine” sai toimuda üksnes päevakorra muutmise teel, kuid päevakorda ei

ole muudetud. Lisaks ei saanud päevakorra muutmine olla ka õiguslikult võimalik. MTÜS §

20¹ lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib

päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või

vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle

poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Koosolekul osales 24 liiget, millest 9/10 on 22 (24 × 9 / 10 = 21,6). Päevakorra muutmiseks

olnud vaja 22 poolthäält ning kostja viide 3/4 volikogu liikmetele ei ole asjakohane.

Täiendavalt näeb ette XXXpõhikirja p 25.2. ette, et volikogu päevakorrast tuleb liikmetele 10

päeva enne istungit ette teatada ning päevakorra muutmise võimalust XXXpõhikiri üldse ette

ei näe.

8. Hageja jääb selle juurde, et kõnealune otsus on tühine ka seetõttu, et XXX ei ole hagejat

sellise otsuse tegemisest teavitanud. Hageja on seisukohal, et MTÜS § 16 lg-s 3 nimetatud

teate edastamisesse puutuvalt tuleb kohaldada tahteavalduse kättetoimetamist reguleerivaid

õigusnorme. Tahteavalduse kättetoimetamisse puutuvalt tugineb hageja Riigikohus

17.03.2009 otsusele nr 3-2-1-8-09 ja otsuse nr 3-2-1-22-08 p-le 11, milles rõhutatakse, et

“kolmekuuline aegumistähtaeg on kolleegiumi arvates kohaldatav neil juhtudel, mil

koosoleku teates olid selgelt näidatud kõik koosolekul otsustamisele tulevad küsimused”.

9. Hageja esitas 15.04.2016 kohtule dokumentaalse tõendina XXX 28.03.2016 volikogu

otsuse, mille palub asja materjalide juurde võtta, kuna nimetatud otsusel on tsiviilasja

lahendamisel tähtsus. XXX on õigusvastase otsuse tegemisest ka ise aru saanud, tehes

28.03.2016 oma volikogu kaudu uue otsuse, millega tõenäoliselt loodetakse senised vead

kõrvaldada. Nii on 28.03.2016 volikogu otsuse päevakorras XXXXXX liikmeskonnast

väljaarvamine selgelt sõnastatud ning lisaks muule on asutud otsust ka sisuliselt seni

esitamata argumentidega motiveerima. Otsusest nähtub, et volinike koosolek on otsustanud

XXXuuesti XXXliikmeskonnast välja arvata, kuid sellel puuduks vajadus juhul, kui

käesolevas hagis vaidlustatud otsus oleks kehtiv. Uue otsuse tegemine ei muuda senist

05.10.2015 volikogu otsust kehtivaks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et hageja poolt esitatud

nõuded on alusetud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskuludena õigusabikulud

summas 3413 eurot.

11. Kostja on seisukohal, et kostja volikogu poolt tehtud otsus on kehtiv ning käesoleval juhul

ei esine volikogu otsuse tühisuse aluseid ja ei ole täidetud ka volikogu otsuse kehtetuks

tunnistamise eeldused. Juriidilise isiku organi otsus on kehtiv kuni kohtu poolt otsuse tühisuse

tuvastamiseni või kuni kohtu poolt otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Seejuures saab kohus

otsuse tühisust tuvastada üksnes olukorras, kus esineb seaduses ettenähtud kehtetuse alus.

Kostja hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi MTÜS § 241 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 2

nimetatud otsuse tühisuse alust.

12. Hageja on asunud ebaõigele seisukohale, et kostja volikogu otsus on tühine, kuivõrd

kostja rikkus kokkukutsumise korda. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt toob juriidilise isiku organi

otsuse tühisuse kaasa ainult koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Asjaolu, et

hageja välja võtmist käsitleti „teise nimega“ päevakorra punkti all, ei saa lugeda oluliseks

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et

koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, ei too koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

kaasa otsuse tühisust, kuivõrd isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti,

kiitsid vaidlusaluse otsuse üle otsustamise heaks. Vaidlusaluse otsuse hääletusel oli esindatud

32-st volikogu liikmest 24 ning puudu oli 8 volikogu liiget. Vaidlusaluse otsuse poolt hääletas

21 kostja volikogu liiget, erapooletuks jäi 2 volikogu liiget ning vastu hääletas 1 volikogu

liige. Seejuures ei esitanud ükski volikogu liige vastuväidet vaidlusaluse otsuse üle

hääletamise kohta. Volikogu otsus ei saa olla tühine olukorras, kus ¾ volikogu liikmetest

osalesid vaidlusaluse otsuse arutelul ning vastuvõtmisel ning otsus võeti vastu väga suure

häälteenamusega ning seejuures ei esitatud otsuse üle hääletamise suhtes vastuväidet.

13. Lisaks on hageja asunud seisukohale, et volikogu otsus on tühine põhjendusel, et hagejat

ei teavitatud tema kostja liikmeskonnast välja arvamisest viivitamatult. Koosoleku

kokkukutsumise kord on üheselt sätestatud MTÜS § 20, mis näeb ammendavalt ette ka

koosoleku kokkukutsumise korra juurde kuuluvad tegevused ning kohustused. Eelnevast

tulenevalt ei hõlma koosoleku kokkukutsumise kord endast tehtud otsusest teavitamist, millest

tulenevalt ei saa teavitamata jätmine olla vaidlusaluse otsuse tühisuse aluseks. Hageja on

asunud ekslikult seisukohale, et kostja volikogu otsus on tühine põhjusel, et see on sisuliselt

ebaõige. Juriidilise isiku otsus on tühine üksnes juhul, kui esineb üks seaduses ammendavalt

loetletud alus. Asjaolu, et kostja volikogu otsus on hageja hinnangul sisuliselt ebaõige, ei ole

juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluseks.

14. Hageja alternatiivselt esitatud nõue kostja otsuse kehtetuks tunnistamiseks on alusetu,

kuivõrd täidetud ei ole kehtetuks tunnistamise nõude formaalsed eeldused. MTÜS § 24 lg 1

ning TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm

kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesoleval juhul võttis kostja volikogu vaidlusaluse otsuse

vastu 5.10.2015. Hageja pöördus kostja volikogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega

kohtusse 25.01.2016, ehk enam kui kolm kuud hiljem vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisest.

Seejuures on kohatud hageja viited asjaolule, et hageja ei saanud vaidlusaluse otsuse

tegemisest koheselt peale otsuse tegemist teada, kuivõrd otsusest teada saamine ei ole

aegumistähtaja kulgemise hakkamise seisukohalt oluline. Seejuures on Riigikohus selgitanud,

et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõuet

õigel ajal maksma panema (RKTKo 3-2-1-79-09, p 11). Eelnevast tulenevalt on alusetu

hageja taotlus tunnistada aegumistähtaeg põhiseadusega vastuolus olevaks.

15. Alternatiivselt isegi olukorras, kus isiku teadmine mõjutaks aegumistähtaja kulgemist,

oleks nõude aegumistähtaeg samuti möödunud, kuivõrd kostja püüdis hagejale vaidlusalust

otsust kätte toimetada ka aegumise tähtaja jooksul. Kostja edastas vaidlusaluse otsuse

hagejale tähitud postiga 17.12.2015, ehk ligi kuu aega enne otsuse kehtetuks tunnistamise

nõudeõiguse möödumist. Tähitud kiri tagastati kostjale hoiustamise tähtaja möödumisel.

Eelnevast tulenevalt olukorras, kus hageja oleks talle kostja poolt edastatud tähitud kirjale

mõistlikul ajal järgi läinud, oleks hagejal olnud võimalik otsuse kehtetusele tugineda

tähtaegselt. Kostja palub käesolevaga kohtul kohaldada hageja alternatiivse nõude suhtes

aegumist.

16. Seejuures palub kostja jätta rahuldamata hageja taotluse tunnistada MTÜS § 24 lg 1

põhiseadusega vastuolevaks olevaks. MTÜS § 24 lg-e 1 on seadusandja näinud ette õigusrahu

ning õiguskindluse tagamise eesmärgil. Isegi olukorras, kus otsuse kehtetuks tunnistamise

nõue ei oleks aegunud, ei oleks täidetud ka kehtetuks tunnistamise nõude materiaalsed

eeldused. MTÜS § 24 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kehtetuks tunnistada sellise otsuse, mis on

vastuolus ühingu põhikirjaga. Kostja hinnangul ei ole täidetud ka otsuse kehtetuks

tunnistamise materiaalsed eeldused, kuivõrd vaidlusalune otsus ei ole enda sisult vastuolus

kostja põhikirjaga ning otsuse vastuvõtmisel ei ole tõlgendatud ebaõigesti ka põhikirja sätteid.

Tegutsedes XXXe juhatuse liikmena, on hageja oluliselt kahjustanud kostja huvisid ja

takistanud kostja põhikirjas ettenähtud tegevuste elluviimist.

17. Kostja jääb 15.04.2016 enda varasemate seisukohtade juurde ning vaidleb hagile täies

ulatuses vastu. Kostja hinnangul on volikogu otsus kehtiv ning käesoleval juhul ei esine

volikogu otsuse tühisuse aluseid ning ei ole täidetud ka volikogu otsuse kehtetuks

tunnistamise alused. Esmalt ei ole volikogu koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

Alternatiivselt isegi olukorras, kus kokkukutsumise korda rikuti, ei oleks kostja volikogu

koosoleku otsus tühine põhjendusel, et sellest viivitamata hagejat ei teavitatud.

Teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kokkukutsumise korra rikkumine TsÜS § 38 lg 2

mõistes. Käesoleval juhul ei ole ka täidetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude formaalsed

kui ka materiaalsed alused. Otsuste kehtetuks tunnistamise formaalsed eeldused ei ole

täidetud, kuna nõue on esitatud peale aegumistähtaega. Lisaks ei ole täidetud otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude materiaalsed eeldused, kuivõrd otsus ei ole vastuolus kostja põhikirjaga.

MENETLUSE KÄIK

18. Kostja esitas 15.04.2016 kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja palub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata.

Hageja õiguskaitsevajadus on käesoleva taotluse esitamise seisuga äralangenud, ehk hagejal

ei ole enam hagiga võimalik saavutada hagiavalduses taotletud eesmärki. 28.03.2016

toimunud koosolekul otsustasid volikogu liikmed uuesti, et hageja tuleks kostja

liikmeskonnast välja arvata. 28.03.2016 tehtud volikogu otsusest teavitas kostja hagejat nii

05.04.2016 edastatud e-kirja teel kui ka tähitud kirjaga. Eelnevast tulenevalt, isegi juhul kui

vastupidiselt kostja seisukohale oli otsus tühine ja hageja enne 28.03.2016 koosolekut veel

kostja liige, siis on hageja igal juhul välja arvatud kostja liikmeskonnast uue volikogu

otsusega. Hageja ei ole 28.03.2016 tehtud volikogu otsust ka vaidlustanud. Seega isegi

olukorras, kus kohus peaks hageja hagi rahuldama, ei saavutaks hageja oma hagiga taotletavat

eesmärki ehk kostja liikmelisuse taastamist. Kohtul tuleks jätta hagi läbivaatamata ka

põhjendusel, et otsuse tegemine olukorras, kus hagejal puudub õiguskaitsevajadus, oleks

vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega.

19. Hageja esitas 27.04.2016 kohtule seisukoha hagi läbivaatamata jätmise taotluse kohta.

Hageja leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja

leiab, et kostja viide sellele, et hageja ei ole 28.03.2016 otsust vaidlustanud, ei ole asjakohane

MTÜS § 24 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus esitada hagi kuni 28.06.2016 ning fakt, et hageja

seni hagi esitanud ei ole, ei tähenda, et ta seda tulevikus teha ei kavatse. Hageja kavatseb

kõnealuse hagi esitada muuhulgas seetõttu, et XXX ja XXX on sõlminud tsiviilasjas nr 2-15-

15134 kompromissi, mille kohaselt on XXX nõuet XXXe vähendanud ning selle maksmise

ajatanud. Hageja leiab ka, et kostja on oma taotluses tuginenud TsMS hagi läbi vaatamata

jätmist puudutavatele sätetele, mis hageja hinnangul on käesoleval juhul üldnormideks.

Erinormiks on MTÜS § 24 lg 2, mis sätestab, et üldkoosoleku või volikogu otsuse kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse

suhtes ei ole tähtaegselt esitatud hagi. Hageja on käesolevas asjas esitanud ennekõike

volikogu otsuse tühisuse tuvastamise nõude, tühistamisnõue on alternatiivne nõue. Tühisuse

tuvastamise nõuet saab igal juhul läbi vaadata ning seda tulebki teha. Vastasel juhul võib

saabuda olukord, kus kostjal oleks edaspidi menetluses, milles hageja vaidlustab 28.03.2016

otsuse, võtta positsioon, et 05.10.2015 volikogu otsus kehtib. MTÜS § 24 lg 2 kohaldamisel

on määrava tähtsusega, kas 28.03.2016 toimunud volikogu koosolek kinnitas varasema

05.10.2015 otsuse või mitte. Hageja leiab, et varasemat otsust kinnitatud ei ole ning on tehtud

uus otsus.

20. Kostja esitas 27.04.2016 vastuse hageja 15.04.2016 esitatud seisukohtadele, mille kohaselt

kostja 28.03.2016 toimunud volikogu koosolekul otsustati hageja liikmeskonnast välja

arvamise küsimus taaskord päevakorda võtta selleks, et tagada õiguskindlus. Kostja

eesmärgiks uue otsuse tegemisel oli tagada teistkordse otsusega õiguspidav olukord selliselt,

et hageja oleks olemasolevast vaidlusest hoolimata kostja liikmeskonnast püsivalt välja

arvatud. Uue otsuse näol on tegemist täiesti uue volikogu otsusega, mille tegemise eelduseks

ei ole ega pea olema esimese otsuse tühisus või kehtetuks tunnistamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu

poolt seni lahendamata taotlused.

22. Hageja esitas 15.04.2016 kohtule taotluse võtta tsiviilasja juurde dokumentaalse tõendina

XXX 28.03.2016 volikogu uus otsus, kuna nimetatud otsusel on tsiviilasja lahendamisel

tähtsus. Kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Kohus leiab, et hageja taotlus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 331 lg 1 alusel. Nimetatud tõendil on

käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsus, kuna kostja volikogu 28.03.2016 otsusega on

hageja uuesti kostja liikmeskonnast välja arvatud. Nimetatud tõend menetluse viibimist ei

põhjusta ning hiliseks esitamiseks on mõjuv põhjus.

23. Samuti on lahendamata kostja 15.04.2016 taotlus hagi läbivaatmata jätmiseks. Kostja

taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja

õiguskaitsevajadus on äralangenud. Hageja leiab, et käesoleval juhul on hagi läbi vaatamata

jätmisel erinormiks MTÜS § 24 lg 2. Hageja on käesolevas asjas esitanud ennekõike volikogu

otsuse tühisuse tuvastamise nõude, tühistamisnõue on alternatiivne nõue.

24. Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbivaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul,

kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude

aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt otsuse

kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue

otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1

nimetatud hagi.

25. Hageja palub käesolevas kohtuasjas tuvastada kostja 05.10.2015 volikogu otsuse tühisus

või tunnistada alternatiivselt kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja eesmärgiks, et

puuduks kostja volikogu otsus, millega arvati hageja kostja liikmeskonnast välja ehk

teisisõnu on hageja eesmärgiks liikmelisuse taastamine XXX. Kostja volikogu võttis

28.03.2016 vastu uue otsuse, millega otsustati hageja välja arvata XXX (tl 98-101).

Nimetatud otsuse p-s 2 nähtuvalt otsustati arvata XXX XXX liikmeskonnast välja (tl 99).

26. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas 05.10.2015 kostja volikogu otsus on kostja

28.03.2016 volikogu otsusega kinnitatud. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu otsus 3-

2-1-99-14, p 13) seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on

võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute

päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel

üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud

MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (st saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24

lg 2 mõttes),

27. Kostja volikogu 05.10.2015 otsuse sisu (tl 10-11) kohaselt on hageja XXXt välja arvamise

hääletuse põhjuseks hageja jätkuv soovimatus võlga kustutada ja täita MTÜ XXX juhatuse

liikmena kostja ees veotud kohustusi ja seeläbi kostja ja selle liikmete huvide oluline

kahjustamine, samuti maine kahjustamine. Kostja volikogu 28.03.2016 otsuse sisust (tl 112-

113) nähtuvalt tuleb hageja XXXt välja arvata järgmistel põhjustel. 1) hageja on kahjustanud

oluliselt kostja ning kostja liikmete huve oma tegevusega MTÜ XXX juhatuse liikmena.

MTÜ XXX on kostjale võlgu 32 086,71 eurot ning üürisummade tasumata jätmine suures

ulatuses takistab viia ellu kostja põhikirjas ettenähtud tegevusi ja eesmärke; 2) hageja tegevus

MTÜ XXXe äritegevuse ülekandmisel XXXOÜ-sse eesmärgiga vältida kostja nõuete

rahuldamist, on vastuolus heade kommetega. Nõuete rahuldamata jätmise eesmärgil

äritegevuse ühest äriühingust teise ühingusse viimine on üheselt vastuolus üldise

õiglustundega; 3) hageja on jätnud volikogu poolt kehtestatud liikmemaksu mõjuva põhjuseta

tasumata vähemalt kahe aasta jooksul. Hageja ei ole tasunud liikmemaksu mõjuva põhjuseta

7 kalendriaastat. Nimetatud otsusega otsustati arvata hageja kostja liikmeskonnast välja.

Eeltoodu alusel tuleb kahe otsuse sisu hinnates asuda seisukohale, et tegemist ei ole sisult

sarnase varasema otsusega. Kostja volikogu 05.10.2015 otsus käsitleb üksnes XXX võlga

hageja kostjast väljaarvamise põhjusena. Kostja volikogu 28.03.2016 otsuses on lisaks XXX

võlale käsitletud heade kommetega vastuolu ning hageja poolt ka liikmemaksu tasumata

jätmist. Samuti ei ole 28.03.2016 otsuses sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada 05.10.2015

otsus. Seega võttis kostja volikogu 28.03.2016 vastu uue otsuse hageja suhtes ning

28.03.2016 otsusega ei kinnitatud 05.10.2016 otsust XXX osas ning seega ei saa lugeda, et

võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud

MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus.

28. Riigikohus on otsuse 3-2-1-99-14, p-is 14 selgitanud, et kui tegemist on kinnitava

otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas täidetud on ka viidatud

sätte kohaldamise teine eeldus ehk ega kinnitavat otsust ei ole esitatud asjaoludel

vaidlustatud. Tulenevalt asjaolust, et 28.03.2016 otsuse näol ei ole tegemist kinnitava

otsusega, siis ei tule hinnata MTÜS § 24 lg 2 teist eeldust. Seega ei oma ka asjas tähtsust kas

hageja on 28.03.2016 otsust vaidlustanud või mitte. Kohus märgib ka, et kohtu hinnangul

kohaldub MTÜS § 24 lg 2 üksnes nende otsuste puhul, mille osas esinevad kehtetuks

tunnistamise eeldused. Tühiste otsuste puhul MTÜS § 24 lg 2 ei kohaldu ning otsuse hilisem

kinnitamine uue otsusega ei muuda varasemat tühist otsust kehtivaks.

Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning

lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.

29. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada hageja esmase nõude osas.

Alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata.

30. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

1) 05.10.2015 toimus kostja volikogu koosolek;

2) hageja arvati 05.10.2015 kostja volikogu otsusega XXX liikmeskonnast välja;

3) hageja XXXliikmeskonnast väljaarvamise küsimust arutati päevakorras „muude

küsimuste all“.

31. Hageja on esitanud hagi kostja vastu XXX05.10.2015 volikogu otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivsete nõuete

esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise

järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmine peab nähtuma ka

kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus ka otsuses põhjendama, samuti saab hageja

esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioon või kassatsioonkaebuses

vaidlustada (vt nt Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13, p 14 ja 19.12.2012. aasta

otsus nr 3-2-1-165-12, p 24). Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus esmalt hageja nõude

vaidlusaluse otsuste tühisuse tuvastamiseks; kontrollib seejärel vajadusel kehtetuks

tunnistamise aluseid ning lahendab vajadusel taotluse MTÜS § 24 lg 1 kohaldamata jätmiseks

põhiseadusega vastuolu tõttu.

32. Hageja nõuab XXX volikogu 05.10.2015 otsuse tühisuse tuvastamist põhjustel, et rikuti

kostja volikogu koosoleku kokkukutsumise korda ja samuti põhjusel, et kostja volikogu

05.10.2015 otsus on ka sisuliselt ebaõige.

Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele MTÜS § 24¹ lg 1 alusel, mille kohaselt

üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses

sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine

ka seaduses sätestatud muul juhul.

33. Hageja hinnangul seisnes vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine selles,

et kokkukutsumise teates esitatud päevakorrast ei nähtu selgelt ja arusaadavalt mida

koosolekul otsustama hakatakse.

MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 6 üldkoosoleku

kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku

päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate

saatmiseks. Kohtule esitatud XXX volikogu 05.10.2015 koosoleku kokkukutsumise teates (tl

43) on märgitud volikogu päevakorra punktidena 1. HOP ja Vabaduse galerii 2016

näituseplaanid; 2) ülevaade juhatuse ja meeskonna tegevusest viimastel kuudel; 3) arengutest

XXX finants- ja haldusjuhtimises ning 2016 eelarve kavandamisest, 4) uued liikmed ja 5)

muud küsimused. Kostja 05.10.2015 volikogu protokollist nr 4 nähtub, et hageja kostja

liikmeskonnast väljaarvamise küsimust arutati päevakorra p 5 muude küsimuste all (tl 10).

34. Pooltel ei ole vaidlust kutse sõnastuse ega kostja volikogu 05.10.2015 otsuse sisu üle.

Kõnealuses osas hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas hageja suhtes

vastu võetud otsus olid kutses märgitud päevakorraga hõlmatud. Käesoleval juhul ei olnud

hageja väljaarvamist XXX-ist selgesõnaliselt nimetatud päevakorra p-na, vaid hageja

väljaarvamist arutati muude küsimuste all ning selle kohta võeti vastu ka otsus.

35. Kohus leiab, et liikmeskonnast välja arvamise otsus ei saa olla hõlmatud päevakorra p-na

5 (muud küsimused) märgituga. Kohtu hinnangul ei pidanud mõistlik XXX liige aru saama,

et koosoleku kutse päevakorra p-i 5 all arutatakse ja võetakse vastu hageja kostja

liikmeskonnast väljaarvamise otsus. Seega võis kostja hageja välja arvamise küsimust küll

arutada, kuid selles osas ei olnud kostjal otsuse vastuvõtmise õigust. Kohtu hinnangul on

selline rikkumine koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, sest päevakord peab

olema esitatud selgelt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seadusandja eesmärgiks ei ole

olnud võimaldada sellise olukorra tekkimist, kus päevakorras olevate nn “muude küsimuste”

all võib vastu võtta mistahes otsuseid, eriti veel juhul, kui neil on sedavõrd olulised tagajärjed,

nagu liikmelisuse lõppemine. Seega tuvastas kohus, et vaidlusalusel koosolekul võeti vastu

hageja nõude alusena nimetatud otsus kutses kajastamata päevakorrapunktides.

36. Kostja esitas vastuväited, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et koosoleku

kokkukutsumise korda rikuti, ei too koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa otsuse

tühisust, kuivõrd isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kiitsid

vaidlusaluse otsuse üle otsustamise heaks.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et volikogu koosolekul on kiidetud

hageja väljaarvamise küsimuse arutamine heaks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et heaks

kiitmine sai toimuda üksnes päevakorra muutmise teel. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

ei ole päevakorda muudetud. MTÜS § 25 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse volinike koosolekule

üldkoosoleku kohta sätestatut. Tulenevalt MTÜS § 20¹ lg 5 küsimuse, mida ei olnud eelnevalt

üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik

mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul,

kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette

nähtud suuremat osalusnõuet. Kohtule esitatud volikogu protokollist nr 4 nähtuvalt (tl 44)

osales vaidlusalusel koosolekul osales üle poole volikogu liikmetest, so 20 liiget. Puudusid 12

liiget ja volitustega osales 4 liiget. Seega osales koosolekul 24 liiget, millest 9/10 on 22 liiget.

Koosoleku päevakorra muutmiseks oli seega vaja 22 poolthäält. Volikogu protokollist nr 2

nähtuvalt (tl 44) oli poolt 21 liiget, erapooletud oli 2 ja vastu 1. Seega ei kiidetud volikogu

koosolekul hageja väljaarvamise küsimuse arutamine heaks. Kostja põhikiri (tl 13-20) ei

sätesta üleüldse eelnevalt kokku leppimata päevakorda võetud küsimuse osas osalusnõuet.

Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et kostja volikogu 05.10.2015 otsus on tühine,

kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

37. Hageja on seisukohal, et vaidlusalune otsus on tühine ka seetõttu, et otsust ei toimetatud

hagejale tähtaegselt kätte. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu. Otsuse tühisuse alused

tulenevad MTÜS § 24¹ lg-st 1 alusel, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine mh, kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja vastuväide selle

kohta, et liikme väljaarvamisest teavitamise kohustus ei ole koosoleku kokkukutsumise korra

osa, on põhjendatud. Koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud MTÜS §-is 20.

Nimetatud kord on suunatud üksnes volikogu liikmetele ja ei näe tehtud otsusest teavitamist.

Seega ei saa teavitamata jätmine olla vaidlusaluse otsuse tühisuse aluseks.

38. Hageja esitas kohtule kaks nõuet kostja 05.10.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise nõude ning alternatiivsena kostja 05.10.2015 üldkoosoleku kehtetuks

tunnistamise nõude. TsMS § 370 lõikest 2 tulenevalt on kohtule kohustuslik hageja taotlus

kontrollida ühte võimalikest nõuetest esimeses järjekorras. Tulenevalt asjaolust, et hageja on

esitanud esmase nõudena otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja hageja tahe on hagiavalduse

selgelt väljendatud, siis jätab kohus teise alternatiivnõude rahuldamata.

TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude

rahuldamata jätmist põhjendama. Seega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta poolte

muude väidete ja vastuväidete suhtes mis on seotud alternatiivnõudega otsuse kehtetuks

tunnistamise osas, mh taotluse osas MTÜS § 24 lg 1 kohaldamata jätmiseks põhiseadusega

vastuolu tõttu. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata asja juurde võetud

dokumentaalse tõendina 20.04.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-15-15134 kompromissi

kinnitamise kohta, kuna nimetatud tõend on asjakohane otsuse kehtetuks tunnistamise

tuvastamise nõude osas mille kohus jättis rahuldamata.

MENETLUSKULUD

39. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

40. Hageja märkis oma menetluskulude suuruseks 2198,40 eurot. Nimetatud summast

moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt

hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja kohtukulude suuruse 300 eurot ja

mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Lepingulise esindaja poolt hagejale

maakohtu menetluses osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid:

1. Tutvumine XXX05.10.2015. a volikogu otsusega, selle osas õigusliku positsiooni

kujundamine 0,2 tundi;

2. Hagiavalduse projekti koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga 4,10 tundi;

3. Hagiavalduse lisade komplekteerimine, hagi esitamine kohtule 0,20 tundi;

4. Tutvumine Harju Maakohtu 01.02.2016 määrusega (menetlusse võtmise otsustamine)

0,10 tundi;

5. Tutvumine kostja 25.02.2016 vastusega, selle osas õigusliku positsiooni kujundamine

0,20 tundi;

6. Tutvumine Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega (tähtaja andmine) 0,05;

7. Kirjaliku

seisukoha

koostamine

kostja

25.02.2016

vastusele,

selle

lisade

komplekteerimine ja vastuse esitamine kohtule 3,50;

8. Tutvumine Harju Maakohtu 28.03.2016. a määrusega (asja lahendamine kirjalikus

menetluses, tähtaja andmine) 0,05 tundi;

9. Hageja lõplike seisukohtade ja taotluste koostamine, nende esitamine kohtule (ei

sisalda menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele koostamisele kulunud aega) 2,10

tundi.

Kokku osutas esindaja hagejale õigusabi 11,30 tundi tunnihinnaga 140,00 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.

41. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

42. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

43. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud

nõuetele. Kohus loeb kostja esindaja toimingute kestvuse kokku 11,30 h ulatuses

põhjendatuks ja tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus selgitab, et kohtul tuleb

muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot koos

käibemaksuga. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnaseõigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

44. Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot ületab keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus vähendab tunnihinda ning arvestab

mõistlikuks ja põhjendatuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud

arvetest nähtuvalt on kostja esindaja tunnitasule juurde lisanud käibemaks. Kohus märgib, et

menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta

õigusteenuse osutamise tõttu tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Hageja

kinnitab, et õigusteenus on osutatud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus määrab

eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1356,00 (11,3 h x

120 eurot) eurot, millele lisandub käibemaks 271,20 eurot, kokku 1627,20 eurot. Nimetatule

lisandub riigilõiv 300 eurot. Kohus mõistab kokku kostjalt hageja kasuks välja 1927,20 eurot.

45. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1927,20 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik