2-16-6358/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6358 Tsiviilasi XXXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming õigusabi määramine riigi kulul Menetlusosalised ja nende esindajad Taotluse esitaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXX taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Anda XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, telefon XXX) isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

3. Riigi õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks saata määrus Eesti Advokatuurile.

4. Määrus saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ning taotlejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja maakohtu põhjendused

1. 21.04.2016 saabus Harju Maakohtule XXXX taotlus riigi õigusabi saamiseks ja teatis taotleja majandusliku seisundi kohta. XXXX taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja igakuiseks sissetulekuks töövõimetuspension summas 161 eurot. Taotlejale ei kuulu kinnisvara, mootorsõidukeid ega muud olulist vara. Kohtu andmetel omab taotleja Danske Bank A/S Eesti filiaalis pangaarvet lõppsaldoga 4,37 eurot ja kasvuhoiust saldoga 15 eurot. Lisaks omab taotleja kolme pangaarvet Nordea Bank AB Eesti filiaalis, milledest kahe lõppsaldo on 0 eurot ja ühe saldo 0,10 eurot. Taotleja vältimatud igakuised püsikulud on: eluasemekulud 112 eurot (lisanduvad kommunaalmaksed), kulutused toidule 65 eurot ja sidekulud 10 eurot.

2. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

3. Vastavalt RÕS § 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: a. õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; b. õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; c. õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

5. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg 1 tulenevalt. Kohtu arvates on taotluse esitaja isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda käesoleval hetkel tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus asub seisukohale, et taotluse esitaja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta ning taotlejale tuleb anda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

6. RÕS § 13 lg 6 sätestab, et kui riigi õigusabi taotlejal on advokaadi nõusolek temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta ning taotleja soovib sellelt advokaadilt õigusteenust saada, lisatakse taotlusele advokaadi nõusoleku kinnitus või esitatakse taotlus vastava advokaadibüroo kaudu. Taotleja on õigusabi taotluses märkinud, et soovib õigusteenust saada vandeadvokaadilt Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel), kuid ei ole lisanud taotlusele advokaadi nõusoleku kinnitust. Riigi õigusabi taotlus ei ole esitatud vastava advokaadibüroo kaudu.

7. Tulenevalt RÕS § 18 lg-st 1 advokatuur nimetab viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus, prokuratuur või uurimisasutus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik