2-16-6655/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6655

Tsiviilasi

XXXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX)

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXXX26. aprilli 2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Rahuldada XXXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks.

3. Määrata avaldajale XXXX(isikukood XXXX) riigi õigusabi korras esindaja

õigusliku arvamuse või hagiavalduse koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

5. Teatada riigi õigusabi osutajale XXXX kontaktandmed: elukoht XXXX, e-post

XXXX ja telefoninumber XXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad taotleja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või

rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. XXXX(avaldaja) esitas 26. aprillil 2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi

koostamiseks. Avaldaja soovib saada riigi õigusabi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

koostamiseks (täiteasi nr 031/2010/1102). Avaldaja toob esile, et tal puuduvad rahalised

vahendid esindaja palkamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Avaldaja toob esile, et ta on vallaline,

töötu ning tema ülalpidamisel on laps. Avaldaja sissetulek on lapsetoetus 50 eurot. Avaldaja

märgib, et igakuised kulutused on eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 100 eurot (võtab võlgu

sugulastelt), sidekulud 10 eurot ja muud vältimatud püsikulud ca 30 eurot. Taotluse kohaselt

kuulub avaldajale pangakonto, kinnistu ning kaks mootorsõidukit. Avaldaja rahaliselt

hinnatavad

kohustused

on

583,39 eurot

kohtutäiturile

täiteasjas

nr 031/2010/1102.

Õigusabikulude kindlustus puudub.

2. Kohus kontrollis andmeid vararegistrites ja krediidiasutustest ning leiab, et riigi õigusabi

2-16-6655

2 (2)

taotlus on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180

lg-st 4 ja lg 1 p-st 3 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi

saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda koheselt asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS

§ 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu

ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

3. Kohus tuvastas, et avaldajal on arvelduskonto Swedbank AS-is, mille rahaline jääk on

4,79 eurot 29. aprilli 2016 seisuga, arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille rahaline jääk

29. aprilli 2016 seisuga on 0 eurot ja broneeritud 2 343,17 eurot (sh inkassonõue 2 342,27 eurot

ja konto kuutasu 0,90 eurot) ning NORDEA Bank AB Eesti filiaalis kaks kontot, mille jääk on

10. mai 2016 seisuga 0 eurot. Avaldajale kuulub korteriomand, mis on tema elukohaks ning

avaldajale kuuluvatel mootorsõidukitel on keelumärked. Avaldaja on XXXXTÜ-s ja

XXXXTÜ-s täisosanik. Eesti Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kohaselt puudub avaldajal

sissetulek. Samuti puuduvad avaldajal väärtpaberid, õigusabikulude kindlustus ja muu vara.

4. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille lg 1 p-d 3 ja 4 sätestavad,

et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva

ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti

taotleja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut. Avaldaja majanduslikust seisundist nähtub,

et ta ei ole võimeline panustama õigusabi eest tasumisse. Ülaltoodust nähtuvalt puudub

avaldajal vara ja sissetulek, mille arvel tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja ei esine riigi

õigusabi andmisest keeldumise aluseid. RÕS § 8 p 1 kohaselt tuleb kirjeldatud olukorras anda

taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See

tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja

kahjuks (Riigikohtu 13. veebruari 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).

5. Kohus tutvunud avaldaja probleemi kirjeldusega leiab, et avaldaja riigi õigusabi andmine

õigusdokumendi koostamiseks on põhjendatud (RÕS § 4 lg 3 p 8). Kohus selgitab, et RÕS § 17

lg 1 esimese lause kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja

ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt

nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lg-s 2

ettenähtud juhul. Kohus selgitab avaldajale, et hagiavalduselt riigilõivu tasumise vabastamiseks

tuleb hagejal koos hagiavaldusega esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

6. Kooskõlas RÕS § 14 lg-ga 1 ja 2 rahuldab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kuna taotleja ei ole kohtu hinnangul võimeline

ise kaitsma oma õigusi ning ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Vastavalt RÕS § 22

lg-le 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist

advokaadi esitatava taotluse alusel.

7. Kohus jätab kõik menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui

menetluses osaleb üksnes avaldaja kannab avaldaja ise menetluskulud. Menetlusabi saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutuse kaudu võivad TsMS § 191 lg 1 alusel esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi

taotluse läbivaatamine ja samas asjas määruskaebuse esitamise eest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik