3-15-2729/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2729

Haldusasi

U.T.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – U.T.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.T.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kaebuse esitamisega

seotud riigilõivu kulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.06.2016

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav U.T. (kaebaja) esitas 03.08.2015 Tallinna Vanglale (vastustaja) taotluse

ebarahuldavate kartseritingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200

3-15-2729

2(8)

eurot, kuna kartserikambrid on mustad, kartseris on lahtine WC, mille juures tuleb süüa ja

magada, akna ees on lehter, mis vihmasaju ajal koliseb ja piirab valgust, kraanikauss paikneb

kõrgel, seetõttu ei ulata seal jalgu pesema, jalutusboksid on räpased, kartseris olles ei lubata

suitsetada. Samuti taotles kaebaja vastustaja käskkirjade nr 5-2/711 ja nr 951 tühistamist.

2. Vastustaja jättis 02.10.2015 vastusega nr 5-37/15/217-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vastustaja tagastas vaide käskkirjade tühistamise nõude osas, kuna selles

osas on algatatud kohtumenetlus (haldusasi nr 3-15-1656). Põhjendused:

2.1. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Käskkiri, mille alusel paigutati kaebaja

5 ööpäevaks kartserisse (29.05.-03.06.2015), kehtib, seega oli kaebaja kartserisse paigutamine

õiguspärane.

2.2. Julgeolekukaalutlustel on akendele paigaldatud trellid ja aknaid katavad metallkatted.

2011. a väljusid kinnipeetavad 2 korral läbi kartserihoone kambri akende, lõhkudes aknakatted.

Seega ei ole võimalik kõiki kartserihoone aknaid katvaid metallkatteid eemaldada ega akende

ees trelle vähendada. Julgeoleku tagamiseks tuleb vanglal välistada kinnipeetavate omavaheline

suhtlemine ja esemete üleandmine ka akende kaudu, mistõttu on akende ees piirded, mis samas

ei takista õhu liikumist.

2.3. Alates 2012. a detsembrist on kõigisse kartserikambritesse paigaldatud uued võimsamad

Osram Duluxstar säästupirnid, mis tagavad varasemast parema valgustatuse. 2013. a alguseks

lisati kartserikambrite laudade kohale täiendav laevalgustus. Nimetatud töödega tõusis

kartserikambrite valgustustihedus hinnanguliselt kuni 300 luksini.

2.4. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav. Selleks väljastatakse kartserisse kord

nädalas

WC

puhastusvahend.

Vastavalt

vajadusele

väljastab

vangla

täiendavalt

puhastusvahendit.

2.5. Kartserikambrites on tagatud Aasia-tüüpi tualeti kasutamine. Õigusaktidega ei ole

reguleeritud, missugust tüüpi tualettruum peab vanglas olema. Ebameeldiv lõhn on iseloomulik

ka teist tüüpi tualeti kasutamisel. Seega ei too Aasia-tüüpi WC olemasolu kambris kaasa

inimväärikuse alandamist.

2.6. Kartserikambris viibivatele isikutele tagatakse samadel alustel teiste kinnipeetavatega

vähemalt kord nädalas saun, vann või dušš (vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2). Seega on

isikule tagatud pesemisvõimalus. Asjaolu, et kaebaja ei ulata kraanikausis mugavalt jalgu

pesema, ei riku tema seadusest tulenevaid õigusi ega saa tekitada mittevaralist kahju.

2.7. Kartseri jalutusbokse koristatakse vastavalt vajadusele, kuid regulaarselt. Jalutusbokside

seisukorda hindavad valvurid. Kui kinnipeetav leiab, et jalutusboksis ei ole puhas, on võimalik

juhtida sellele valvuri tähelepanu ja seejärel korraldatakse vajadusel jalutusboksi koristamine.

2.8. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) §-s 60

loetletud kartserisse lubatavate esemete hulgas ei ole suitsetamistarbeid. Tallinna Vangla

direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (Kodukord) p-st

12.4 tulenevalt ei ole kartserikaristust kandvatel kinnipeetavatel suitsetamisvõimalust ja neile

ei

väljastata

sigarette.

Seega

on

vangla

õiguspäraselt

jätnud

kinnipeetava

suitsetamisvõimalusest ilma.

2.9. Kinnipidamistingimused kartseris vastavad vähemalt miinimumnõuetele. Teatav

ebamugavus

kartserikambris

viibimisel

ei

ole

aluseks

kahjunõude

hüvitamisele.

Ebamugavustunnet ei saa seostada piinamise, tervise kahjustamise, alandamise või au ja

3-15-2729

3(8)

väärikuse riivamisega, mille korral oleks haldusorganil kohustus hüvitada mittevaraline kahju.

Isikule kahju tekkimine ei ole tõendatud ja puudub haldusorgani õigusvastane tegevus.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et kaebaja paigutati õigusvastaselt 5 ööpäevaks kartserisse,

mis ei vastanud õigusaktides sätestatud tingimustele. Sellega alandati kaebaja inimväärikust.

Kaebaja taotleb selle eest rahalist hüvitist 200 eurot. Põhjendused:

3.1. Kartserikambri kraanikausi äär asub 110 cm kõrgusel põrandast. Kaebaja higistab tugevalt.

Pesemise raskendamine on vastuolus VangS §-s 45 sätestatud nõuetega.

3.2. Kartserikambrisse on paigaldatud ukse kohale lae alla valgusti, milles on kaks 56 W

võimsusega päevavalguslampi ja üks öötuli võimsusega 40 W. Ruumi mõõtmed on

3 × 2,7 × 3 m. Aken mõõtmetega ca 0,9 × 0,9 m asub põrandast 1,8 m kõrgusel ukse vastas. Ca

1/3 aknast moodustab rauast õhutusluuk. Aken on seest ja väljast kaetud trellidega ja lisaks on

väljastpoolt akna ette kruvitud rauast vari, mis piirab valguse sissepääsu.

3.3. Kanalisatsioonilahendus on tehniliselt primitiivne ja vigane. Aasia-tüüpi WC on poorsest

tsemendist alusel ja sellest tulevat haisu on võimatu välja saada, sest seda põhjustav on

kogunenud sinna aastakümnetega. Samuti haiseb kraanikausi torustik. Kartseri puhastamiseks

ei väljastata isegi kummikindaid, rääkimata söövitavatest puhastusvahenditest.

3.4. Kambrites puudub ventilatsioon, mis vastaks ehituslikele normidele. Ventilatsiooni

puudumise tõttu on kambrites pidev hais ja õhupuudus.

3.5. Suitsetamist ei ole ühegi seadusega kartseris viibimise ajal ära keelatud. Vanglal on õigus

piirata üksnes tubakatoodete ostu, mitte olemasolevate sigarettide kasutamist.

3.6. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on raportites korduvalt rõhutanud Tallinna Vangla korpuse K1 (kartser)

mittevastavust inimväärikate kinnipidamistingimuste nõuetele. CPT nõudis 2012. a bloki K1

täielikku sulgemist. Sellele vaatamata paigutati kaebaja õigusvastaselt just seal asuvasse

kartserisse.

3.7. Kaebaja märkis 18.01.2016 vastuses, et WC haiseb ja tualeti äravoolu ava ees ei ole mingit

korki, vaid see tuleb ise teha. Kui kaebaja pannakse kambrisse, peab see olema koristatud.

Kraanikauss on 1,4 m kõrgusel. Valgustuslambid vastavad nõuetele, aga mustad seinad

neelavad valguse. Suitsetamise keelamine on nagu lisakaristus. Kartserisse paigutamisele

eelnevalt tuleb ära oodata süüdimõistev kohtuotsus.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Tallinna Vangla on vana ühiselamu tüüpi vangla, mille hooned on valminud enne

ehitusseaduse vastuvõtmist ja ajal, mil eluruumidele kehtisid teised nõuded. Käimas on

ettevalmistused uue vangla ehituseks. Kartserikambrid ei ole ette nähtud kinnipeetavatele

elukambriteks. Kartserisse sattumist ja sellega kaasnevaid võimalikke ebamugavusi oli

võimalik õiguskuuleka käitumisega ära hoida.

4.2. Kanalisatsioonist tuleva ebameeldiva lõhna vältimiseks on WC äravoolu sulgemiseks

korgid, mille kasutamisel kambris ebameeldivat lõhna tunda ei ole. Kartserikambris on olemas

tualetihari. Koos voolava vee, puhastusvahendi ja tualettharja kasutamisega oli kaebajal

võimalik tagada tualettnurga puhtus ning koos korgi kasutamisega vältida äravoolutorust tulla

võivat ebameeldivat lõhna. Kartserikambri üldise korra ja puhtuse sai tagada kaebaja ise ning

selleks oli tal õigus küsida koristusvahendeid.

3-15-2729

4(8)

4.3. Asjaolu, et kaebaja pidi kasutama Aasia-tüüpi tualetti, ei viita inimväärikuse alandamisele.

Aasia-tüüpi tualetid on kasutusel paljudes riikides. Kuna vangla on taganud kaebajale

võimaluse ihulisi esmavajadusi rahuldada, ei ole tegemist inimväärikust alandava kohtlemisega.

4.4. Kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist graafiku alusel ühel korral nädalas. Voolava vee

ja seebiga sai kinnipeetav ennast kambris olles pesta. Asjaolu, et kraanikausi äär asub 110 cm

kõrgusel, ei takistanud kaebajal elementaarsete hügieeniprotseduuride teostamist. Kaebajal oli

võimalik hügieenitoiminguid läbi viia kõrgendatud tualeti alusel seistes. Samuti oli kaebajal

võimalik jalgu pesta ja loputada, valades WC kohal jalgadele tassist vett.

4.5. Kehtiv õigus ei reguleeri detailselt, milline peab olema kinnipeetava kambri valgustatus

loomuliku ja kunstliku valgusega. Kambris nr 88, kus kaebaja viibis, on valgusti kahe

luminofoorlambiga võimsusega kokku 108 W (2 × 54W), seega ei saa kartserikambris kuidagi

olla ebapiisav valgustus. Kaebaja viibimine vaidlusaluses kambris langes aastas kõige

valgemale ajale ja seal oli kinnipeetavale tagatud elutegevuseks vajalik valgus. Kaebaja ei

esitanud kambris viibimise ajal mingeid pretensioone valgustuse osas.

4.6. Kartserikambris nr 88 on olemas loomulik ventilatsioon. Õhu paremaks liikumiseks on

kambri ukse sisse puuritud augud. Samuti on kinnipeetaval võimalik õhuhulka reguleerida akna

küljes oleva õhutusava kaudu. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris

viibival isikul hoida ventilatsiooniavad vabana ja avatuna.

4.7. Kartserikambrid vajavad sanitaarremonti, ent samas ei ole kambrid sellised, et oleks alust

rääkida kaebaja väärkohtlemisest või tema õiguste intensiivsest riivest. Kaebajal olid kambris

tagatud õigusaktides miinimummäärale vastavad kinnipidamistingimused.

4.8. Kodukorra p 12.4 kohaselt ei ole suitsetamisvõimalust ja sigarette ei väljastata

kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele. Kodukorra alusel oli kaebajal suitsetamise

piiramine õiguspärane (vt Tartu Halduskohtu 28.05.2014 otsus asjas nr 3-14-154).

4.9. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et kartserikambrites

viibimine oleks talle mingisugust kahju tekitanud. Kvalifitseerimaks teguviisi inimväärikuse

alandamisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskusastme. Vastustaja tegevus

sellisele intensiivsele õiguste rikkumisele ei viita, seega ei ole kaebaja inimväärikust alandatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikust alandavate

kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas kartseris viibimise ajal 29.05.-03.06.2015.

6. Vaidlus kaebaja kartserisse paigutamise käskkirjade õiguspärasuse üle toimub haldusasjas

nr 3-15-1656. Seega jätab kohus kaebaja väite tema kartserisse paigutamise õigusvastasuse osas

tähelepanuta.

Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited tema kartserisse paigutamise osas ilma

jõustunud kohtuotsuseta. Kaebaja ei ole sellele väitele tuginedes kohustuslikus kohtueelses

menetluses kahju hüvitamist taotlenud.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des

3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

3-15-2729

5(8)

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab

tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta

talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega

kaasnevad.

8. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist inimväärikuse alandamisega.

Kaebaja pidas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses enda õigusi rikkuvaks, et kambrid

on mustad; kartseris on lahtine WC, mille juures tuleb süüa ja magada; akna ees on lehter, mis

vihmasaju ajal koliseb ja piirab valgust; kraanikauss paikneb kõrgel, seetõttu ei ulata seal jalgu

pesema; jalutusboksid on räpased; kartseris olles ei lubata suitsetada.

Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et kraanikauss asetseb liialt kõrgel ja selles ei ole

võimalik pesta; akna ees on trellid, mis piiravad valguse sissepääsu; valgustuslambid vastavad

nõuetele, kuid seinad neelavad valguse; Aasia-tüüpi WC haiseb; kambrites puudub

ventilatsioon ja selle tõttu seal haiseb ning on õhupuudus; suitsetada ei lubata.

9. Ventilatsiooni puutuvalt märgib kohus, et kuna kaebaja ei kurtnud vanglale esitatud

kahjuhüvitamise taotluses puudusi kartserikambri ventilatsiooni osas, siis on kaebajal selles

osas kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 8) ja nõude esitamine otse halduskohtule ei

ole lubatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1). Seega tuleb kaebaja väited

ventilatsiooni puudulikkuse osas jätta tähelepanuta.

Kraanikausi kõrgus

10. Kaebaja väitis 30.10.2016 kaebuses, et kraanikauss asub 110 cm kõrgusel põrandast, ja

18.01.2016 vastuses, et kraanikauss asub 1,40 m kõrgusel. Seega ei ole kaebajal endal selge,

kui kõrgel kraanikauss kartserikambris täpselt asetses. Vangla vastuse kohaselt asub

kartserikambris nr 88 kraanikauss põrandast ca 110 cm kõrgusel.

11. Kaebaja ei väida, et tal ei olnud võimalik kraanikaussi pesemiseks üldse kasutada, vaid et

see asub liialt kõrgel ja seetõttu ei ole tal võimalik seal jalgu pesta.

12. Kohtu arvates ei olegi kraanikauss ette nähtud jalgade pesemiseks, mistõttu ei pea selle

paigutamisel arvestama asjaoluga, et selles oleks võimalik mugavalt jalgu pesta. Üldiste

hügieenitoimingute tegemiseks on kinnipeetavatele VangS § 50 lg 2 järgi võimaldatud vähemalt

kord nädalas sauna või vanni kasutamine või dušši all käimine. Vangla kinnitab, et

kinnipeetavatele võimaldatakse viidatud sätte alusel kord nädalas pesemistoimingute tegemine.

Kaebaja ei ole vangla väidet ümber lükanud. Lisaks nähtub vastustaja selgitustest, et jalgu on

võimalik kambris pesta WC kohal kausi või tassiga jalgadele vett peale valades. Seega ei saa

kaebaja väiteid tema hügieenitoimingute tegemise takistamise kohta pidada tõsiseltvõetavaks.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole selles osas kaebaja õigusi rikkunud.

Kartserikambri valgustatus

13. Tulenevalt VangS § 45 lg-st 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel

eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks

vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja

kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 651 lg 1 kohaselt peab

kartser vastama kambrile sätestatud tingimustele.

3-15-2729

6(8)

14. Kaebaja tõi vanglale esitatud taotluses välja, et akna ees on lehter, mis piirab valgust ja

koliseb vihmasaju ajal. Seega ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses vaidlustanud kambri

vähest valgustatust laelampide osas. Kuna kaebaja väitis vähest laevalgust alles kohtule esitatud

kaebuses, on kaebajal selles osas kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 8) ja nõude

esitamine otse halduskohtule ei ole lubatav (HKMS § 47 lg 1). Järelikult tuleb kaebaja väited

kartserikambri päevavalguslampide vähese võimsuse osas jätta tähelepanuta.

15. Kaebaja vanglale esitatud taotlusest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja

rahul sellega, et kartseris olles oli aknast loomuliku valguse sissepääs takistatud. Kaebaja ei ole

väitnud, et tal jäi kartserikambri väidetavalt vähese valgustatuse tõttu midagi tegemata või

avaldas see muul moel temale ebasoovitavat mõju.

16. Kuna kinnipeetavate kambrite valgustatusele ei ole vangla sisekorraeeskirjas ega muude

õigusaktidega kehtestatud erinõudeid, tuleb arvestada eluruumidele esitatavate nõuetega.

Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad

nõuded“ p 5 kohaselt peab igas elu-, töö- ja magamistoas olema vähemalt üks lahtikäiv aken,

mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse.

Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.

17. Vastustaja ei eita, et kartserikambri akna ees on trellid ja metallplaat, kuid põhjendab seda

julgeoleku tagamise vajadusega, sest 2011. a väljusid kinnipeetavad 2 korral läbi kartserihoone

kambri akende. Vangla saab hinnata ise kõige paremini, milliseid meetmeid ta vanglas

julgeoleku tagamiseks kasutab. Trellide ja metallplaadi kasutamist akna ees, vältimaks

kinnipeetava põgenemist, ei saa pidada kinnipeetava õigusi ülemäära kahjustavaks. Kuna

Tallinna Vangla kartserikambrist on reaalselt 2 korral õigusvastaselt akna kaudu väljutud, on

vangla abinõud uute põgenemiste vältimiseks vajalikud ja mõõdukad. Seega on põhjendatud

kambri akna ees trellide ja metallkatte hoidmine julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1).

18. VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja

kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui

need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lg 2 järgi

allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta

konkreetset piirangut, võib vangla või Justiitsministeerium kohaldada vaid selliseid piiranguid,

mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste

ja vabaduste olemust.

19. Kohus möönab, et võttes aluseks vangla esitatud kambripinna suuruse ja arvestades akna

suuruseks kaebaja esitatud mõõtmed, on akna ja põrandapinna suhe 0,66:8. Kui võtta aluseks

kaebaja esitatud kambripinna suurus (8,1 m2), on vastav suhe 0,8:8. Seega ei vasta akna ja

põrandapinna suhe kartserikambris nr 88 eluruumidele esitatavatele nõuetele. Kuna kaebajat

hoiti mittevastavates kambritingimustes väga lühikest aega, s.o 5 päeva, ning kinnipidamine

selles kambris toimus mais-juunis, s.o aasta kõige valgemal ajal, ei saanud akna väiksem suurus

avaldada kaebajale olulist mõju, mis annaks alust pidada kaebaja hoidmist kartseris

inimväärikust alandavaks. Täiendavalt leevendas kaebaja olukorda kambri piisav valgustatus

kunstlike valgusallikate abil.

Aasia-tüüpi WC kasutamine

20. Vanglale esitatud taotlusest ja kaebusest mõistab kohus, et kaebaja ei ole rahul sellega, et

WC haiseb ja see ei ole kambrist eraldatud.

3-15-2729

7(8)

21. VangS § 45 lg 2 ja § 651 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust

korras hoidma ning puhastama. WC-d saab puhastada ka ilma söövitavate aineteta. Vangla

väitel ei ole kaebaja kartseris viibimise ajal tundnud huvi selle puhastamise vastu ega küsinud

valvuritelt

puhastusvahendeid.

Kui

kaebaja

puhastanuks

WC-d

ja

kraanikaussi

puhastusvahendiga, saavutanuks ta ka parema olukorra kambris ja sellega oleks vähenenud

ebameeldiv hais, mille üle kaebaja kurdab.

22. VSKE § 7 lg 4 p 6 järgi kuulub kartseri sisustusse WC. Täpsemaid nõudeid tualeti

asukohale või tüübile ette nähtud ei ole. Seega ei saa Aasia-tüüpi WC-d pidada iseenesest

õigusvastaseks.

23. EIK lahendites on WC kambrist eraldamata jätmist peetud probleemiks.1 Kuna kaebaja oli

valvurite järelevalve all, ei tagatud talle alati WC privaatset kasutamist. Samuti ei ole

inimväärikuse nõudega kooskõlas eraldamata WC olemasolu kambris, kus tuleb samal ajal ka

süüa ja magada. Eeltoodule vaatamata ei pea kohus kaebaja õiguste riivet sedavõrd

intensiivseks, mis peaks päädima kahju rahalise hüvitamisega. Kohus arvestab siinkohal

asjaoludega, et kaebaja viibis kartseris lühikest aega, ta oli kartseris üksinda ning tal oli ka endal

kohustus tagada kartseri ja WC puhtus. Kohtule esitatud fotolt on näha, et WC jaoks on tehtud

korki asendav tomp, mis peaks aitama WC torustikust tulevat haisu samuti vältida.

Suitsetamise keelamine kartserikaristuse kandmise ajal

24. Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) ei ole eraldi põhiõigusena sätestatud isikule õigust

suitsetada, ent on sätestatud õigus vabale eneseteostusele (PS § 19). Tubakaseaduse (TubS) § 30

lg 1 sätestab, et TubS §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal

suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel,

arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4. Seega ei ole kaebajal küll keelatud suitsetada, kuid tema

suitsetamisvabadust võib piirata. Riigikohtu 07.12.2009 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-5-09

(p 30) järeldub, et vangistuse kohaldamisega võib piirata PS § 19 lg-st 1 tuleneva vaba

eneseteostuse õiguse takistamise kaudu mh isiku õigust otsustada suitsetamisvabaduse

kasutamise üle.

25. VSKE § 8.2 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglas suitsetada üksnes selleks

ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohas ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida.

Kodukorra p 12.1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud ja

märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel. Kodukorra p-s 12.4 on sätestatud, et

suitsetamisvõimalust ei ole ja sigarette ei väljastata kartserikaristust kandvatele

kinnipeetavatele. Seega on kartserisse paigutatud kinnipeetavale sõnaselgelt Kodukorras

kehtestatud piirang, et karistuse kandmise ajal ei ole suitsetamine lubatud. Viidatud normi ei

ole kehtetuks tunnistatud. Kuna kehtiv norm keelab Tallinna Vanglas kartserikaristust

kandvatel kinnipeetavatel suitsetamise õiguse, siis ei saa kaebaja vastupidist nõuda. Vastustaja

ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, keelates kaebajal distsiplinaarkaristuse kandmise

ajal kartseris suitsetamise.

26. Kaebaja viitas suitsetamisõiguse nõudmisel lahendile Julin vs Tallinna vangla. Kaebaja

viidatud haldusasjas nr 3-10-2660 leidis kohus, et kartserikaristust kandval kinnipeetaval on

õigus suitsetada sarnaselt üldrežiimil olevate kinnipeetavatega. Erisus praeguse haldusasjaga

seisneb selles, et viidatud lahendis ei olnud vangla sätestanud kartserikaristust kandvale

kinnipeetavale suitsetamise keeldu, kuid Tallinna Vangla kodukorras on vastav säte

1 Vt Riigikohtu 2016. a analüüsi „Kinnipeetava kambripinna suuruse nõue Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas“, lk 16.

3-15-2729

8(8)

kehtestatud. Seega ei ole praeguse vaidluse ja kaebaja viidatud haldusasja nr 3-10-2660 asjaolud

võrreldavad.

Otsus ja menetluskulud

27. Kartserikaristus on isikule küll mõnevõrra piiravam tavapärasest vangistuse täideviimisest,

kuid ei kujuta veel iseenesest inimväärikust alandavat kohtlemist. Kohus tuvastas, et käesolevas

asjas on kaebaja nõude aluseks olevate asjaolude – kraanikausi kõrgus, WC-tüüp ja suitsetamise

keelamine – osas täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev üks kahju hüvitamise eeldus ehk

haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kohus leiab, et seda arvestades ei ole otstarbekas

analüüsida teisi seaduses sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldusi.

28. Kartserikambri akna suuruse ja WC kambrist eraldamata jätmise osas leidis kohus, et need

tingimused ei vastanud nõuetele, kuid rikkumise kestust ja muid kambritingimusi arvestades ei

olnud õiguste riive sedavõrd kaalukas, et õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist.

29. Kohus selgitab kaebajale, et CPT soovitused ei ole vastustajale ega Eesti riigile siduvad.

Neis sisalduvaid juhistest lähtutakse võimaluste piires.

30. Eeltoodu põhjal tuleb kaebus jätta rahuldamata.

31. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu tuleb tema menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1). Kohus andis 25.11.2015 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest. Nimetatud menetluskulu tuleb HKMS § 118 lg 3 alusel jätta

riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik