3-15-1412/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1412

Haldusasi

R.N.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.05.2015 korralduse nr

12.2-3/023970-15 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — R.N.

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 15.06.2016. Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil,

tuleb

seda

apellatsioonkaebuses

märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus

menetluses.

Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist

ning

apellatsioonitähtaja

järgimiseks

peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-

ja

Tolliamet

(MTA)

andis

R.N.ele

26.05.2015

korralduse

ilmuda

05.06.2015

kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse revidendi Dmitry Kravetsi juurde dokumentide esitamiseks ja

suuliste selgituste andmiseks.

Korraldus vormistati haldusaktina, s.o 26.05.2015 korraldusena nr 12.2-3/023970-15 (tl 11–12) ning selles

märgiti, et maksuhaldur kontrollib Baltic Tööjõud OÜ töötasult või muudelt töötajatele tehtud

väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ja kohustusliku

kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul

jaanuar 2014 kuni aprill 2014 (k.a). Korralduse kohaselt kohustati R.N.e maksuhalduri juurde ilmuma

maksumenetluses kolmanda isikuna, kuivõrd deklaratsioonidest nähtuvalt on R.N. saanud äriühingust

kontrollitaval perioodil töötasu väljamakseid. Maksuhaldurile teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei

ole äriühing deklareerinud oma töötajaid korrektselt ning seetõttu küsib MTA teavet R.N.elt, kellel paluti

maksuhalduri juurde kaasa võtta muuhulgas Baltic Tööjõud OÜ-ga sõlmitud tööleping, töötasu saamist

tõendavad dokumendid (sh isiklikud pangakonto väljavõtted kontrollitava perioodi kohta), palgalehed ja

muud töötasu saamist tõendavad dokumendid.

2. R.N.

esitas

Tallinna

Halduskohtule

04.06.2015

kaebuse

MTA

26.05.2015

korralduse

nr 12.2-3/023970-15 tühistamiseks (tl 3–6).

3. Kohus võttis 01.07.2015 kohtumäärusega (tl 14–15) kaebuse menetlusse. Vastustajaks tunnistas kohus

MTA (määruse resolutsiooni punkt 2).

4. Kohus määras 25.04.2016 määrusega (tl 36) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis

menetlusosalistele tähtaja asjas täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul

menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud.

KAEBAJA SEISUKOHT

5. Kaevatav korraldus on õigusvastane.

6. Täidetud ei ole teabe ja dokumentide nõudmise eeldused maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 61 ja 62

alusel. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et maksuhaldur oleks asjas tähendust omavates küsimustes

eelnevalt pöördunud Baltic Tööjõud OÜ poole. Sellega on rikutud MKS § 61 lõike 2 nõudeid. Korraldusest

ei ilmne, et maksukohustuslane ei oleks koostööaldis, oleks jätnud teabe või dokumendid esitamata või

maksuhaldurile esitatud teave oleks olnud ebapiisav. MKS § 61 lõikes 2 sätestatud nõude eesmärgiks on, et

maksuhaldur selgitaks võimalikult palju asjaolusid välja maksukohustuslaselt endalt ja alles siis, kui jääb

järele asjaolusid või küsimusi, mis vajavad täiendavalt võrdlevat teavet teistelt isikutelt, pöördutakse

muude isikute poole. Maksuhalduri tavapärane praktika on kahjuks vastupidine. Korraga püütakse saada

võimalikult palju infot erinevatelt isikutelt, eelnevalt selgeks tegemata, kas seda infot on üldse vaja.

7. MKS § 10 lõikes 3 sätestatakse nõue viia menetlus läbi efektiivselt, vältides üleliigseid kulusid ja

ebamugavusi, jälgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse.

Kaevatava korralduse põhjendustest ei tulene piisava selgusega, mis asjaolud annavad alust nõuda

täiendavat infot kolmandalt isikult. Eksisteerib põhjendatud kahtlus, et infot ei ole maksuhaldurile vaja

selles menetluses. Selliseks järelduseks annab muuhulgas põhjust korralduses märgitud asjaolu, et kontrolli

Baltic Tööjõud OÜ suhtes alustati 30.06.2014, kuid kaebajalt nõutakse teavet 29.05.2015, põhjendusega, et

vastustajale laekus info äriühingu töötajate ebakorrektse deklareerimise kohta. Eluliselt on ebausutav, et

maksuhalduril on kulunud ca üks aasta menetluse alustamisest alates, et asuda kontrollima laekunud infot

töötajate deklareerimise kohta.

8. Korraldusest ei selgu, kuidas puutub kaebajasse see, kuidas deklareerib oma töötajaid Baltic Tööjõud

OÜ. Korralduses ei ole vähimaidki põhjendusi, millest tuleneks, et just kaebaja töötasu on valesti

deklareeritud. Seega ei ole korralduse andmise põhjendustena toodu asjakohane ja põhjendusena piisav.

9. Korralduses on sisuliselt motiveerimata, miks nõutakse kolmandalt isikult suulist teavet.

Maksumenetluse üldpõhimõtetega (MKS § 10 lõikes 3 ja MKS § 61 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetega) ei

ole kooskõlas maksuhalduri tegevus, kus kolmas isik kohustatakse ilma igasuguse põhjenduseta ilmuma

teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma. Korralduses puuduvad põhjendused, miks ei

ole võimalik rakendada vähem koormavat teabe küsimise viisi, s.o kirjaliku teabe esitamist.

MKS § 61 lõikes 1 sätestatud kolmanda isiku maksuhalduri juurde kutsumise võimaluse kasutamine

eeldab, et korralduses oleks ära näidatud asjakohased põhjendused kolmanda isiku kutsumise vajaduse

esinemise kohta. Isikul on õigus teada, miks kulutatakse teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks tema

aega ja vahendeid. MKS § 61 lõiget 1 tõlgendades saab järeldada, et kolmandalt isikult teabe küsimine

peaks olema üldjuhul kirjalik, mis on kooskõlas ja arvestab ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid.

10. Vastavalt MKS § 46 lõikele 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad

haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama MKS § 46 lg 3

punkti 5 järgi haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohus on lahendistes asjades

nr 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab

tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.

Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja

millisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt

adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta.

Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul,

otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse.

Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel

õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaevatav korraldus rikub kaebuse esitaja õigusi, on vastuolus

seaduse, kohtupraktika ja hea haldustava nõuetega ning kuulub tühistamisele.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

11. Kaebus on põhjendamatu. Korraldus on õiguspärane.

12. Vastustaja on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase poole. On õige, et kolmandatelt isikutelt teabe

saamiseks tuleb eelnevalt pöörduda maksukohustuslase poole, sest kolmandat isikut ei tohiks ilmaasjata

koormata mõne teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks, kuid väär on kaebaja ettekujutus sellest, et

vastustajal tuleb kontrollitavalt küsida samu küsimusi ning täita samade küsimuste lõikes enne hoomamatut

uurimiskohustust kontrollitavalt teabe ning dokumentide saamiseks.

Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud, et „…piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul

tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. […]

Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista

konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.“

Lahendis asjas nr 3-3-1-24-11 on Riigikohus selgitanud veelgi konkreetsemalt, et „MKS § 61 lõikes 2

sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole

pöördumist teha.“

Puudub vaidlus, et vastustaja on sooritanud toimingu, maksukohustuslase poole pöördumine, sh sama

perioodi lõikes samade maksude kontrollimiseks. On loogiline, et tervikliku ning objektiivse pildi

saamiseks OÜ Baltic Tööjõud tööjõumaksude kontrollimisel, küsib vastustaja teavet ning dokumente ka

tehingu (nt tööleping või muu võlaõiguslik leping) arvatavalt teiselt poolelt, s.o töötajalt.

13. Puudub vaidlus, et kontrollitava TSD-l on kaebajat töötajana kajastatud. Maksuhaldur otsustab,

lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks

konkreetses asjas koguda (MKS § 59) ning sellest tulenevalt ei ole kaebajal endal võimalik valida, kas

Baltic Tööjõud OÜ menetluses kogutav kontrolliteave või mõni konkreetne menetlustoiming omab

menetluses tähendust või mitte. Kaebajat ei ole koormatud teabe saamisega kontrollperioodi väliselt või

muude tehingutega seonduvalt. Selles tähenduses on samade küsimustega OÜ Baltic Tööjõud poole

pöördutud. Töötajana võib kaebaja omada täiendavat infot kontrollitavate maksudega seonduvalt ning kui

kaebajat puudutavalt pole kontrollitav tööjõumakse valesti deklareeritud ega tasutud, siis selles osas

määramist ei tule.

14. On arusaamatu, miks kaebaja korraldust vaidlustab, sest kui kontrollitav on R.N.e tööandjana

tööjõumakse vähem maksnud, võib kaebaja olla õigustatud sellevõrra saama näiteks suuremat pensioni.

See, kas kaebajat puudutavalt on tööjõumaksude deklareerimisel kontrollitav eksinud, selgub Baltic

Tööjõud OÜ kontrollimenetluse tulemusena.

15. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi subjektiivsele õigusele, mida vastustaja võib olla tema suhtes rikkunud.

Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks tema jaoks on ülemäära keeruline või liialt koormav tulla MTA

ametiruumidesse või esitada dokumente. Üksnes paljasõnalised etteheited vastustaja tegevusele ilma

subjektiivsete õiguste rikkumisele viitamata ei saa osutuda piisavaks korralduse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

17. MTA 26.05.2015 korraldusega nr 12.2-3/023970-15 kohustati kaebajat kui Baltic Tööjõud OÜ

maksumenetluses kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde dokumentide esitamiseks ja suuliste

selgituste andmiseks. Kaebusega taotleb kaebaja MTA 26.05.2015 korralduse nr 12.2-3/023970-15

tühistamist.

18. Kaebaja leiab, et temalt kui maksumenetluses kolmandalt isikult teabe nõudmine ei ole asjakohane

(täidetud ei ole teabe nõudmise eeldused) ega põhjendatud (kaebajasse ei puutu äriühingu tööjõumaksude

deklareerimine), korralduse põhjendused ei ole piisavad (mh ei selgu, miks kaebajalt ei ole võimalik nõuda

teabe kirjalikku esitamist), järgitud ei ole maksumenetluse üldpõhimõtteid. Vastustaja selgitab, et

korralduse andmise eeldused on täidetud, kaebajalt nõutav teave hõlmab kontrollitavat perioodi ja omab

maksumenetluses tähtsust, kaebaja ei ole viidanud konkreetsetele asjaoludele, millest selguks, miks

maksuhalduri juurde ilmumine on kaebajale ülemäära keeruline. Seega on vaidlusküsimusteks eelkõige,

kas kaevatava korraldusega kaebaja maksuhalduri juurde dokumentide esitamiseks ja suulise teabe

andmiseks ilmumise kohustamist on nõuetekohaselt kaalutud ning kas kaebajalt teabe nõudmise vajalikkust

on piisavalt põhjendatud.

19. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, muuhulgas ka

kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid, asjad ning maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega

pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sama lõike teises lauses sätestatakse,

et kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus

tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61

lõike 3 kohaselt toimub teabe nõudmine selles sättes nimetatud ja viidatud vorminõuetele vastava

korraldusega. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad

MKS § 46 lõike 2 järgi olema kirjalikud ning põhjendatud. Ainsa eeldusena kolmandale isikule MKS § 61

lõikes 3 nimetatud korralduse adresseerimisel sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2 see, et maksuhaldur

oleks varem pöördunud maksukohustuslase poole. Tõendite ja andmete esitamisest on kolmandal isikul

õigus keelduda MKS § 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.

20. Kuivõrd MKS-ga on maksuhaldurile antud õigus kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust

tähendust omavat teavet nõuda ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama

(MKS § 61 lg 1; vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11), kaebaja ei ole ka

kaebuses toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (MKS § 64), lähtub kohus

asja lahendamisel eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse

täitmisest keeldumist tingivaid aluseid.

21. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige

juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2011 otsus nr 3-10-1784). Käesoleval juhul leiab kohus, et kumbagi

neist põhjustest ei esine.

22. MKS § 61 lõikest 3 tulenevalt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46

sätestatud nõuetele vastava korralduse. Korralduses märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle

maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Muuhulgas

märgitakse korralduses selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5). Seega tuleb

korralduses märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning

kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kohus nõustub kaebajaga selles, et korralduses sisalduv

põhjendus on pigem napp, kuid see ei ole praegusel juhul korralduse tühistamise aluseks. Riigikohtu

lahendist asjas nr 3-3-1-98-10 (punktid 14–16) tuleneb, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse

ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse

nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus

kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul.

Praegusel juhul on kaevatavas korralduses märgitud, et maksuhaldur kontrollib Baltic Tööjõud OÜ

töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, arvestatud

sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja

tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2014 kuni aprill 2014 (k.a). Lisaks on kaevatavas korralduses

märgitud, et maksuhaldurile teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei ole äriühing deklareerinud oma

töötajaid korrektselt.

Kaebajalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses välja toodud, et Baltic Tööjõud OÜ deklaratsioonidest

nähtuvalt on kaebaja saanud äriühingust kontrollitaval perioodil töötasu väljamakseid. Kaebajal paluti

maksuhalduri juurde kaasa võtta muuhulgas Baltic Tööjõud OÜ-ga sõlmitud tööleping, töötasu saamist

tõendavad dokumendid (sh isiklikud pangakonto väljavõtted kontrollitava perioodi kohta), palgalehed ja

muud töötasu saamist tõendavad dokumendid. Kaebajalt teabe saamist peab maksuhaldur kaevatava

korralduse kohaselt vajalikuks maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Korraldusest nähtub ka, et kaebajat kui maksumenetluses kolmandat isikut kohustati teabe andmiseks

maksuhalduri juurde ilmuma MKS §-st 46, § 61 lõigetest 1 ja 3 ning § 62 lõigetest 1 ja 3 juhindudes.

Kohtu hinnangul ilmestab ülaltoodu selgelt, et vaidlustatud korraldus on põhjendatud määral, mis

võimaldab mõista miks on vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk kaebajalt. Korraldusest on selgelt

näha, millise maksumenetluse jaoks teavet vajatakse. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule tehtud

korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda,

mida nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsus

haldusasjas nr 3-10-293, p 15).

23. Kohus nõustub kaebajaga, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb maksuhalduril

maksumenetluses pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Sealjuures saab maksuhaldur

pöörduda kolmanda isiku poole sama teabe saamiseks, mida on eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt.

Kaevatavas korralduses on maksuhaldur märkinud, et MTA teostab Baltic Tööjõud OÜ üle kontrolli

30.06.2014 korralduse nr 12.2-3/023970-1 alusel. Kohtumenetluses on selgunud, et viidatud MTA

30.06.2014 korraldusega ongi maksuhaldur küsinud teavet esmalt maksukohustuslaselt (tl 31). Kusjuures

teavet on küsitud perioodi jaanuar 2014 kuni aprill 2014 kohta. Kohtu hinnangul on selline kontroll

hõlmatud MKS § 61 lõikes 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga — teha kindlaks Baltic Tööjõud OÜ

maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud

(p 19), et „nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete

kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.“ Kohtu

hinnangul on kaevatava korralduse puhul see nõue täidetud, arvestades, et kaevatava korraldusega nõuti

kolmandalt isikult teavet samal kindlaksmääratud perioodil toimunud töötajatele tehtud väljamaksete

kohta.

24. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks vaidlusaluses korralduses kaebajale pandud kohustust ilmuda teabe

andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 1 viimases lauses on maksuhaldurile selline

õigus sõnaselgelt ette nähtud. Maksuhalduril on pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2).

On küll tõsi, et maksuhalduril tuleb kolmanda isiku MKS § 61 lõike 1 alusel maksuhalduri

ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning MKS § 10 lõike 3, § 12, § 46 lg 3

punkti 5 ja § 61 lõike 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla

tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on

juba korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine

põhjus, miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Seda seisukohta kinnitab ka

Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-98-10 tõdetu, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole õigusvastane

ka kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustamine, kusjuures

täidetud peab olema vaid üldine MKS § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise nõue, s.o viide korralduse

andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta. Kohtu hinnangul on teabe

andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine eelkõige vajalik selleks, et kolmas isik saaks aru,

millega seoses temalt teavet nõutakse. See on vaidlusalusest korraldusest täiesti arusaadav. Kohus leiab, et

kaevatav korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud.

Käesoleval juhul ei sisalda kaevatav korraldus küll eraldiseisvat põhjendust, miks pidas maksuhaldur

vajalikuks kutsuda kaebaja teabe andmiseks MTA ametiruumidesse, kuid kaebaja ei ole kohtumenetluse

käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse

ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Riigikohus

on lahendis asjas nr 3-3-1-90-13 (p 11) leidnud, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks

kohustamiseks antakse õiguslik alus MKS § 61 lõikega 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist,

kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, ei saa korraldust

selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käiku korraldusest ei nähtu.

Kaebaja teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma kohustamine oli kohtu hinnangul kooskõlas

maksumenetluse efektiivsuse põhimõttega. MKS § 10 lõike 3 järgi tuleb maksuhalduril viia menetlus läbi

võimalikult kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures

haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kohtu hinnangul teenib

kolmanda isiku suuliste selgituste andmine kirjalikust suhtlusest kahtlemata maksumenetluse kiiremat ja

efektiivsemat läbiviimist. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-26-02 leidnud (p 14), et maksuhaldur on

kohustatud järgima haldusmenetluse üldistest põhimõtetest tulenevaid maksumenetluse põhimõtteid

hoolimata sellest, kas ja kuivõrd need põhimõtted on sätestatud MKS-ga või maksuseadustega.

Uurimispõhimõte kohustab maksuhaldurit välja selgitama kõik maksustamiseks olulised asjaolud. Seega on

maksuhaldur uurimisprintsiibist lähtuvalt kohustatud menetluse käigus välja selgitama kõik tähtsust

omavad asjaolud, kogudes tõendeid omal initsiatiivil ning uurides kõiki asjaolusid täie põhjalikkusega.

Käesoleva asja asjaoludest ei nähtu ka, et tegemist oleks olnud ebaproportsionaalse meetmega tõendite

kogumiseks. Kohus ei välista, et maksuhalduri juurde ilmumine võib isikus iseenesest teatud

ebamugavustunnet tekitada, kuid pelgalt ebamugavustunde ajendil ei saa olla põhjendatud

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine. Sellisel eeldusel muutuks

MKS § 61 lõikes 1 kolmandas lauses sätestatu sisutühjaks. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse

täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse

muutmist. Asjaolu, et korralduse täitmine nõuab kaebajalt tema aega ja vahendeid (tl 5), ei ole piisav, et

lugeda korralduse mõju ülemääraselt koormavaks.

Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu

ülesanne.

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaevatav korraldus on kaebaja õiguste suhtes igati

proportsionaalne ning maksuhaldur ei ole selles ka nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal

vajadus puudub. Seega on kaevatav korraldus õiguspärane ja põhjendatud ning sellega ei ole rikutud

kaebaja õigusi.

26. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja

kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi

oleks MTA igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik