3-13-70164/83 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70164

Haldusasi

IS kaebus Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr

181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a

veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasuse tuvasta-

miseks ja Harku vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71

„Kasutusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a

rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehno-

loogiat)“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – IS, esindaja v.adv Eerik Entsik

Vastustaja – Harku vald, esindaja v.adv Taivo Ruus

Kolmas isik – OÜ Srantum, esindaja v.adv Taivo Ruus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

IS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

26.04.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta IS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsus

haldusasjas nr 3-13-70164 muutmata.

2. Mõista IS-lt OÜ Strantum kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1000 (üks

tuhat) eurot. Jätta IS ja Harku valla apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kan-

da.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-13-70164

2(10)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu kehtestas 29.05.2003 otsusega nr 41 Suurupi külas Kasevälja elu-

rajooni detailplaneeringu.

Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsusega nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kase-

välja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ otsustati anda OÜ-le Strantum ehitusluba veetööt-

lusjaama püstitamiseks maaüksusele aadressil Harku vald, Suurupi küla, Kasevälja tee 9a (ka-

tastritunnus 19801:001:1241).

Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsusega nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kase-

välja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“ otsustati anda

kasutusluba veetöötlusjaama hoone karbile.

IS-le kuulub kinnistu Kivi tee 6 (katastritunnus 19801:001:1276, pindala 6818 m2), mis külg-

neb JS-le kuuluva kinnistuga Kasevälja tee 9 (katastritunnus 19801:001:1239, pindala 16 754

m2). Kasevälja tee 9 kinnistu ümbritseb täielikult OÜ-le Strantum kuuluvat Kasevälja tee 9a

maaüksust (pindala 200 m2).

2. IS esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2013 kaebuse (nõudeid muudetud 30.06.2014),

milles palus tuvastada Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 õigusvastasus ja tühis-

tada Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsus nr 71.

1) Kaebaja kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud tema isale JS-le kuuluva kinnistuga, mis

on sotsiaalmaa ja millel asub kõrghaljastus. Kaebaja kinnistu piirist ca 10 m kaugusel ja ela-

must ca 50 m kaugusel asub kolmanda isiku kinnistu. Kasevälja elurajooni detailplaneering

näeb Kasevälja tee 9a kinnistul ette puurkaevu ning selle kaitseks mõeldud 3,5 m kõrguse ja

30 m2 suuruse brutopinnaga ehitise. Otsus nr 181 lubab ehitada 4,9 m kõrguse ja 158 m2

brutopinnaga uue veetöötlusjaama, mis ümbritsetakse keevispaneelaiaga, lisaks rajatakse kil-

lustikkattega teed ja platsid 460 m2 suurusel alal ning 112 m2 muru. Kokku on ehitustegevus

ette nähtud 730 m2 suurusel alal. Veetöötlusjaama kaitsevöönd on diameetriga 50 m ning kait-

sevööndi sisse jääb kaebaja kinnistust ca 1/5 (sh osa abihoonest (väliköök ja –grill)). Seega

rajatakse massiivne uusehitis, mida detailplaneering ei võimalda.

2) Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema kinnistu vahetusse lähedusse ei rajataks väikehoone

ja kõrghaljastuse asemele ümbrusesse sobimatut, vaadet ning privaatsust kahjustavat ja kin-

nisvara väärtust vähendavat veetöötlusjaama, millest võivad levida tema kinnistule naabrusõi-

gusi kahjustavad mõjutused (lõhnad, vibratsioon, müra jms). Negatiivsete mõjude intensiivsu-

se tõttu on tegemist kaebaja omandiõiguse riivega. Kaebajal on naaberkinnistu omanikuna

õigus nõuda, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt oleks kooskõlas detailplaneeringuga.

Ehkki kaebaja on ilmselgelt puudutatud isik, ei kaasatud teda ehitusloa menetlusse ja ta ei

saanud oma arvamust avaldada. Kõrghaljastuse tõttu ei olnud senist 2,4 m kõrgust ja 9,2 m2

3-13-70164

3(10)

suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitist (pumplahoonet) kaebaja kinnistult üldse näha. Kaeba-

ja soovib, et naabruses säiliks senine miljöö ja tema kinnistu ümber oleks looduslik kõrghal-

jastus. Kuna kaebaja õueala (terrass, hooldatud aed, väliköök ja –grill) asuvad Kasevälja tee

9a poolsel küljel ning olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse, hakkab tööstusrajatis paikne-

ma sisuliselt kaebaja õues.

3) Ehitusloa väljastamisest oleks tulnud ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1 p 1 alu-

sel keelduda, sest ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule. Kuna Kasevälja tee 9 on sot-

siaalmaa, rikub kavandatav ehitis kõigi elurajooni kinnistuomanike õigusi. Tasakaalustatud,

läbimõeldud ja igaühe huve arvestava lahenduseni jõudmiseks tulnuks koostada detailplanee-

ring. Haldusakti põhjendustest ei nähtu, et kaalutlusõigust oleks teostatud kooskõlas seaduse

ja õiguse üldpõhimõtetega. Ei nähtu, miks on vaja veetöötlusjaam rajada just sellesse asukoh-

ta. Puudub eelhinnang, kas kavandatud tegevusega kaasneb keskkonnamõju. Avalik huvi vee-

töötlusjaama rajamiseks puudub. Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite kasutamine

ei saa õigustada veetöötlusjaama, juurdepääsutee ja parkla rajamist olukorras, kus detailpla-

neering sellist ehitusõigust ei anna. Ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga kinnitab as-

jaolu, et kolmas isik esitas 26.11.2013 taotluse Kasevälja tee 9a osas detailplaneeringu alga-

tamiseks eesmärgiga muuta kehtivat detailplaneeringut. Kui ehitusloa väljastamise aluseks

olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, siis on sellega automaatselt rikutud naaber-

kinnisasja omaniku ja muude detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanike naabrusõi-

gusi, sest detailplaneering on naabrite vaheline kokkulepe tulevase võimaliku ehitustegevuse

ja ehitusmahtude kohta.

4) Kasutusluba on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi samadel põhjustel nagu ehitusluba.

Vastustaja ei teavitanud kaebajat ka kasutusloa menetluse algatamisest ning talle ei antud

võimalust esitada omapoolset seisukohta. Lisaks on Kasevälja tee 9 kinnistule ehitatud ehitus-

projektiga lubatust tunduvalt suuremas ulatuses. Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertar-

vamuse kohaselt on Kasevälja tee 9 kinnistule ehitatud väljapoole sundvalduse ala 914,2 m2

ulatuses ning veetöötlusjaama ehitusalune pind on 193,1 m2. Otsuse nr 71 vastuvõtmisel ei ole

hinnatud ehitusloa ja selle aluseks oleva projekti muutmise vajalikkust ja võimalikkust.

3. Harku vald ja OÜ Strantum palusid jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Ta ei ole suutnud näidata, kuidas veetöötlusjaam rikub tema

subjektiivseid õigusi. Väide vaate ja naabrusõiguste kahjustamise kohta on arusaamatu. Kae-

baja ei ole selgitanud, kuidas saab tema elamust rohkem kui 50 m kaugusel asuv madal ristta-

hukas kaebaja vaadet ja naabrusõigusi kahjustada ning millised kahjulikud mõjud hoonest

lähtuvad.

2) Vastustaja ei pidanud läbi viima keskkonnamõju eelhindamist. Veetöötlusjaama rajamisel

peab koostama keskkonnamõjude eelhinnangu, kui aastane kogus on üle 200 000 m3. Kaseväl-

ja veetöötlusjaama aastane tootlikkus on 12 600 m3 ja kogu Suurupi puurkaevude grupi toot-

likkus on 124 100 m3. Lubamatud keskkonnamõjud kaebaja kinnistule on välistatud. Avalik-

kusel on suur huvi Harku valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamise pro-

jekti tähtaegse lõpetamise ning võrgustiku kiire kasutuselevõtu suhtes.

3) Ehitusluba on realiseeritud samas mahus ning mingeid korrigeerimisi ei ole kaebaja ega ka

ühegi muu isiku õiguste tagamiseks vaja teha. Ehitusluba väljastati üksnes Kasevälja tee 9a

kinnistule. Kinnistute vahel kasvab mets ning tänapäevastele esteetilistele nõuetele vastav

veetöötlusjaam on kaebaja kinnistult vaevu märgatav. Kaebaja elamut ümbritsev puidust piir-

deaed ei paikne täpselt kinnistu piiril, vaid osades kohtades Kasevälja tee 9 kinnistul. Kaebaja

elamu ehitusprojekti asendiplaani kohaselt saab terrassi rajada elamu lähedusse 1-2 m elamu

seinast ja elamust lõunasse jäävale alale. Kui pidada nn tünnisauna ehitiseks, siis selle rajami-

seks puudub õigus. Tünnisauna saab paigutada ka mujale või eraldada see varikatusega. Väli-

3-13-70164

4(10)

kamin jääb veetöötlusjaamast ca 90 m kaugusele. Veetöötlusjaama tegevusega ei kaasne pide-

vat inimtegevust, mis rikuks privaatsust senisest rohkem. Veetöötlusjaama ja kaebaja elamu

vahele jääb okaspuudega kõrghaljastatud ala, selge silmside elamu ja veetöötlusjaama vahel

puudub.

4. Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kae-

bajalt OÜ Strantum kasuks välja menetluskulu 4536,75 eurot.

1) Kohus nõustus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja ei ole Kasevälja tee 9a kinnistu

piirinaaber. Ehitus- ja kasutusloa saanud veetöötlusjaam asub kolmandale isikule kuuluval

kinnistul ning kaebaja ja kolmanda isiku kinnistu vahele jääb JS-le kuuluv kinnistu. Kaebaja

kinnistu ei muutu naaberkinnistuks ka seeläbi, kui oleks ehitatud JS kinnistule nn üle-

ehitamise tõttu. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks ega saa vaidlus-

tada küsimusi, mida kaevatavad haldusaktid ei reguleeri. Kasevälja elurajooni detailplaneerin-

guga on muu hulgas määratud tehnovõrkude ja –rajatiste, sh vee- ja kanalisatsioonitorustike

asukohad. Puurkaevu ja reoveepuhasti rajamiseks moodustati eraldi krundid – Kasevälja tee

9a ja 9b maaüksused, mida ümbritseb igast küljest Kasevälja tee 9 maaüksus. Kaebaja väide-

test ei ole asjakohased need, mis pole seotud kaevatava ehitus- ja kasutusloaga. Ehitusluba

puudutab veetöötlusjaama rajamist ehk hoone/karbi rajamist ega ole seotud killustikkattega

teede, platside jms küsimuste ning teiste kinnistutega. Kolmas isik esitas 28.02.2013 vallava-

litsusele taotluse sundvalduse seadmiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ning neid

teenindavate rajatiste (tee, elektriliin) talumiskohustuse kehtestamiseks Kasevälja tee 9 kinni-

sasjal. Veetöötlusjaama ehitusluba anti vaid ulatuses, mis ei ületa kolmanda isiku kinnistu

piire. Harku valla üldplaneeringu kohaselt asub Kasevälja tee 9a maaüksus elamumaa juht-

funktsiooniga tihehoonestusalal ja tehnoloogiliste ehitiste kavandamine elamupiirkonna tee-

nindamiseks on kooskõlas üldplaneeringuga. Kuna vastustaja viib ellu Ühtekuuluvusfondi

veemajandusprojekti, mis näeb ette selle tarbeks ehitatavate ehitiste kasutamise avalikes huvi-

des, ei saa kaebajaga nõustuda selles, et ümbritsev elukeskkond ei võiks üldse muutuda. Kae-

bajal ei ole sellist ülekaalukat erahuvi. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja

pidanuks veel põhjalikumalt kaaluma või põhjendama, miks peetakse avalikku huvi või teiste

kinnistute omanike õigusi kaebaja huvidest olulisemaks. Kuna lammutatud pumplahoone ja

rajatava hoone näol ei ole tegemist kaebaja maal asuva hoonega ning ehitamist ei kavandatud

tema maale, siis kaebaja omandit hoone ei puuduta. Kaebaja oli juba kinnistu omandamisel

teadlik veetrassi ja pumplahoone paiknemisest ning sellest tulenevatest piirangutest, sh puur-

kaevu 50 m laiusest kaitsetsoonist. Pumpla rajamisel lähtus vastustaja lubatud eesmärkidest ja

kaalutlustest.

2) Müra ja vibratsiooni puhul ei ole iseenesest oluline, kas kaebaja on kolmanda isiku (vahetu)

piirinaaber. Kaebaja väidab kinnistu piiri ääres kostvat müra kuid samas ta nõustub, et kehti-

vate müranormide ületamist ei esine. Veetöötlusjaam kujutab endast joogivee reservuaari ning

hoonesse paigutatakse automaatika. Kuna kehtivaid müranorme ei ületata, ei saa kaebaja väita

oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Veetöötlusjaama juures hakkavad liikuma seda teenin-

davad inimesed, kuid seal liikusid nad ka varem. Vastustaja ja kolmanda isiku selgituste koha-

selt ei viibi töötajad seal pidevalt. Seega ei saa tekkida probleeme ka privaatsuse küsimuses,

seda enam, et Kasevälja tee 9 maaüksuse puhul on tegemist sotsiaalmaaga, kus niikuinii või-

vad liikuda teised inimesed ning ka selles osas midagi ei muutu. Kaebaja pole esitanud ühtegi

tõendit või kirjeldust, mis võiks viidata teda ohustavale häiringule.

3) Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et ümbritsevas keskkonnas midagi ei muutuks, sh kolmas

isik ei rekonstrueeriks oma kinnistul olevat hoonet. Kaebaja väidetud põlismetsa maha raiu-

mine tema kinnistu läheduses või lausa piiril ei osutunud tõeks. Fotodest ei nähtu, et põlispuud

oleks maha raiutud. Kaebaja väited seoses senise keskkonna ja vaadete olulise muutumisega

on ülepaisutatud ning kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et esineksid intensiivsed riived

3-13-70164

5(10)

kaebajale või avalikule huvile. Hoonet on vaja ka kaebajale, kelle huvides ei ole veeta jäämi-

ne. Võimalik väheintensiivne riive (kaebaja kinnistu piiril seistes võib näha veetöötlusjaama

karpi) ei kaalu üles vajadust ja huvi tagada kaebajale ja teistele isikutele nõuetele vastav joo-

givesi. Kaebaja elamu terrass ei asu piiri ääres ega ole suunatud veejaama karbi poole. Kaeba-

ja foto, mis peaks kinnitama veetünni terrassil asumist ja kinnistu piiri lähedusse jäämist, on

tegelikku olukorda moonutav. Samas nähtuvad kaebaja enda fotodelt, et puud on alles. Kol-

manda isiku kinnistult on puid maha võetud, kuid vastustaja fotod kinnitavad täiendavalt, et

kaebaja kinnistu piiril on nii kinnistu sees kui väljaspool säilinud looduslik aluspõhi, seda ka

veetöötlusjaama poolses osas ning puuduvad vähimadki märgid, et sealt oleks keegi metsa

eemaldanud. Kaebaja huve seoses vaatega võiks kuidagi riivata just vana kasvava metsa

eemaldamine. Kuigi läbi olemasoleva metsa paistab mingil määral ka rajatud hoone karp, ei

saa seda lugeda kaebaja huvide intensiivseks riiveks. Looduse seisukohast ei ole kaebaja kin-

nistu piiri juures mingeid olulisi muutusi toimunud. Vastustaja poolt 27.04.2015 tehtud fotod

lükkavad kaebaja väited ja tõendid ammendavalt ümber ning neist nähtub, et veetöötlusjaama

kasutamisega kaebaja poolt väidetud tagajärgi ei kaasne. Veetöötlusjaama asumine Kasevälja

tee 9a kinnistul ei saa kaebaja privaatsust varasema puurkaev-pumplaga võrreldes senisest

enam rikkuda. Isegi kui mujalt eemaldati 11 puud, on põlismets jäänud alles. Veemajandus-

projekti terviklikkust ja seotust silmas pidades ei oleks veetöötlusjaama olnud võimalik rajada

mõnda muusse kohta.

4) Kaebaja peab end ekslikult Kasevälja tee 9a kinnistu suhtes piirinaabriks, keda oleks tulnud

tingimata piirinaabrina ehitus- ja kasutusloa menetlusse kaasata. Ehitusluba väljastati üksnes

Kasevälja tee 9a kinnistule katastritunnusega 19801:001:1241 ehitamiseks. Isegi kui ehitus-

projekti asendiplaanil on kajastatud ehitisi väljaspool nimetatud maaüksust, ei anna konkreet-

ne ehitusluba õigust enamaks kui ehitustegevuseks Kasevälja tee 9a maaüksusel. Hoone val-

misehitatud karp asub kõnealusel katastriüksusel ning kaebaja tellitud töö ei tõenda vastupi-

dist. Kuna vastustaja ei ole kaebaja omandiga seonduvalt võtnud vastu ühtegi otsust, puudus

haldusorganil kohustus anda talle kui menetlusosalisele võimalus oma arvamuse ja vastuväi-

dete esitamiseks. Kaebaja arvamuse ärakuulamise vajadus mingil muul põhjusel ei pidanud

olema vastustajale äratuntav, sest kavandatav tegevus oli seotud ehitise rajamisega, millega ei

tekitata häirivat müra; projektiga ei nähtud ette tegevusi, mis ületaks lubatud norme; metsa-

raiet kaebaja kinnistu piiri ääres ei kavandatud; projekt nägi ette kaasaegse tehnoloogia ja ar-

hitektuuriga ehitise rajamise.

5) Ehitusloaga ettenähtud hoone on valminud ja saanud kasutusloa, millega kinnitatakse ehiti-

se vastavust ettenähtud nõuetele, vastuolu ehitustehniliste nõuetega ei esine ning vald on kin-

nitanud ruumilist ja arhitektuurilist sobivust. Kaebuses toodu ei vii järelduseni, et ehitise ra-

jamine ja selle kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel tooks kaasa kolmandate isikute, sh

kaebaja õiguste ülemäärase riive ja rikuks tema õigusi. Kaebaja pole ka suutnud esile tuua,

milline võiks olla tema tegelik põhjendatud huvi ehitusloa vaidlustamiseks tuvastamisnõude

kaudu, ega seda, et esineksid EhS § 38 lg-s 1 sätestatud alused ning kasutusluba tuleks tunnis-

tada kehtetuks, kuna ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kae-

baja seisukoht, et vastustaja pidanuks läbi viima keskkonnamõjude eelhindamise, on ekslik.

Isegi kui kaebaja tulnuks menetluses ära kuulata, ei ole ta siiani esitanud argumente, mille

põhjal võiks järeldada, et ärakuulamata jätmine võis põhjustada ebaõiget kaalumist. Kaebaja

kinnistu väärtuse vähenemine ei ole usutav. Kaebaja kinnistult avanes ka varem vaateid teiste-

le hoonetele ning rajatud hoone neist oluliselt ei erine, v.a akende puudumine. Keevispanee-

laeda ei ole rajatud ega rajata. Veetöötlusjaama lammutamine ei teeniks kaebaja enda huve ja

tooks kaasa kahjulikud tagajärjed piirkonna elanikele. Kaebaja vaateid ja privaatsust puuduta-

vates küsimustes sisuliselt mingeid muudatusi ei ole toimunud ning kui vähesel määral paistab

metsast veetöötlusjaama hoone, siis on see sedavõrd vähene huvide riive, mis ei viita endise

olukorra ennistamise võimalusele ega vajadusele. Igasugune ehitusloa õigusvastasus ei tingi

3-13-70164

6(10)

kasutusloa õigusvastasust. Detailplaneeringule mittevastavus pole kasutusloa andmisest keel-

dumise eraldi alus. Kaebaja õiguste rikkumine ei ole tõendatud ja kui ka esineb tema õiguste

väheintensiivne riive, ei too see kaasa kasutusloa tühistamist.

6) Ehitamisega ei kaasne kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tuvastamiskaebuse põh-

jendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi saada kohtulahend ehitusloa õigusvastasuse kohta mo-

tiivil, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Põhjen-

datud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks eeldab, et haldusakt omab vahetut mõju isiku õi-

gustele ja selline tuvastus peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Tuvastamiskae-

bust ei saa rahuldada siis, kui see ei aita kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. IS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

1) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi. Tu-

vastamaks, kas omandiõiguse rikkumise oht on reaalne, tuleb arvestada ehitustegevuse ise-

loomu ja kaebaja kinnistu lähedust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12). Kolmandale isikule

kuuluv kinnistu on kaebaja elamust 51 m kaugusel ning kaebaja kinnistust 8-10 m kaugusel.

Kaebaja kinnistu õueala (terrass ja hooldatud aed) jääb kolmanda isiku kinnistu poole. Vee-

töötlusjaam (sh selle ümber asuv sillutusriba) ulatub ca 30 cm Kasevälja tee 9 kinnistule, mil-

lelt on ulatuslikult metsa maha raiutud. Tööstusrajatis ei sobi ümbrusesse, on ülejäänud ehitis-

test oluliselt suurem ja teistsuguse sihtotstarbega ning vastuolus piirkonna ehitustavaga (piir-

konnas asuvad üksnes väikeelamud, mitte tootmis- ja tööstusrajatised). Arvestades ehitustege-

vuse iseloomu, kaebaja kinnistu lähedust, kaasnevate negatiivsete mõjude olemust ja inten-

siivsust, on ilmne, et haldusaktidega kaasneb kaebajale reaalne omandiõiguse riive.

Kaebaja naabrusõigusi rikutakse sellega, et vastuolus detailplaneeringuga ehitatakse kolmanda

isiku kinnistule ja osaliselt JS kinnistule massiivne tööstushoone koos selle teenindamiseks

vajalike rajatistega ja teostatakse JS kinnistul ulatuslik lageraie. Asjaõigusseaduse § 144 lg 1

tähenduses ei ole naaberkinnisasjad üksnes sellised kinnisasjad, mis asuvad vahetult kõrvuti ja

millel on ühine piir, vaid ka kahjuliku mõju ulatuses olevad kinnisasjad. Seega rikutakse kae-

baja naabrusõigusi sõltumata sellest, et kaebaja ja kolmanda isiku kinnisasju lahutab JS kin-

nistu. Veetöötlusjaama rajamine vähendab oluliselt kaebaja kinnisasja väärtust, sest potent-

siaalsed ostjad ei soovi osta kinnisasja, millest 8-10 m kaugusel asub tööstusrajatis. Lisaks

väheneb privaatsus ja halveneb oluliselt vaade. Järelikult on kaebaja omandiõiguse rikkumine

reaalne ja kohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta ei ole õige.

2) Kohus tuvastas ebaõigesti, et ehitusluba andis õiguse ehitustegevuseks üksnes kolmanda

isiku maaüksusel, mitte aga seda ümbritseval alal. EhS § 22 lg 1 p 1 sätestas, et ehitusluba on

kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise

teenindamiseks vajalikke rajatisi. Seega annab ehitusluba õiguse rajada muu hulgas ehitise

teenindamiseks vajalikke rajatisi. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti seletuskirja p-s 2 on

märgitud, et juurdesõit (asfaltfreespuru kattega tee) hoonele toimub Kasemetsa teel läbi Kase-

välja tee 9 krundi, piki Kasemetsa tee 4 krundi piiri; parkimiskoht on ette nähtud hoone ette

asfaltfreespuru kattega platsile; likvideeritakse otseselt hoone alla ja juurdesõiduteele jäävad

puud (11 tk); hoone ümbrus 3 m ulatuses puhastatakse võsast ja rajatakse muru. Ehitusprojekti

asendiplaanist tuleneb, et projekteeritud killustikkattega teede ja platside pind on 460 m2 ning

heakorrastatav ala (muru) on 112 m2 ning veetöötlusjaama ümber rajatakse 2,03 m kõrgune

keevispaneelaed. Kokku nägi ehitusprojekt ette ehitustegevuse 730 m2 suurusel alal, sh 500

m2 ulatuses väljaspool kolmanda isiku maaüksust. Tegelikult on JS omandisse kuuluvale kin-

3-13-70164

7(10)

nistule ehitatud tunduvalt suuremas ulatuses kui ehitusprojektiga lubatud, kusjuures ehitatud

on olulises mahus väljapoole sundvalduse ala.

3) Kohus jättis arvestamata, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringu-

le, mistõttu on ehitusluba õigusvastane. Detailplaneering lubab ehitada kolmanda isiku kinnis-

tule ühe hoone (puurkaev), mille võimalikuks lubatud suurimaks kõrguseks on 3,5 m, suletud

brutopinnaks 30 m2 ning ehitusaluseks pinnaks 80 m2. Ehitusprojekti asendiplaani järgi plaa-

niti veetöötlusjaama kõrguseks 4,9 m (seletuskirja järgi 4,7 m), suletud brutopinnaks 142,7 m2

(seletuskirja järgi 156,5 m2) ning ehitusaluseks pinnaks 144,2 m2 (seletuskirja järgi 158,1 m2).

Seega on kõik veetöötlusjaama parameetrid vastuolus detailplaneeringuga. Juurdepääsutee

asukoht asendiplaanil ei vasta samuti detailplaneeringule. Ka ei näe detailplaneering ette

keevispaneelaeda ning killustikkattega teid ja platse 460 m2 suurusel alal. Sellise uusehitise

rajamisele pidanuks kindlasti eelnema detailplaneeringu koostamine. Kolmanda isiku

26.11.2013 taotlus ja Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsus nr 157 detailplaneeringu algata-

miseks kinnitavad samuti, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule.

Halduskohtu viited, et veetöötlusjaama rajamiseks on avalik huvi ja selle kaudu saavad üm-

berkaudsed elanikud joogivett, võivad iseenesest olla õiged, kuid seadus ei näe ette, et avalik-

kusele olulise ehitise võiks püstitada vastuolus detailplaneeringuga.

4) Kohus jättis arvestamata, et puudutatud isikuid ei kaasatud menetlusse. Kaebaja on veetööt-

lusjaamale lähima elamu omanikuna puudutatud isik, kes oleks tulnud enne haldusaktide

andmist ära kuulata. Sedavõrd jäme menetlusviga toob automaatselt kaasa haldusakti õigus-

vastasuse ja tühistamise. Samuti jättis kohus arvestamata, et ehitusloa väljastamisele ei eelne-

nud asjaolude põhjalikku ja erapooletut kaalumist. Veetöötlusjaam rajati piirkonda, mis on

valdavalt väikeelamumaa, kusjuures JS kinnistu on sotsiaalmaa. Haldusaktis peaks sisalduma

põhjendus, miks on vaja veetöötlusjaam rajada tingimata sellesse asukohta ja milline on pla-

neeritava tegevuse võimalik tagajärg keskkonnale. Vastustaja ei ole teostanud diskretsiooni

nõuetekohaselt.

5) Kasutusluba kuulub tühistamisele ja kaebajal on põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise vastu. Väär on kohtu seisukoht, et detailplaneeringule mittevastavus pole kasutus-

loa andmisest keeldumise eraldi aluseks. Kasutusloa andmisel peab kohalik omavalitsus kont-

rollima, kas ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-62-03 selgi-

tanud, et projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle projektikohane kasuta-

mine kahjustaks kolmandate isikute õigusi. Kuna detailplaneering vaidlusaluse tööstusrajatise

rajamist ei võimalda ja rajatud veetöötlusjaam ei sobi ümbrusesse, siis on ilmne, et ümber-

kaudsete elanike õiguste rikkumise tõttu on ehitise kasutamine kavandatud otstarbel õigusvas-

tane. Seega eksisteerib alus kasutusloa tühistamiseks. Otsuse nr 71 vastuvõtmisel oleks tulnud

hinnata ehitusloa ja selle aluseks oleva projekti muutmise vajadust ja võimalikkust. Koh-

tupraktikas on selgelt tunnustatud isiku õigust taotleda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ka

pärast kasutusloa väljastamisest, et haldusorgan ei saaks hakata pärast kasutusloa tühistamist

väljastama uut kasutusluba motiivil, et ehitis püstitati seadusliku ehitusloa alusel.

6. Harku vald ja OÜ Strantum paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Vaidlusaluste haldusaktidega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitatud hoone ei riiva

õigusvastaselt kaebaja omandiõigust, müranorme ei ületata (müra on sisuliselt olematu), eba-

seaduslikku raiet ei ole teostatud ning kaebaja vaadet ega privaatsust ei ole rikutud. Veetööt-

lusjaam on mehitamata, madal, paikneb varjatult metsatukas ning kaebaja elamust eraldab

seda kõrghaljastus. Veetöötlusjaam on avalikes huvides, sealt saavad 10 000 elaniku hulgas

puhast vett ka kaebaja ja tema lähikondsed, mistõttu on kaebuse eesmärgid arusaamatud. Ti-

heasustusalal elava kaebaja eeldus, et naabrusesse midagi ei ehitata, ei ole kaitstav, arvestades

eriti, et samal krundil paiknes sama otstarbega ehitis (pumpla) ka varem ning selle laiendami-

3-13-70164

8(10)

ne ja rekonstrueerimine on piirkonna elanike, sh kaebaja huvides. Kaebaja tõlgendab kehtivat

õigust vääralt ja moonutab kohtupraktika seisukohti. Kohtupraktikas on kinnitamist leidnud, et

detailplaneeringu sätete rikkumise korral on naabril kaebeõigus üksnes juhul, kui detailplanee-

ringu tingimus oli mõeldud kaitsma ka tema subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas ei ole lei-

tud, et igasugune naaberkinnistu ehitustegevus (ka selle vastuolu korral detailplaneeringuga)

rikuks naabrite subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemise kohta on

paljasõnalised. Rõhutamist vajab, et vaidlusaluse ehitusloaga toimus üksnes Kasevälja tee 9a

kinnistu piires veetöötlusjaama ehitamine ja kasutusloaga anti õigus üksnes hoone karbi kasu-

tamiseks. Väidetavalt toimunud „lageraie“ (mis ei ole kinnistust leidnud) ja väidetav ehituste-

gevus JS kinnistul ei ole praeguses kohtumenetluses vaidlustatud haldusaktidega puutumuses.

Puude raieks anti eraldi raieluba, kusjuures kaebaja elamu ja veetöötlusjaama vahel ei ole

metsa langetatud. Pealegi ei ole kaebaja põhjendanud, milliseid tema subjektiivseid õigusi ja

kuidas raie või JS kinnistul toimetamine rikub. Kaebaja ei saa pidada ehitusvaidlust avalikes

või kolmandate isikute huvides. Kaebaja viited tema huvide ja õiguste kahjustamisele on läbi-

valt olnud paljasõnalised ja ebakonkreetsed ning ta ei ole kordagi selgitanud, milliseid konk-

reetseid kahjulikke mõjutusi veetöötlusjaam tekitab, rääkimata sellest, et need saaksid olla

ebaproportsionaalseks ja õigusvastaseks omandiõiguse riiveks.

2) Halduskohus ei eksinud, leides, et ehitusluba andis õiguse ehitustegevuseks vaid Kasevälja

tee 9a krundi maaüksusel. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt oli ehitusluba nõusolek püstitada ehitis

ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi ehitusloale märgitud maaüksusele. Ehitusloas on

otseselt märgitud „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehita-

miseks“. Seega ei ole kaebaja arutluskäik, et ehitusprojektis sätestati väidetavalt tegevusi ka

väljaspool Kasevälja tee 9a kinnisasja, vaidlusaluse ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asja-

kohane ega puutu praeguse kohtumenetluse esemesse. Pealegi ei ole kaebaja selgitanud, kui-

das Kasevälja tee 9 kinnistul väidetavalt toimunu rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei

saa esitada kaebust oma isa huvides. Seega, isegi kui kaebaja esitatud Hades Geodeesia OÜ

ekspertarvamuse järeldused oleksid õiged, ei oleks kaebajal ikkagi subjektiivset õigust nõuda

ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist. Samas on vastustaja ja kolmas isik esitanud veetöötlus-

jaama vundamendi mahamärkimise joonise ja valmimise järgse teostusjoonise, mis kinnita-

vad, et viidatud ekspertarvamuse järeldused objekti asukoha kohta on väärad.

3) Kuna vaidlusaluste haldusaktidega ei rikuta kaebaja õigusi, puudus kohtul vajadus haldu-

saktide õiguspärasust sisuliselt kontrollida. Kaebaja on viidanud ehitusprojekti vastuolule de-

tailplaneeringuga muu hulgas veetöötlusjaama gabariitide osas, samas selgitamata, kuidas

rikuvad hoone gabariidid tema õigusi. Detailplaneeringuga sätestatud suuruse nõuded olid

tõepoolest veetöötlusjaama rajamise hetkeks vananenud ega vastanud reaalsetele vajadustele,

sama on märgitud ka Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses nr 157. Siiski ei saa esitada

kaebust üksnes motiivil, et rikutud on detailplaneeringu nõudeid, kui vastavad nõuded ei ol-

nud mõeldud kaitsma kaebaja õigusi. Hoone kõrgus ja pindala saaks kaebaja õigusi rikkuda,

kui tõendatud oleks päikesevalguse varjamine või hoone gabariitidest tingitud privaatsuse vms

häirimine. Mehitamata hoone asub kaebaja elamust 51 m kaugusel, mistõttu valgusega seotud

häiringud pole füüsikaliselt võimalikud ja väheusutavad ning tõendamata on ka muud häirin-

gud nagu privaatsuse vähenemine vms. Kuna pumplahoone paiknes krundil ka varem ning

kaebaja piirinaabri (isa) kinnistu on sotsiaalmaa, st naabruses on inimeste viibimine loomulik,

ei kaasne uuendatud pumpla/veetöötlusjaamaga mingit täiendavat kaebaja õiguste riivet. Mit-

med kaebaja osutatud väidetavad vastuolud detailplaneeringuga ei puuduta vaidlusaluste hal-

dusaktidega lubatud tegevusi (ehitusluba puudutas kinnistu piires veetöötlusjaama hoone ehi-

tamist, kasutusluba puudutas ainult hoone karpi), mistõttu ei oma kaebaja sellekohased väited

üldse tähendust. Lisaks ei ole keevispaneelaeda ega killustikkattega teid rajatud ning selles

osas puudus halduskohtus vaidlus. Olenemata ehitusloa võimalikust vastuolust detailplanee-

ringuga, ei ole see kasutusloa tühistamise aluseks. Kaebaja teoreetiline eesmärk (veetöötlus-

3-13-70164

9(10)

jaama lammutamine) oleks 10 000 veetarbija, sh kaebaja enda huvide suhtes äärmiselt

ebaproportsionaalne. Krundil oli ka varem pumplahoone ja kaebajal puudus õigus eeldada, et

seda ei uuendata kaasaja vajadustele vastavaks. Kaebajal puudub õiguslikult kaitstav huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

4) Kaebajat ei pidanud haldusmenetlusse kaasama, kuna tema õiguste riive või rikkumine ei

saanud kohalikule omavalitsusele ka haldusmenetluse ajal olla kuidagi teada ega äratuntav.

Kaebaja oli tegelikult kavandatavatest töödest oma isa kaudu teadlik ning osales ka läbirääki-

mistel, üritades sundida kolmandat isikut ostma isa kinnistu osa turuhinnast oluliselt kõrgema

hinnaga. Vastustaja järgis haldusaktide andmisel kaalutlusreegleid. Kaebaja ei ole täpsusta-

nud, millised asjaolud või õiguslikult kaitstavad huvid jättis kohalik omavalitsus kaalumata.

Veetöötlusjaama uuendamine oli avalikes huvides ja vajalik piirkonna elanikele puhta joogi-

vee tagamiseks. Pumpla oli samasse asukohta planeeritud ka 2003. a-l kehtestatud detailpla-

neeringuga, mistõttu on asjakohatu kaebaja soov, et veetöötlusjaam piirkonnas ei paikneks.

Mingeid reaalseid võimalusi veetöötlusjaama teise asukohta rajamiseks ei olnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et

kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vaidlustatud ehitusloaga ja kasutusloaga rikutud, mistõttu

ei ole ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja kasutusloa tühistamise kaebuse rahuldamiseks

alust.

8. Kaebaja peab ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud õigusaktid ei riku kae-

baja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase seisukoha ja

põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes kõiki halduskohtu põhjendusi ei korda.

Kaebaja on väitnud omandiõiguse rikkumist ja vaidlustatud haldusaktide vastuolu detailpla-

neeringuga. Riigikohtu 28.03.2012 otsuse nr 3-3-1-4-12 p-st 10 tuleneb, et sellises olukorras

tuleb kaebeõiguse kontrollimiseks selgitada, kas kaebuses väidetud vastuolu detailplaneerin-

guga on olemas ja kas on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja leiab, et detailplanee-

ringu rikkumise tõttu halveneb oluliselt vaade tema kinnistult ja väheneb privaatsus ning lõpp-

tulemusena kahaneb tööstusrajatise tõttu tema kinnisvara väärtus. Detailplaneeringu nõuded

ehitise suurusele (kõrgus, ehitise alune pind) kaitsevad iseenesest naabruses elavate kin-

nistuomanike õigusi, kuid praegusel juhul on kohus õigesti tuvastanud, et kaebaja vaade ei

halvene ja privaatsus varasemaga võrreldes ei vähene. Tööstusrajatis on samasse asukohta ette

nähtud ka kehtiva detailplaneeringuga ning pelgalt asjaolu, et see on mõnevõrra kõrgem ja

suurema ehitisealuse pinnaga ning seda on võimalik kaebaja kinnistu piirilt puude vahelt näha,

ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja omandiõigust on rikutud ja tema kinnisvara väärtus

väheneb. Halduskohus ei ole eitanud kaebaja kaebeõigust pelgalt seisukoha tõttu, et tegemist

pole vahetu piirinaabriga, vaid on põhjalikult analüüsinud mõjude olemust ja ulatust.

9. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ehitusluba andis õiguse ehitustegevuseks üks-

nes kolmanda isiku maaüksusel, mitte aga seda ümbritseval alal. Mittenõustumist põhjendab

kaebaja väitega, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada muu hulgas ehitise

teenindamiseks vajalikke rajatisi ja ehitusloa andmise aluseks oleval ehitusprojektil (seletus-

kirjas ja asendiplaanil) on näidatud ka killustikkattega teed, platsid, muru ja keevispaneelaed.

Need argumendid ei ole halduskohtu seisukoha ümberlükkamiseks küllaldased olukorras, kus

seadusest tulenevalt tähendab ehitusluba nõusolekut püstitada ehitis ja ehitise teenindamiseks

vajalikud rajatised ehitusloale märgitud maaüksusele, otsusel (mis moodustab ehitusloaga

ühtse haldusakti) on näidatud konkreetne katastriüksus, millele ehitise püstitamiseks ehituslu-

ba antakse (19801:001:1241) ning haldusakti andja ise eitab selle aktiga nõusoleku andmist

projektis näidatud muude rajatiste püstitamiseks. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates praegu-

3-13-70164

10(10)

se asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, kas vaidlustatud ehitusluba hõlmab lisaks vee-

töötlusjaama hoone ehitamisele ka ehitusprojektis nimetatud teisi rajatisi, kuna need ei saa

kaebaja omandiõigust rikkuda. Teed, platsid ja muru ei saa halvendada kaebaja vaadet ja pri-

vaatsust, isegi kui need ei asu detailplaneeringuga ettenähtud kohas või detailplaneering neid

ette ei näe. Kohus tuvastas, et puud on kaebaja kinnistu ja kolmanda isiku kinnistu vahel alles

ja mingit lageraiet ei ole toimunud, keevispaneelaeda ei ole rajatud ega rajata. Tee on vajalik

ligipääsuks veetöötlusjaama teenindavale transpordile ning selle kasutusintensiivsus on väike,

mistõttu ei saa see tuua kaasa kaebaja privaatsuse rikkumist.

10. Kaebaja heidab kohtule ette arvestamata jätmist sellega, et ehitusluba on selle aluseks

oleva ehitusprojekti vastuolu tõttu detailplaneeringuga õigusvastane. Olukorras, kus kohus

tuvastab, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pea kohus hindama, kas ehitus-

luba on õiguspärane või mitte.

11. Kaebaja väidab jätkuvalt puudutatud isikute menetlusse kaasamata jätmist ja haldusakti

puudulikku põhjendamist, leides, et kohus on jätnud nende väidetega arvestamata. Tegemist

on menetlusvigadega, mis võivad viia objektiivselt õigusvastase haldusakti andmisele. Olu-

korras aga, kus kohus on tuvastanud, et haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei

ole kohtul vaja menetlusvigu puudutavaid väiteid käsitleda.

12. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et vastuolu detailplaneeringuga ei ole kasutusloa

andmisest keeldumise eraldi aluseks, ning leiab, et kasutusluba tuleb tühistada ja tal on ka

põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Olukorras, kus haldusaktid ei riku

kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole need väited kaebuse lahendamiseks olulised. On õige, et

ringkonnakohus on tunnustanud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise võima-

lust olukorras, kus ehitisele on antud kasutusluba. Samas tuleb tähele panna, et ehkki HKMS §

45 lg 2 sätestab tuvastamiskaebusele täiendavad kaebeõiguse piirangud, on esmajoones siiski

oluline, et kaebajal oleks HKMS § 44 lg-st 1 tulenev kaebeõigus. Asja sisulise läbivaatamise

järel on aga ilmnenud, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus.

13. Ringkonnakohus jätab kaebaja kahjuks tehtud halduskohtu otsuse muutmata, mistõttu jää-

vad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vas-

tustaja võimalikud kulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik on taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude (esindaja kulu apellatsioonkae-

busele vastamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest) hüvitamist summas 1564 eurot.

Kulu kandmine ja seos praeguse asjaga on advokaadibüroo arvete, pangakonto väljavõtte ja

maksekorraldusega tõendatud, kuid tegemist ei ole kogu ulatuses vajaliku ja põhjendatud me-

netluskuluga HKMS § 109 lg 6 mõttes. Kuna apellatsioonkaebuses korratakse peaasjalikult

halduskohtus juba esitatud seisukohti, siis ei saa apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu pi-

dada täies mahus põhjendatuks. Ringkonnakohus hindab vajaliku ja põhjendatud esindaja kulu

suuruseks 1000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets