3-15-741/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-741

Haldusasi

G.T.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.02.2015 maamaksuteate

nr 363250 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.T., volitatud esindaja advokaat Marko Tammann

Vastustaja –Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo

Karu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.T.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. juunil 2016

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas 05.02.2015 maksuteate nr 363250 G.T.i

maamaksu tasumise kohustuse kohta 2015. aasta eest summas 584 eurot 75 senti seoses

kinnisasjaga katastritunnusega xxxxxxxxx.

3-15-741

2(7)

2. G.T. esitas MTA-le 26.02.2015 vaide MTA 05.02.2015 maamaksuteate nr 363250

kehtetuks tunnistamiseks. Vaide kohaselt ei ole maksuteates üldse kirjeldatud G.T.ile

etteheidetavat käitumist ning see pole üheselt arusaadav. Seega puudub maamaksuteates

faktiline alus. Ka on vaides viidatud Riigikohtu seisukohale, et maksukohustuslasele omistatava

käitumise kvalifikatsioon on siiski vaid osa maksuotsuse (milleks on ka maamaksuteade)

andmise faktilisest alusest maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 3 p 5 tähenduses ega ole

seetõttu sellega samastatav. Seetõttu on maksuteade vastuolus MKS § 46 lg-s 2 ja lg 3 p-s 5

sätestatud haldusakti vorminõuetega ja tuleb kehtetuks tunnistada. Vaide esitaja leiab, et

faktilise aluse ja põhjendusteta maksuotsus tuleb Riigikohtu praktika kohaselt vastuolu tõttu

MKS § 46 lg‑s 2 ja lg 3 p-s 5 sätestatud haldusakti vorminõuetega tühistada.

3. MTA jättis 20.03.2015 vaideotsusega nr 6-1/2641-4 G.T.i vaide rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk ja mille maksjaks on maa

omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on alates 24.11.2014 esitatud kinnistamis-

avalduse alusel Tallinnas xxxxxxxx omanikuks G.T.. Maamaksukohustuse kindlaks

määramisel võtab maksuhaldur aluseks omandiõiguse olemasolu maksustamisaasta 1. jaanuari

seisuga. MTA väljastab maamaksuteate isikule, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik. Maa

omandamisel aasta keskel säilib eelmise omaniku või kasutaja maamaksukohustus aasta lõpuni

ning uue omaniku või kasutaja maksukohustus tekib maa omandamise aastale järgneva aasta 1.

jaanuarist. Kuna 01.01.2015 seisuga oli xxxxxxxx omanik G.T., tekkiski tal maamaksukohustus

korteriomandi juurde kuuluva maatüki mõttelise osa eest.

3.2. Haldusakti õiguslikuks aluseks on õigusnorm või õigusnormid, millele tuginedes

haldusorgan teeb oma otsustuse. Õiguslik alus tuleb esitada viitega vastavatele seaduse sätetele.

Haldusakti faktiline alus on tõenditega tõendatud asjaolud ehk faktid, mille põhjal haldusorgan

teeb oma otsuse. Vaidlusaluses maksuteates on viidatud õigusnormidele, mille alusel

maksuhaldur vastavalt maksuteatele maksu kogub. Samuti on välja toodud maksuteate

koostamise faktiline alus, milleks praegusel juhul on G.T.ile kuuluva ja maamaksuga

maksustatava maakasutuse aadress, maakasutuse kood ning omandi suurus. MTA leiab, et

05.02.2015 maksuteate nr 363250 aluseks olevad andmed on õiged, see on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, olles nii

õiguslikult kui faktiliselt põhjendatud.

4. G.T. esitas Tallinna Halduskohtule 25.03.2015 kaebuse MTA 05.02.2015. a maamaksuteate

nr 363250 tühistamiseks ning 31.03.2015 kaebuse täpsustused.

5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 21.04.2015 määrusega kaebeõiguse ja kaebuse

perspektiivi puudumise motiivil. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2015 määrusega

kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus tühistas

16.12.2015 määrusega (haldusasi nr 3-3-1-55-15) halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused

ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Riigikohus leidis 16.12.2015 määruses, et kohtud on põhjendamatult pidanud õigeks kaebuse

tagastamist perspektiivituse tõttu, märkides, et Riigikohtu menetluses on haldusasjas nr 3-3-1-

65-15 (haldus- ja ringkonnakohtus nr 3-14-50716) esitatud kassatsioonkaebus, milles on

muuhulgas

kahtluse

alla

seatud

maamaksu

määramise

õigusliku

regulatsiooni

põhiseaduspärasus. Seetõttu ei pidanud kolleegium ka käesolevas asjas esitatud kaebust

ilmselgelt perspektiivituks. Riigikohus 01.03.2016 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-65-15

3-15-741

3(7)

maamaksu määramise õigusliku regulatsiooni osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei

algatanud.

Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 21.12.2015 määrusega menetlusse. Vastustaja on esitanud

vastuse kaebusele 21.01.2016 ja täiendavad seisukohad 11.04.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb maamaksuteate tühistamist, esitades kaebuses ja selle täpsustuses järgmised

põhjendused.

6.1. Maksuteade on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-s 2 ja lg 3 p-s 5

sätestatud vorminõuetega ega ole üheselt arusaadav. Täitmata on haldusakti motiveerimise

nõue. Maksuteates ei ole kirjeldatud kaebajale etteheidetavat käitumist ning selles puuduvad

faktiline alus ja põhimotiivid, millega haldusorgan soovib siduda haldusaktis toodud

õigusnormidesse kätketud õiguslikke tagajärgi. Puudulikult on märgitud maksuteate andmise

õiguslik alus.

Maksuteate faktilise alusena ei saa käsitleda maksuotsuse adressaadile kuuluvat ja maamaksuga

maksustavat maakasutuse aadressi, maakasutuse koodi või omandi suurust, kuivõrd nimetatud

asjaolud ei peegelda üheselt arusaadavalt haldusakti adressaadile etteheidetavat käitumist.

Tuginedes Riigikohtu praktikale, leiab kaebaja, et maksukohustuslasele omistatava käitumise

kvalifikatsioon on siiski vaid osa maksuotsuse andmise faktilisest alusest MKS § 46 lg 3 p 5

tähenduses ega ole seetõttu sellega samastatav.

6.2. Kuna vaidlustatud maamaksuteade kuulub tühistamisele ainuüksi vastuolu tõttu MKS § 46

lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 5, siis puudus vajadus maamaksu suuruse vaidlustamiseks.

6.3. Tulenevalt maamaksuseaduse (MaaMS) § 7 lg-st 2 ei kehti maamaksuteate kui spetsiifilist

liiki haldusakti suhtes haldusmenetluse seadus (HMS, sh § 58) ega riigivastutuse seadus

(RVastS, sh § 3 lg 3 p 1). Veelgi enam, HMS § 112 lg 2 alusel eriseadusega reguleeritud

haldusmenetlusele kohaldatakse seda seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus.

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata vastavalt vastuses kaebusele ja

määruskaebementlustes esitatud järgmised seisukohtadele.

7.1. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud MTA põhjenduste juurde. Vastustaja hinnangul on

kaebus põhjendamatu ning ta toetab kohtute senises menetluses väljendatud seisukohti. Ka

Riigikohus leidis samas asjas 16.12.2015 kohtumääruses (haldusasi nr 3-3-1-55-15, otsuse p

13), et kaebuse eesmärgi saavutamine on selles esitatud põhjendustel vähetõenäoline.

7.2. Kaebajale etteheidetava käitumise märkimine pole maamaksuteates vajalik. Kaebaja ei ole

viidanud mingitele eranditele, mis tema maamaksukohustust välistaksid või vähendaksid. Kuna

ei vaielda selle üle, et kaebaja oli 1. jaanuari 2015. a seisuga maksuteates märgitud kinnistu

omanik, ei saaks ka maksuteate parem ega põhjalikum motiveerimine viia määratud

maksusumma muutmiseni, kui kõik selle aluseks olevad faktilised asjaolud (maksuobjekt, -

subjekt ja maa maksustamishind) jäävad samaks.

7.3. MaaMS § 1 lg 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks; lõike 2

kohaselt määratakse maa maksustamishind ja kehtestatakse selle vaidlustamise kord, lähtudes

maa hindamise seadusest; lõike 3 kohaselt arvutatakse maamaks kohalikust omavalitsusest

saadud andmete põhjal.

3-15-741

4(7)

7.4. MaaMS § 7 lg 2 kohaselt väljastab MTA maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva

maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksuteade on haldusakt, millele

rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Samas on sätestatud, et maksuteadet ei pea allkirjastama.

7.5. Vastustaja on täitnud ka motiveerimiskohustuse. Maamaks on omandil põhinev maks, mille

objektiks on maatükk ja maksjaks maa omanik. Seega puudub mahukas faktiline

argumentatsioon, mida maksuteates välja tuua. Vaidlustatud maksuteates on märgitud

maksuteate koostamise faktiline alus – kaebajale kuuluva ja maamaksuga maksustava

maakasutuse aadress, maakasutuse kood ja omandi suurus. Vaidlustatud haldusaktis on

viidatud õigusnormidele, mille alusel maksuhaldur vastavalt maksuteatele maksu kogub.

7.6. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud ka maamaksuteate aluseks olevat

eelhaldusakti. Riigikohus leidis ka 01.02.2016 lahendis asjas nr 3-3-1-65-15 (p 9), et pärast

maa maksustamishinna akti kättetoimetamist toimuv, nagu maamaksumäära tõus või kinnistu

omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult jõustunud eelhaldusakti.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Asjas on vaidlus kaebajale adresseeritud maamaksuteate õiguspärasuse üle. Kaebaja

hinnangul on tegemist haldusaktiga, mille vormivead ja põhjendamispuudused on aluseks selle

tühistamiseks.

Vaidlustatud maamaksuteate õigusliku alusena on märgitud MaaMS § 7 lg-d 1-3 ja 7 ning MKS

§ 46 (tl 5–5p).

9. MaaMS § 1 lg 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks. Lõike 2

kohaselt määratakse maa maksustamishind ja kehtestatakse selle vaidlustamise kord, lähtudes

maa hindamise seadusest. MaaMS § 7 lg 3 kohaselt arvutatakse maamaks kohalikust

omavalitsusest saadud andmete põhjal.

MaaMS § 8 lg 1 kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade

väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja

omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Vaidlustatud maamaksuteatest nähtuvad selgelt

maksustatava kinnisasja andmed, maksja andmed ning et see on koostatud 2015. aasta kohta.

Asjas pole vaidlust, et kaebaja on omanik olnud juba alates 2014. aastast.

Eelnevalt viidatud sätetest nähtuvalt on maamaks omandil põhinev maks, mille objektiks on

maatükk ja maksjaks maa omanik.

10. MaaMS § 7 lg 2 kohaselt väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale hiljemalt 15.

veebruariks maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta. Maamaksuteade on

haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MKS § 46 lg 1 kohaselt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja

kehtetuks tunnistamisel haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui maksukorralduse seaduses

või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Seega tuleb ka maamaksuteate õiguspärasuse hindamisel lähtuda HMS §-s 54 sätestatust, st et

haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

3-15-741

5(7)

vorminõuetele. MKS § 46 lg sätestab maksuhalduri haldusakti kirjaliku vormi nõude ja

põhjendamiskohutuse („Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad

haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud“). MKS § 46 lg-s 3 on sätestatud

maksuhalduri haldusakti kohustuslikud elemendid: 1)maksuhalduri nimetus ja aadress; 2)

haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise

kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik

alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise

tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. MKS § 46 lg-s 4 sätestatakse vaidlustamisviite

nõue.

MaaMS § 7 lg 2 näeb ette erisuse vaid maamaksuteate kui haldusakti allkirjanõude osas,

sätestades, et maksuteadet ei pea allkirjastama.

11. Kaebaja väitel on maamaksuteate kui haldusakti motivatsioon ebapiisav ja teade pole

üheselt mõistetav, kuna selles pole välja toodud talle ette heidetavat käitumist. Kaebaja rõhutab

MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 rikkumist.

12. Vaidlustatud maksuteatest (tl 5–5p) nähtub selle andnud organi nimetus ja aadress,

haldusakti adressaat, haldusakti andmise kuupäev. MaaMS § 7 lg-s 2 sätestatud erand

allkirjastamiskohustusest õigustab ka seda, et teatest ei nähtu konkreetne ametnik, kes on selle

koostanud. Samuti selgub üheselt maksu tasumise tähtaeg, lisatud on vaidlustamisviide ja

selgitavad märkused maksu tähtaegselt tasumata jätmise tagajärgede kohta.

Maksuteates on märgitud tasumisele kuuluva maamaksu suurus ning välja on toodud seos

konkreetse kinnisasjaga, ajaperiood (2015. a), mille kohta maamaksu määratakse ning kes on

maksu tasuma kohustatud isik. Samuti nähtub arvutuskäik, tasumise kuupäevad ning maksu

määramise aluseks olevad õigusaktid. Seega ilmneb maamaksuteatest maksukohustuslasele

pandud kohustus.

Vaidlustatud maksuteate lisaks olevas tabelis koos selle selgitustega on ära toodud kinnisasja

andmed, millega seoses maamaksu tasumist nõutakse, ning maksumäär, maksustamishind ja

maksusumma. Samuti on maksuteates selgitatud, et maa maksustamishind on arvutatud maa

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179

kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.2011 määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise

hindamise tulemuste põhjal. Samuti on selgitatud, et maamaksu määrad on kehtestatud Tallinna

linnavolikogu 23.06.2006 määrusega nr 20 ning välja toodud maamaksu summa arvutuskäik.

13. Kohtu hinnangul pole maksuteate põhjendustes adressaadi etteheidetava käitumise

väljatoomine vajalik ega kohane ning seejuures pole asjassepuutuv kaebaja viide Riigikohtu

otsusele haldusasjas nr 3-3-1-27-14, kuna see käsitleb maksuotsuse põhjendamist olukorras,

kus isikule määratakse täiendavat tulu- ja käibemaksu just temale (etteheidetavast) tegevusest

tingitud asjaolude tõttu. Maamaksu ei määrata väära ega etteheidetava käitumise eest, vaid

maamaksuga maksustamise alus on maa omandi- või kasutusõigus. Tulenevalt MaaMS §-st 2

maksustatakse maamaksuga kogu maa (välja arvatud sama seaduse §-s 4 nimetatud erandid).

Maamaksu maksab maa omanik või sama seaduse §-s 10 ette nähtud juhul maa kasutaja

(MaaMS § 3). Kaebaja ei ole vaidluse alla seadnud, et on maamaksuteate lisas märgitud kinnistu

omanik. Samuti ei ole ilmnenud ka mingeid erandeid, mis tema maamaksukohustust välistaks

või vähendaks. Seega puudub mahukas faktiline argumentatsioon, mille esitamiseks

maksuteates olnuks vajadus.

3-15-741

6(7)

Maksuteates on esitatud ka selle aluseks olevad õigusnormid (vt otsuse p 8), mida ei ole küll

täpsemalt tsiteeritud ega refereeritud.

14. Kaebaja väitel on ta korterit kasutanud alles lühikest aega ning kaebajale on maamaksuteate

faktilise aluse puudumise tõttu ebaselge tema poolt tasumisele kuuluva maamaksu suurus.

Eelnevalt viidatud õigusnormidest tulenevalt ei sõltu maamaksukohustus kinnistu omanikuks

või kasutajaks oleku lühi- või pikaajalisusest. Kehtivast õigusest ei tulene, et see asjaolu võiks

maamaksu suurust mõjutada. Kuna vaidlus puudub selle üle, et kaebaja oli 01.01.2015 seisuga

maksuteates märgitud kinnistu omanik ning see nähtub ka kinnistusregistri andmetest, ei saaks

ka maksuteate parem ega põhjalikum motiveerimine või teistsugune vormistamine viia

määratud makssumma muutmiseni, kui kõik selle aluseks olevad faktilised asjaolud

(maksuobjekt, - subjekt ja maa maksustamishind) jäävad samaks. Kaebajalt ei ole nõutud

maamaksu tasumist 2014. aasta eest, mil ta jõudis kinnisasja omanik olla vaid väga lühikese

ajavahemiku jooksul, vaid tegemist on maamaksuga 2015. a kohta, arvestades omandi

kuuluvust 01.01.2015. Ka haldusakti pealkirjast nähtub, et see puudutab 2015. a maamaksu.

Kui isik ei nõustu maa maksustamishinna määramisega, siis vastav maksustamishinda määrav

akt (eelhaldusakt maksuteatele) on iseseisvalt kohtus vaidlustatav (Riigikohtu 19. mai 2003. a

otsus haldusasjas nr. 3-3-1-41-03; otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-15, p 9). Vastustaja märgib aga

õigesti, et kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud maamaksuteate aluseks olevat

eelhaldusakti. Asjakohane on ka vastustaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-65-15 (p 9),

mille kohaselt pärast maa maksustamishinna akti kättetoimetamist toimuv, nagu

maamaksumäära tõus või kinnistu omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult

jõustunud eelhaldusakti. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta maksuteates märgitud

maksustamishinnaga ei nõustuks.

15. Kaebaja väidab maamaksuteate ebaselgust ja ebapiisavat põhjendamist. Kohus möönab, et

maamaksuteade on oma vormistuselt ja sõnastuselt lakoonilisem ja formalistlikum enamusest

halduse poolt praeguseks ajaks kujunenud halduskultuuri juures antavatest haldusaktidest.

MTA jaoks haldusakti andmist ega maksuteate adressaadi jaoks sellest arusaamist ei muudaks

koormavaks ega keerukamaks, kui teate aluseks olevad normid oleksid ka teates põhjalikumalt

avatud ning adressaat ei peaks nende mõistmiseks täiendavate allikate poole pöörduma, vaid

sootuks vastupidi. Samas vastab maksuteade kohtu hinnangul õiguspärase haldusakti nõuetele

HMS § 54 ja MKS § 46 mõttes.

15.1. Poolte vahel ei ole vaidlust haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude üle. Kohus on

eelnevalt võtnud seisukoha, et omandi kasutamise kestus ei oma maamaksu määramisel tähtsust

(otsuse p 14) ning muus osas ei vaidle pooled kohaldatava materiaalõiguse üle. Kohtu hinnangul

sisaldab maamaksuteade piisavat faktilist ja õiguslikku põhjendust, et täita MKS § 46 lg 2 ja lg

3 p 5 nõue vähemalt minimaalses nõutavas ulatuses.

15.2. Maamaksuteate andmisel, kui selle eelduseks olevad asjaolud on välja selgitatud, ei ole

maksuhalduril kaalumisruumi. Seetõttu ei ole haldusakti õiguspärasuse nõuete täitmiseks ka

vajalik esitada põhjendusi, mis on iseloomulikud kaalutlusotsusele HMS § 56 lg 3 järgi.

15.3. Kohus selgitab ka, et maksuhalduri haldusakti (sh maamaksuteate) mittemõistmisel on

maksukohustuslase jaoks tõhusaim võimalus pöörduda selgituste saamiseks maksuhalduri

poole. MKS § 14 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel teavet tema

poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta.

3-15-741

7(7)

Haldusaktis on ka viide võimalusele kasutada selgituste saamiseks tavatariifiga maamaksu

infotelefoni. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks selgituste saamiseks neid võimalusi

kasutanud.

16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ei kohalduks maamaksuteate puhul HMS § 58

ja RVastS § 3 lg 3 p 1.

HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt MKS § 46 lg-st 1

juhindutakse ka maksuhalduri haldusaktide kehtetuks tunnistamise puhul haldusmenetluse

seadusest,

kui

maksukorralduse

seadusest

või

maksuseadusest

ei

tulene

teisiti.

Maksukorralduse seadus ega maamaksuseadus ei sätesta erinorme, kuidas toimida vormi- või

põhjendamispuuduste korral haldusakti kehtetuks tunnistamisel (tühistamisel).

RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus-

või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist Riigivastutuse seadus sisaldab norme

avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste

kaitseks ja taastamiseks ning selle seaduse kohaldamist maksukorralduse seaduse regulatsioon

ega maamaksuseaduse haldusmenetluse erinormid ei välista.

17. Seega ei saaks üksnes etteheited maamaksuteate põhjenduste lakoonilisusele või mõningale

ebaselgusele (nt viidatud õigusnormide sisu pikemalt avamata jätmine) tingida selle tühistamist.

Kohtu hinnangul ei esine ka muid vormi- või menetlusvigu, mis võiksid maamaksuteate

tühistamise kaasa tuua. Ka menetlusosalise eelnev ärakuulamine ei saaks viia maksuhaldurit

teistsuguse otsustuseni, kui maksu määramise aluseks olevate asjaolude üle vaidlust ei ole ja

maksuhaldur ei langeta nende asjaolude kindlaks tegemise järel kaalutlusotsust, mis võiks

menetlusosaliste täiendavate seisukohtade saamise järel viia teistsuguse lõppjärelduseni.

18. Eelnevat arvestades leiab kohus, et puuduvad alused vaidlustatud maamaksuteate

tühistamiseks. Samuti ei esine HMS § 63 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid maamaksuteate

tühisuse. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse ja määruskaebuste esitamisel

riigilõivu, muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb

ka menetluskulu (tasutud riigilõiv) kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid

menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe