3-16-913/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-16-913

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-913 Haldusasi BaltNordic Food OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 22.09.2015.a korraldusega nr 12.2-3/034615-1 algatatud kontrollmenetluse mõistliku menetlusaja ületamise ja menetluse lõppemise aja tuvastamiseks ning maksuotsuse andmise keelamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus BaltNordic Food OÜ-le.

2. Jätta BaltNordic Food OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. BaltNordic Food OÜ esitas 10.05.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) tuvastada, et Maksuja Tolliameti (MTA) poolt BaltNordic Food OÜ suhtes perioodil 01.01.2015-31.08.2015.a käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete õiguse kontrollimiseks 22.09.2015.a korraldusega nr 12.2-3/034615-1 algatatud kontrollmenetluse läbiviimine on ületanud mõistliku menetlustähtaja ning kontroll on lõppenud 21.03.2016.a või hiljemalt 01.04.2016.a; 2) tunnistada 22.09.2015.a korraldusega nr. 12.2-3/034615-1 algatatud maksu kontrollmenetluse läbiviimine alates 22.03.2016.a või alates 02.04.2016.a õigusvastaseks või alternatiivselt tunnistada maksuhalduri viivitamine kontrollimenetluse läbiviimisel õigusvastaseks; ning 4) keelata MTA-l BaltNordic Food OÜ-le perioodil 01.01.2015- 31.08.2015.a käibedeklaratsioonidel kajastatud käibemaksu osas maksuotsuse andmine.

Maksuhaldur on kontrollmenetluse käigus tegutsenud vastuoluliselt, ületades isegi enda poolt määratud menetlustähtaegu. Rikutud on kaebaja õiguspärast ootust kiirele ja efektiivsele menetlusele. Ebamõistlikult pikk menetlus, mille raames tehtava eeldatava otsuse tagamiseks on alates 10.12.2015.a arestitud kaebaja arveldusarved, on kaebajale koormav ja tema õigusi ebaproportsionaalselt kahjustav, sest kontrolli ajal peab maksumaksja lisaks majandustegevuse halvamisele olema kogu aeg valmis täitma kaasaaitamiskohustust. Kaebaja huvi tuvastada kontrolli läbiviimisel mõistliku menetlustähtaja ületamine seisneb nii preventiivses huvis kui varalise kahju hüvitamise eesmärgis. Preventiivne eesmärk on hoida ära edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumisi, kutsuda maksuhaldurit kohtu kaudu korrale arvestama maksumaksja õigustega ja viia maksukontrolli läbi mõistliku tähtaja jooksul, kiirelt ja efektiivselt. Varalise kahju hüvitamise eesmärk seisneb selles, et maksumenetluse venitamisega on põhjendamatult suurenenud potentsiaalne intressikohustus. Kui menetlus oleks varem lõppenud, oleks kaebajale olnud teada tema võimalik täiendav maksukohustus, mida ta oleks saanud täita või asuda täitma ning intressi kohustus oleks seetõttu väiksem.

Kaebaja esitab keelamiskaebuse maksuotsuse andmise keelamiseks, sest kui vastustaja peaks andma maksuotsuse, millega loeb kaebaja 2015.a juulikuu ja augustikuu käibemaksudeklaratsioonidel OÜ-ga Prorest ostu-müügi tehingute alusel deklareeritud käibemaksu osas ebaõigeks, rikuks see oluliselt kaebaja õigusi ja ohustaks kokkuvõttes tsiviilkäibe kindlust, kuna sama kauba ja samaväärsete tehingute ühetaoline maksustamine ning tehingute majandusliku sisu tõlgendamise põhimõtted kaotaksid reaalse sisu. Kuigi maksuotsuse vaidlustamisel on võimalik tugineda ebamõistlikule menetlusajale, ei taga kõnealune kaebemenetlus kaebaja rikutud õiguste reaalset ja efektiivset kaitset, mis oleks ka tõhus. Sellisel juhul peaks kaebaja vaidlustama oluliselt mahukamat maksuotsust, mis on omakorda tehtud peale mõistliku menetlusaja möödumist, st milline otsus sisaldaks ka juba õigusvastaselt saadud ja kogutud tõendeid ja põhistusi. Eeltoodu tähendab kaebaja jaoks paratamatult tulevikus tekkivate menetluskulude suurenemist (õigusvastaselt tekkiva teabemassi läbitöötamise kaudu avalduvate õigusabikulude näol) ja vajadust vaidlustada eeldatavalt tehtavat ja ilmselgelt õigusvastast maksuotsust, mille tegemist ja millest tõusetuvat oluliselt mahukamat halduskohtuvaidlust on võimalik vältida käesoleva kaebuse rahuldamise kaudu.

2. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse keelata maksuhalduril esialgse õiguskaitse korras BaltNordic Food OÜ suhtes perioodil 01.01.2015.a kuni 31.08.2015.a käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete õiguse kontrollimiseks 22.09.2015.a korraldusega nr 12.2-3/034615-1 algatatud kontrollmenetluse läbiviimine, sh maksuotsuse andmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kontrollmenetluse jätkumisel on tegemist kaebaja põhjendamatu koormamisega, samuti kaebaja ärija koostööpartnerite koormamisega. Kontrollmenetluse jätkumise ajendid ja põhjused ei ole objektiivselt äratuntavad. On tõenäoline, et kontrollmenetluse jätkumisel võivad kaebaja senised majandussuhted katkeda, mis tähendaks kaebaja tegevuse lõppemist. Kõik kaebaja arveldusarved on olnud arestitud alates 10.12.2015.a, mis on sisuliselt halvanud kaebaja igapäevase majandustegevuse. Maksumenetluse läbiviimise ning maksuotsuse andmise keelamine enne lõplikku kohtulahendit on põhjendatud olukorras, kus maksukontroll on käesolevaks ajaks kestnud ebamõistlikult kaua ning eeldatav maksuotsus oleks vastuolus oluliste maksustamise aluspõhimõtetega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

4. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks MTA korraldusega nr. 12.2-3/034615-1 algatatud kontrollmenetluse mõistliku menetlustähtaja ületamise alates 21.03.2016.a või 01.04.2016.a ning kontrollmenetluse lõppemise. Lisaks soovib kaebaja, et kohus tunnistaks kontrollmenetluse läbiviimise alates 21.03.2016.a või 01.04.2016.a õigusvastaseks või alternatiivselt tunnistaks õigusvastaseks maksuhalduri viivitamise kontrollmenetluse läbiviimisel.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, „[i]sikul on õigus taotleda oma asja menetlemist mõistliku aja jooksu. Peamiseks õiguskaitsevahendiks, mida haldusmenetluses viivituse korral kasutada, on haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue (RVastS § 6)“(RKHKo 3-3-1-78-14, p 19). Seega kui kaebaja leiab, et menetluse kestusega on rikutud tema subjektiivseid õigusi, on tal võimalik pöörduda esmalt maksuhalduri poole nõudega kontrollmenetluse kiiremaks läbiviimiseks või lõpetamiseks ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse samasisulise kohustamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2). Kohustamiskaebuse raames saab taotleda esialgse õiguskaitse korras ka menetlustoimingute kiiremat läbiviimist. Esmaste õiguskaitse vahendite ammendatuse nõue on RVastS § 7 lg 1 kohaselt ka kahju hüvitamise nõude eelduseks, mis on kaebuse väitel kaebaja huviks tuvastamiskaebuse esitamisel. Kuivõrd kaebajal on võimalik väidetava ebamõistlikult pikaajalise menetlusega kaasnevat kahju ära hoida asjakohase kohustamisnõudega, ei ole tuvastamiskaebuse eeldused täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

5. Kaebaja taotleb ka perioodil 01.01.2015 - 31.08.2015.a käibedeklaratsioonidel kajastatud käibemaksu osas maksuotsuse andmise keelamist.

HKMS § 37 lg 2 p 3 kohaselt võib kaebusega muu hulgas nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus). HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on 19.06.2012.a otsuse nr 3-3-1-84-11 p-s 22 keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad üheaegselt esinema, määratlenud järgmiselt: 1) antav haldusakt või sooritatav toiming peab olema isiku õigusi riivav; 2) õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kui maksuhaldur teeb kaebaja suhtes maksuotsuse, on kaebajal on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta maksuotsuse vaidlustamise menetluses. Kohus kontrollib konkreetse haldusakti õiguspärasuse kontrolli teostamise raames, kas haldusakti andmisel on järgitud nii menetluskui materiaalõiguse norme. Juhul kui vastavaid norme on rikutud tühistab kohus haldusakti ning kaebaja õigused ei jää kaitseta. Ka HKMS-i seletuskirjas on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskirja lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine sellist erandlikku asjaolu, millisel juhul oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav. Koormava haldusakti andmist ei saa HKMS § 45 lg 1 alusel tõrjuda pelgalt väitega, et haldusakti hilisem vaidlustamine toob endaga kaasa kaebajale täiendavat ajaja rahakulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue, keelata maksuhalduril 01.01.2015 - 31.08.2015.a käibedeklaratsioonidel kajastatud käibemaksu osas maksuotsuse andmine, tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

6. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et BaltNordic Food OÜ kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ära hoida poolelioleva kohtumenetluse kestel tehtavad toiminguid, mis muudaksid kaebajal kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuks. Keelamiskaebuse tagastamisega kaebeõiguse puudumise tõttu puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus keelata esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse andmine perioodil 01.01.2015-31.08.2015.a käibedeklaratsioonidel kajastatud käibemaksu osas. Eeltoodust lähtuvalt tuleb BaltNordic Food OÜ esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys