3-15-2843/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2843

Haldusasi

KÜ Marta 8 kaebus SA KredEx juhataja 16.10.2015 käskkirja

nr 107-üld tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KÜ Marta 8, seaduslik esindaja juhatuse liige Mai-

Liis Maasar

Vastustaja – SA KredEx, volitatud esindaja Ingrid Ajangu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ Marta 8 kaebus ja tühistada SA KredEx juhataja 16.10.2015 käskkiri

nr 107-üld.

2. Mõista SA-lt KredEx KÜ Marta 8 kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.06.2016

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Marta 8 (kaebaja) esitas 04.11.2010 SA-le KredEx (vastustaja) ehitusprojekti

koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise taotluse.

3-15-2843

2(10)

2. SA KredEx juhataja rahuldas 29.08.2011 käskkirjaga nr 111-üld kaebaja taotluse ja toetas

renoveerimisprojekti projekteerimise elluviimist 90% ulatuses, s.o summas 14 450,40 eurot.

Kaebaja omafinantseering oli 10% ehk 1605,60 eurot.

3. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 01.09.2011 toetuse eraldamise lepingu ehitusprojekti

koostamise ning omanikujärelevalve teostamise rahastamiseks.

4. SA KredEx juhataja tunnistas 16.10.2015 käskkirjaga nr 107-üld oma 29.08.2011

käskkirja nr 111-üld kehtetuks, nõudis tagasi väljamakstud toetuse 14 450,40 eurot ja kohustas

selle tagastama hiljemalt 16.11.2015. SA KredEx juhataja 01.07.2011 käskkirjaga nr 77-üld

kinnitatud „Ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise

tingimused ja kord“ (Kord) p 17 ning vastustaja ja kaebaja vahelise lepingu p 8.1.2 kohaselt oli

kaebaja kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimistöödega hiljemalt 9 kuu jooksul

alates ehitusprojekti valmimisest. Vastustaja maksis kaebajale ehitusprojekti koostamiseks

toetuse välja vastavalt Sirkel & Mall OÜ (käskkirjas ekslikult Innopolis Insenerid OÜ) poolt

06.06.2013 ja 31.07.2013 esitatud arvetele kogusummas 14 450,40 eurot, millele lisandus

kaebaja omafinantseering. 29.10.2013 esitas kaebaja taotluse rekonstrueerimistööde tähtaja

pikendamiseks ning vastustaja ja kaebaja sõlmisid 30.10.2013 lepingu lisa nr 1, mille kohaselt

pikendati korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.2014. Kaebaja ei ole

käesoleva ajani korterelamut rekonstrueerinud, mistõttu esineb alus toetuse eraldamise otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ja toetuse täielikuks tagasinõudmiseks, kuna juhul, kui vastustaja

oleks

teadnud

toetuse

taotluse

menetlemisel,

et

kaebaja

ei

teosta

korterelamu

rekonstrueerimistöid majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.08.2010 määruses nr 52

“Rohelise investeerimisskeemi “Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise

tingimused ja kord” (Määrus nr 52), selle alusel antud haldusaktides ja lepingus toodud

tingimuste ja tähtaegade kohaselt, ei oleks toetuse taotlust rahuldatud. Tulenevalt asjaolust, et

kaebaja on jätnud täitmata toetusega seonduvad kohustused korterelamu rekonstrueerimiseks,

esineb Määruse nr 52 § 22 p-s 6 toodud alus toetuse täieliku tagastamise nõudmiseks.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.10.2015 käskkirja nr 107-

üld tühistamiseks. Põhjendused:

5.1. Kaebaja on käitunud vastustajaga lepingut sõlmides heas usus. Lepingut sõlmides lubas

vastustaja paindlikku suhtumist ja lahenduse leidmist ka juhul, kui kaebajal peaksid ilmnema

majanduslikud raskused projekti elluviimisel. Vastustaja otsuse tagajärjel muutub kaebaja

maksejõuetuks. Kaebaja soovib jätkuvalt hoonet renoveerida.

5.2. Vastustaja tellitud projekti koostamine venis, esialgselt planeeritud poolest aastast sai

2 aastat. Projekti koostamise venimise ajal lahkusid majast korteriühistu liikmed, kes

renoveerimisprojekti elluviimisele kaasa aitasid. Samuti muutusid kaebaja võimalused ja ta ei

saanud laenu hoone korraga renoveerimiseks.

5.3. Projekti õigeaegset valmimist takistas asjaolu, et vajalikku projekti ei koostanud suurt

kompetentsi omav Sirkel & Mall OÜ ise.

5.4. Marta tn 8 hoonele ei kohaldu muinsuskaitset puudutavad ettekirjutused. Asjaolu, et hoone

asub miljööväärtuslikus piirkonnas, oli teada juba enne projekti koostamist.

5.5. Marta tn 8 naaberkinnistu omanik esitas kaebuse ajal, kui projekt oli lõppfaasis.

Naaberkrundi omanik keeldus projekti kooskõlastamast. Selleks ajaks oli projekti koostamine

juba nagunii oluliselt veninud ja venimise algpõhjust ei tinginud kolmandate isikute käitumine.

5.6. Kaebaja alustas renoveerimist samal aastal, mil projekt valmis, ja teostas vastavalt

majanduslikule võimekusele renoveerimist osade kaupa. Kaebaja on vastustajale korduvalt

3-15-2843

3(10)

kinnitanud, et tal on kindel soov projektipõhiselt edasi liikuda ja projekt täies mahus

realiseerida. Kaebaja on korduvalt palunud võimalust teostada töid ositi, kuna tal puuduvad

piisavad vahendid renoveerimise korraga teostamiseks. Pankrotistumise korral puuduks

võimalus isegi hoone osaliseks renoveerimiseks, mistõttu on kaebaja vältinud ebamõistlikke

otsuseid ja tegevusi, mis võiksid põhjustada kaebaja maksevõimetuse.

5.7. Teostatud on järgmised tööd: renoveeritud on põrandad (soojustatud, põrandalauad on

taastatud ja õlitatud); seinad (teostatud projektijärgne soojustamine pilliroomatiga, krohvimine

savikrohviga

ja

viimistlemine);

trepikoda

on

päästetud

avariiohtlikust

olukorrast

(projektijärgselt

on

teostatud

trepikoja

ülestõstmine,

vundamendi

kindlustamine,

renoveerimine, põranda soojustamine ja viimistlemine, trepikoja välisseinte soojustamine ja

värvimine);

teise

korruse

katusepealne

(laepealne)

soojustatud

villaga;

keldriosa

restaureerimine (paekivivundamendi parandamine, konstruktsioonide kindlustamine); uued

veelauad hoonel, veelaudade värvimine koos fassaadiga; seenkahjustuse likvideerimine maja

seinas, palkide vahetus; kanalisatsioonitööd, trepialuse kanalisatsioonitoru uuendamine, uue

kanalisatsioonitorustiku rajamine kuni linna trassini; elektrisüsteemi (-kilbi) uuendamine

vastavuses projektis ettenähtud (tuleva) õhk-vesi soojuspumbaga (vastavalt elektriprojektile,

mis on projekti osa); elektrisüsteemi ümberkorraldamine, ehitus, vastavalt uuele pingele

üleminekuga; välisseinte soojustamine projekti kohaselt. Samuti on teostatud hoone fassaadi

värvimistööd, katusepärlinite parandamine, värvimine; akende korrastamine, restaureerimine,

kittimine, värvimine, ka plekitööd aknaplekkide osas. Teostatud on korstna ladumine, mille

käigus on uuendatud katuseplekid korstna ümber, katuse parandamine. Põhjalike katusetööde

osas on küsitud käesolevaks ajaks hinnapakkumised. Läbirääkimised toimuvad küttesüsteemi

projektikohaseks ehituseks (kontaktid ja eelkokkulepped olemas).

6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vastustaja oli õigustatud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistama, sest

vastustajal oleks olnud õigus jätta muutunud asjaolude tõttu haldusakt välja andmata

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2, Määruse nr 52 § 18 lg 5 p 1), kaebaja on jätnud

täitmata haldusaktiga seotud lisakohustuse (HMS § 66 lg 2 p 3) ja kaebaja ei ole kasutanud

haldusakti alusel üle antud raha eesmärgipäraselt (HMS § 66 lg 2 p 4).

6.1.1. Korra p-de 10.2.5 ja 20.2 ning lepingu p 5.4 kohaselt oli toetuse saaja kohustatud

alustama korterelamu rekonstrueerimist toetuse alusel saadud ehitusprojekti alusel hiljemalt 9

kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. Kuna projekt anti üle 30.07.2013, oleks pidanud

korterelamu rekonstrueerimisega alustama hiljemalt 2014. a kevadel. Kui vastustaja teadnuks,

et kaebaja ei teosta korterelamu rekonstrueerimistöid Määruses nr 52, Korras ja lepingus toodud

nõuete kohaselt ega tee seda ka täiendava tähtaja jooksul, sealjuures ei alusta üldse töödega, ei

oleks ta kaebaja taotlust rahuldanud.

6.1.2. Määruse nr 52 § 18 lg 5 p 3 ja Korra p 20.2 sätestavad, et taotluse rahuldamise otsuse

võib kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või

õigusaktides sätestatud tingimusi. Lepingu p 8.1.2 järgi võib toetuse andja nõuda toetuse osalist

või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja on oluliselt rikkunud lepingut, eelkõige kui

korterelamu rekonstrueerimistöid ei ole alustatud 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti

valmimisest.

6.1.3. Määruse nr 52 § 1 lg 2 kohaselt toetati määruse raames korterelamute

rekonstrueerimiseks tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk oli saavutada olemasolevate

korterelamute parem sisekliima ja energiatõhusus, parandada energiamärgise klassi ning

soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Määruse nr 52 eesmärgiga on kooskõlas üksnes

selline toetus, mille kasutamise tulemusel rekonstrueeritakse korterelamu. Antud juhul ei ole

3-15-2843

4(10)

kaebaja isegi alustanud korterelamu rekonstrueerimistöödega. Seega ei ole kaebaja kasutanud

ehitusprojekti koostamiseks väljamakstud toetust eesmärgipäraselt.

6.2. Vastustaja oli õigustatud toetuse kogusummas tagasi nõudma, sest kaebaja ei olnud

alustanudki rekonstrueerimistöödega (Määruse nr 52 § 22 p-d 5 ja 6, § 18 lg 5 p-d 1 ja 3, Korra

p-d 21.3 ja 21.4).

6.3. Vastustaja ja Sirkel & Mall OÜ sõlmisid 05.09.2011 hankelepingu kaebajale energiatõhusa

rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Hankelepingu p 5.3.1 kohaselt oli töö I etapi ehk

eelprojekti koostamise ja ehitusloa hankimise tähtajaks 40 tööpäeva arvates hankelepingu

sõlmimisest. Hankelepingu p 5.3.2 kohaselt oli töö II etapi ehk põhiprojekti koostamise

tähtajaks 80 tööpäeva arvestades hankelepingu sõlmimisest. Hankelepingu p 5.4 kohaselt

pikenevad eelnimetatud tähtajad aja võrra, mil töö teostamine töövõtja poolt on takistatud kas

vastustajast või kolmandatest isikutest tulenevatest põhjustest. Eelprojekti oli võimalik vastu

võtta alles 2013. a hiliskevadel ja põhiprojekti 2013. a suvel. Sirkel & Mall OÜ esitas

vastustajale arve eelprojekti eest 06.06.2013 ja põhiprojekti eest 31.07.2013, mille vastustaja

tasus. Projekti vastuvõtmise ajad erinesid oluliselt hankelepingu p-s 5.3 toodud tähtaegadest

eelkõige põhjusel, et Marta tn 8 majale kohalduvad muinsuskaitset puudutavad ettekirjutused,

mistõttu vajas Sirkel & Mall OÜ projekt kooskõlastusi Tallinna linna kultuuriväärtusega

tegelevalt ametilt, samuti olid Marta tn 8 ja naaberkinnistu omaniku vahelised suhted

problemaatilised, millest tulenevalt esitas naaber Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kaebusi.

6.4. Vastustaja rahuldas kaebaja 29.10.2013 taotluse ehitustööde teostamise tähtaja

pikendamiseks kuni 01.11.2014 ja vormistas lepingu lisa 1. Kaebaja ei ole käesoleva ajani

alustanud korterelamu rekonstrueerimistöödega. Vastustaja on kaebajaga korduvalt

kontakteerunud, paludes esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse selle kohta, kas

rekonstrueerimistöödega üldse alustatakse. Kaebaja kinnitas vastustajale 20.01.2014 e-kirjas, et

hakkab kindlasti renoveerima. Pärast seda ei ole kaebaja vastustajaga kontakteerunud.

6.5. Sirkel & Mall OÜ esitas hankes ühispakkumuse koos Energiapartner OÜ-ga.

Ehitusprojekti õigusaktidele vastavuse eest vastutasid ühispakkujad. Kogu kaebaja, vastustaja

ja projekteerija vaheline suhtlus toimus ühispakkujatega, kes on omanud töö teostamiseks

vajalikku kompetentsi ja olnud projekti nõuetekohase ja õigusaktidele vastava valmimise eest

vastutavad. Projekti esitas vastuvõtmiseks Sirkel & Mall OÜ kui ühispakkujate esindaja.

6.6. Kaebaja korterelamule ei kohaldu otseselt muinsuskaitsealased ettekirjutused, kuid

tulenevalt miljööväärtuslikule piirkonnale kohalduvatest asukohapõhistest erinõuetest toimus

kaebaja ja vastavate ametite vaheliste nägemuste pikaajaline kooskõlastamine, millest

tulenevalt võttis ehitusprojekti valmimine täiendavalt aega.

6.7. Määruse nr 52, Korra ja lepingu kohaselt oli toetus suunatud korteriühistutele,

hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele. Majandustegevuse registreeringust nähtub, et

vaidlusaluses korterelamus teostatakse majandustegevust ja eluruumina kasutatavate korterite

asemel tegutseb hoones hoopis Marta Vintage OÜ. Korterelamu on olnud kasutusel

majutusasutusena juba vähemalt 2012. a sügisest (vt www.tripadvisor.com arvustused). Ka

Marta Vintage OÜ veebilehelt http://martaguesthouse.eu/ nähtub, et toetuse objektiks olnud

korterelamu on muudetud majutusasutuseks. Toetusmeetme eesmärk ei ole kunagi olnud

majandustegevuse soodustamine, vaid korterelamutes elavate isikute abistamine korterelamu

energiatõhusaks muutmisel vajalike investeeringutega (Määruse nr 52 § 9 lg 1).

6.8. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on teostanud rekonstrueerimisprojekti kohased

rekonstrueerimistööd. Tavapärased remonttööd või mõne osa asendamine samaväärsega ei ole

energiatõhususele suunatud rekonstrueerimistööd.

3-15-2843

5(10)

6.9. Enamiku teiste korteriühistute seisukoht, et juhul, kui korterelamut ei ole tähtaegselt

rekonstrueeritud, kuulub toetus kogusummas tagastamisele, on mõistetav ühtse käitumisviisi

pikemaajalise rakendamisena, kus käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks

(tavaks).

6.10. Vastustaja palus kohtul koguda vajadusel täiendavaid tõendeid hindamaks, kas kaebaja

on teostanud korterelamu rekonstrueerimistöid ehitusprojekti kohaselt enne meetme

abikõlblikkuse perioodi lõppu ja enne majutusasutusena tegutsema asumist. Kui kohus otsustab

koguda täiendavaid tõendeid ja neist ilmneb, et kaebaja on vähemalt osaliselt teostanud

nõuetekohaseid rekonstrueerimistöid enne meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu ning enne

korterelamu muutmist ettevõtlusega tegelevaks kehaks, ja kohus leiab, et toetuse kogusummas

tagasinõudmine ei ole sellisel juhul põhjendatud, palus vastustaja kohtul võtta seisukoha

põhjendatud toetuse tagasinõude määra osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus on tuvastanud asjas järgmised asjaolud:

− Kaebaja esitas 04.11.2010 vastustajale Määruse nr 52 alusel Marta tn 8 korterelamu

rekonstrueerimistööde ehitusprojekti ja omanikujärelevalve teostamise toetamise

taotluse;

− Vastustaja tunnistas 29.08.2011 käskkirjaga nr 111-üld kaebaja taotluse nõuetele

vastavaks ja rahuldas taotluse. Toetus anti renoveerimisprojekti projekteerimise

elluviimiseks. Projekteerimise kogumaksumus oli 16 056 eurot, toetust anti 90%

ulatuses ehk 14 450,40 eurot ja omafinantseeringu osa oli 10% ehk 1605,60 eurot;

− Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 01.09.2011 toetuse eraldamise lepingu;

− Vastustaja sõlmis Sirkel & Mall OÜ-ga 05.09.2011 hankelepingu kaebajale

energiatõhusa renoveerimisprojekti koostamiseks;

− Vastustaja ja Sirkel & Mall OÜ sõlmisid 06.06.2013 akti nr 1 projekti I etapi (eelprojekti

koostamine ja ehitusloa hankimine) üleandmise-vastuvõtmise kohta. Sirkel & Mall OÜ

esitas vastustajale sellega seoses 06.06.2013 arve summas 6422,40 eurot (40% lepingu

mahust). Vaidluse all ei ole, et vastustaja on arve tasunud;

− Vastustaja ja Sirkel & Mall OÜ sõlmisid 31.07.2013 akti nr 2 projekti II etapi

(põhiprojekti koostamine) üleandmise-vastuvõtmise kohta. Sirkel & Mall OÜ esitas

vastustajale sellega seoses 31.07.2013 arve summas 9633,60 eurot (60% lepingu

mahust). Vaidluse all ei ole, et vastustaja on arve tasunud;

− Kaebaja esitas 29.10.2013 vastustajale taotluse ehitustööde lõpptähtaja pikendamiseks

kuni 01.11.2014;

− Vastustaja vormistas 30.10.2013 toetuse eraldamise lepingu lisa 1, millega muudeti

lepingu p 5.3 ja kohustati kaebajat rekonstrueerima korterelamu terviklikult vastavalt

vastustaja edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2014;

− Vastustaja tunnistas 16.10.2015 käskkirjaga nr 107-üld oma 29.08.2011 käskkirja

nr 111-üld kehtetuks ja nõudis väljamakstud toetuse kogusummas 14 450,40 eurot

tagasi. Toetusi tuli tagastada hiljemalt 16.11.2015.

3-15-2843

6(10)

8. Vaidlusaluse toetuse andmist reguleerib Määrus nr 52, mis on kehtestatud välisõhu kaitse

seaduse alusel. Määruse nr 52 § 1 lg 3 kohaselt rahastatakse toetust ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsiooni ja konventsiooni Kyoto protokolli art 17 kohaselt riigi lubatud heitkoguse

ühikutega

kauplemisest

saadavatest

vahenditest

ning

samadel

tingimustel

ka

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi perioodi 2013–2020

enampakkumisel saadud tulust.

Sama paragrahvi lg 2 järgi toetatakse määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks

tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate korterelamute parem

sisekliima ja energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning soodustada

taastuvenergia kasutuselevõttu. Sama paragrahvi lg 4 järgi on toetus suunatud korteriühistutele,

hooneühistutele ja korteriomanike ühisustele. Määruse nr 52 § 2 lg 2 järgi menetleb toetuse

taotlusi Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx.

9. Määruse nr 52 § 5 lg 1 loetleb kulusid, mida peetakse määruse järgi toetuse saamisel

abikõlblikeks. Viidatud sätte p 10 järgi toetatakse korterelamu rekonstrueerimisega seotud

kulude hulgas ka korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise, projektijuhtimise ja

omanikujärelevalvega seotud kulusid. Antud juhul taotleski kaebaja toetust korterelamu

rekonstrueerimistööde ehitusprojekti koostamiseks ja omanikujärelevalve teostamiseks.

Määrus nr 52 reguleerib mh ka projekti abikõlblikkuse perioodi, nõudeid taotlejale ja taotlusele,

taotluse menetlemist, lahendamist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks

tunnistamist, samuti toetuse saaja kohustusi ja toetuse eraldaja õigusi.

10. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja toetuse tagasi küsimist reguleerivad

Määruse nr 52 §-d 18 ja 22. Vastustaja tugines oma 16.10.2015 käskkirjas Määruse nr 52 § 18

lg 5 p-le 1 ja § 22 p-le 6 (otsuses ekslikult § 22 lg 1 p 6). Vastustaja tugines kohtumenetluses

täiendavalt HMS § 66 lg 2 p-dele 2-4, Määruse nr 52 § 18 lg 5 p-le 3 ja § 22 p-le 5, Korra p-dele

21.3 ja 21.4 ning lepingu p-le 8.1.2.

Määruse nr 52 § 18 lg 5 järgi võib KredEx taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada,

kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks

rahuldatud; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või

ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel.

Määruse nr 52 § 22 on KredExil õigus: 5) peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse

osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub samas määruses sätestatud tingimusi,

või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) peatada

toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui esineb vähemalt

üks § 18 lg-s 5 toodud asjaolu.

Korra p 21 järgi on KredExil õigus: 3) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub samas käskkirjas sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale

taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) nõuda taotlejalt toetuse summa

tasumist juhul, kui korterelamu rekonstrueerimistöödega ei ole alustatud 9 kuu jooksul alates

ehitusprojekti valmimisest.

Kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingu p 8.1.2 järgi võib toetuse andja keelduda toetuse

väljastamisest või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja on oluliselt

rikkunud sama lepingut, eelkõige kui korterelamu rekonstrueerimistöid ei ole alustatud 9 kuu

jooksul alates ehitusprojekti valmimisest.

HMS § 66 lg 2 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks

edasiulatuvalt kehtetuks, kui: 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem

3-15-2843

7(10)

muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja

avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb

kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta

haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.

11. Vastustaja põhjendas toetuse täies mahus tagasi küsimist sellega, et kaebajal oli kohustus

alustada korterelamu rekonstrueerimistöödega hiljemalt 9 kuu jooksul alates ehitusprojekti

valmimisest.

Ehitusprojekt

valmis

30.07.2013,

seega

pidanuks

kaebaja

alustama

rekonstrueerimistöödega hiljemalt 2014. a kevadel. Vastustaja pikendas küll korterelamu

tervikliku rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.2014, kuid kaebaja ei olnud ka kuni

16.10.2015 käskkirja tegemise ajaks rekonstrueerimistöödega alustanud.

12. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tuginemine vaidlusaluses haldusaktis Määruse nr 52 § 18

lg 5 p-le 1 põhjendatud olukorras, kus kaebajale heidetakse ette ehitusprojekti elluviimisega

mitte alustamist ettenähtud tähtaja jooksul. Määruse nr 52 § 18 lg 5 p-s 1 toodud alus on ette

nähtud juhtudeks, kus pärast taotluse rahuldamist ja toetuse eraldamist ilmnevad asjaolud, mille

täitmine oli toetuse andmise eelduseks, ning nende asjaolude teatavakssaamisel selgub, et

taotleja või taotlus ei vastanud tegelikult toetuse andmise tingimustele ja vastustajal olnuks

sellistest asjaoludest teadlikuna õigus keelduda toetuse määramisest. Juhul, kui taotleja ja

taotlus vastasid esitatud tingimustele ja toetus määrati sel hetkel õiguspäraselt, kuid toetuse

saaja rikub hiljem talle pandud kohustust ega kasuta toetust eesmärgipäraselt, on õigeteks

alusteks toetuse tagasinõudmisel vastavalt konkreetsetele asjaoludele Määruse nr 52 § 18 lg 5

p-d 2-5 ja 8.

Käskkirja ebaõige õigusliku aluse märkimine ei too aga kaasa iseseisvat alust käskkirja

tühistamiseks, sest tegemist on vormi-, mitte sisulise veaga (HMS § 58).

13. Toetuse saaja kohustuse alustada korterelamu rekonstrueerimistöödega 9 kuu jooksul

ehitusprojekti valmimisest näevad ette Korra p-d 10.2.5 ja 20.2 ning lepingu p 5.4. Kaebaja ei

ole Korda ega lepingut vaidlustanud, seega need kehtivad.

Samasugust kohustust ei pane toetuse saajale Määrus nr 52. Nimetatud määrus ei anna

vastustajale sõnaselgelt ka volitust viidatud Korra kehtestamiseks.

14. Määruse nr 52 § 17 lg 6 järgi sõlmib KredEx toetuse saajaga toetuse eraldamise lepingu,

milles mh sätestatakse toetuse saaja õigused ning kohustused, kehtestatakse toetuse kasutamise

tingimused, projekti elluviimise tingimused, lisaks aruandluse periood, aruannete esitamise

tähtajad ja kord, leppetrahvid aruannete esitamata jätmisel ning toetuse väljamaksmise

tingimused.

Viidatud sättest järeldub, et Määrusega nr 52 antakse vastustajale volitus leppida toetuse saajaga

lepingus kokku toetuse kasutamise ja projekti elluviimise tingimused, mis peavad arusaadavalt

tagama Määruse nr 52 eesmärkide elluviimist. Määruse nr 52 eesmärgiks on korterelamute

energiatõhusaks muutmine (Määruse nr 52 § 1 lg 2). Selle eesmärgi saavutamiseks on peetud

asjakohasteks Määruse nr 52 § 5 lg-s 1 loetletud ehitustöid. Ainuüksi ehitusprojekti koostamine

ilma projektikohaste ehitustöödeta määruse eesmärki saavutada ei võimalda. Seetõttu on

arusaadav, et ainuüksi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks toetuse maksmine ilma nõudeta

teostada selle projekti alusel ka ehitustöid on avalike vahendite asjatu raiskamine. Järelikult on

põhjendatud vastustaja seatud tingimus, et ehitusprojekti koostamise toetuse saamisel tuleb

teostada ka selle projekti alusel ehitustöid. Ka ajalist tingimust (9 kuud) ei saa pidada ilmselgelt

ebamõistlikuks. Pikema aja jooksul võivad muutuda ehitamisele esitatavad õiguslikud

tingimused, toetuse saaja majanduslikud võimalused või kerkida esile muud projekti elluviimist

takistavad asjaolud, mida ei osatud varem mõistlikult ette näha. Toetuse saajad pidid

3-15-2843

8(10)

rekonstrueerimisprojekti koostamise toetuse taotlemisel arvestama kohustusega alustada pärast

projekti valmimist ka rekonstrueerimistöödega ja nendega seotud rahaliste kohustustega.

Määrus nr 52 võimaldab taotleda toetust ka rekonstrueerimistööde tegemiseks. Seega oli toetuse

saajatel võimalik arvestada ehitustööde tegemisel mh vastustaja määratava toetusega ning

toetuse saaja rahaliste võimaluste piiratus ei saa reeglina ehitustöödega alustamata jätmist

õigustada.

15. Korras ei ole viidatud Määrusest nr 52 tulenevalt volitusnormile sellise Korra

kehtestamiseks. Korrale tuginemist ja selles toodud kohustuste järgimise kohustust ei ole

kaebajale ette nähtud ka toetuse määramise otsuses (vastustaja 29.08.2011 käskkiri). Ka

käskkirjas endas ei ole ehitustööde tegemise kohustust ja tähtaega ette nähtud, kuigi Määruse

nr 52 § 17 lg 5 p-de 6 ja 7 järgi tulnuks sellekohased andmed otsusesse kirja panna. Käskkirjast

ei nähtu, et Kord oleks käskkirja osa. Korrale on aga viidatud lepingu p-s 10.1, mille järgi

loetakse lepingu osaks ka Tingimused, Taotlus ning Toetuse andja otsus Taotluse

rahuldamiseks. “Tingimused” on lepingu p 1 kohaselt Toetuse andja juhataja 29.09.2010

käskkirjaga nr 48-üld kinnitatud aktis Ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve

teostamise toetamise tingimused ja kord. Kohus eeldab, et lepingus on viidatud ekslikult valele

käskkirjale. Kuna leping sõlmiti kaebaja ja vastustaja vahel 01.09.2011, pidi sellel ajal kehtima

juba vastustaja juhataja 01.07.2011 käskkirjaga nr 77-üld kinnitatud Kord, mis kannab

eelviidatuga sama nimetust. Seega võib järeldada, et Kord näeb ette toetuse määramise üldised

tingimused ja korra ning on toetuse eraldamise lepingu osaks (nö tüüptingimusteks).

16. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole teavitanud vastustajat ehitustööde tegemisest.

Vaidluse all on, kas kaebaja on tegelikult ehitustöid teinud ja kui on, siis milliseid ja millal.

Kaebaja esitas kohtule ehitustööde tegemise tõendamiseks fotod, hinnapakkumised, arved ja

loetelu tehtud töödest. Arvetelt on näha, et need on koostatud ajavahemikus 2013.-2016. a ja

soetatud on mh projekti elluviimiseks vajalikke materjale (saematerjal, klaasvill). Koos

ehitusprojekti, tööde loetelu, fotode ja kaebaja selgitustega võivad need tõendada ehitustöödega

alustamist ettenähtud ajal.

17. Eeltoodud asjaolude tuvastamise kohustus oli aga vastustajal endal haldusmenetluse käigus

enne haldusakti andmist (HMS § 6). Kohtu hinnangul on vastustaja seda kohustust rikkunud.

Kaebaja ja vastustaja vahelisest e-kirjavahetusest 2014. a alguses nähtub, et kaebaja kinnitas

ehitustööde alustamise kavatsust ning lubas pangalaenu mitte saamisel teha töid oma

vahenditega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajaga ka enne

haldusakti andmist 2015. a kontakteerunud ja ehitusprojekti elluviimisega seotud asjaolusid

kontrollinud. Seega anti haldusakt vastustaja oletuslikule seisukohale tuginedes, et kaebaja ei

ole ehitusprojekti ellu viinud. Kohus ei saa hakata vastustaja asemel haldusmenetlust läbi viima

ja haldusakti andmiseks olulisi asjaolusid tuvastama, vaid peab kontrollima, kas haldusorgan

on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt ja tuvastanud haldusmenetluses kõik olulised

asjaolud. Halduskohtu uurimiskohustus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4)

on ettenähtud eelkõige kaebaja kui nõrgema poole huvides, et tagada poolte võrdsus

kohtumenetluses. Haldusorgan peab ise suutma aru saada, millised asjaolud on asjas olulised,

neid vajadusel uurima ja tõendama. Kohtu uurimiskohustus ei ole ette nähtud haldusorgani

abistamiseks haldusmenetluses tehtud vigade parandamiseks. Seega tuleb vastustajal endal uue

haldusmenetluse

käigus

tuvastada,

kas

ja

milliseid

ehitustöid

on

kaebaja

rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks teinud ja kas kõik ehitusprojektis ettenähtud tööd on

õigusaktidega ettenähtud tähtajaks tehtud (hiljemalt 01.11.2014 – Määruse nr 52 § 6 lg 1,

lepingu lisa 1 p 1.1).

18. Kui haldusmenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja on realiseerinud projekti vaid osaliselt

ja jätnud osad vajalikud tööd ettenähtud tähtajaks tegemata, tuleb vastustajal kaaluda, kas

3-15-2843

9(10)

projekti osaline elluviimine peab kaasa tooma toetuse tagasi nõudmise või mitte ning kui toetus

otsustatakse tagasi nõuda, siis kas terves ulatuses või osaliselt. Määruse nr 52 § 22 p 5, Korra

p 21.3 ja lepingu p 8.1 annavad selles osas vastustajale kaalutlusõiguse ega kohusta alati toetust

terves ulatuses tagasi nõudma.

19. Samuti tuleks juhul, kui ehitustöödega alustamine leiab tuvastamist, hinnata ka kaebajale

Määruse nr 52 § 7 lg-st 9, lepingu p-dest 5.5 ja 5.6 ning Korra p-dest 10.2.4 ja 20.3 tulenevate

kohustuste täitmist või rikkumise olulisust otsustamaks toetuse tagasinõudmise üle. Nimetatud

sätted panevad toetuse saajale kohustuse kasutada vastustaja pakutavat omanikujärelevalve

teenust,

samuti

kohustuse

teavitada

vastustajat

enne

ehitustöödega

alustamist

omanikujärelevalve teenuse taotlemisest. Vastustaja poolt pakutava omanikujärelevalve

teenuse käsutamata jätmine loetakse lepingu p 8.1.4 järgi lepingu rikkumiseks, mis annab

õiguse toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda (vt ka Korra p 17.2.d). Korra p 5.2 järgi

kuuluvad ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teenused toetamisele vaid ühiselt

kogumis, seega ei olnud kaebajal õigust kasutada vaid projekti koostamise teenust ja jätta

omanikujärelevalve teenus kasutamata.

20. Kohus selgitab vastustajale, et kohus ei saa teha vastustaja asemel kaalutlusotsust. Selline

õigus on HMS § 4 lg 1 järgi vaid haldusorganil endal. Kohus saab otsuse tegemisel vaid hinnata

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust, kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti õiguspärasust

kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Seetõttu ei saa kohus võtta

vastustaja asemel seisukohta toetuse põhjendatud tagasinõude määra osas. Tegemist on

otsustusega, mille peab Määruse nr 52 § 22 p 5 alusel langetama vastustaja ise.

21. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta vastustaja selgitused selle kohta, et Marta tn 8

elamus osutatakse ärilistel eesmärkidel majutusteenust. Vastustaja ei ole sellise põhjendusega

toetust tagasi nõudnud. Vastustajal puudub õigus tuua kohtumenetluses välja täiendavaid

põhjendusi, millele ei ole haldusakti andmisel tuginetud. Vastasel juhul ei toimuks

kohtumenetluses enam haldusakti õiguspärasuse kontroll, vaid põhjenduste otsimine haldusakti

kehtima jäämiseks. Vastustajal tuleb uue haldusmenetluse käigus sellekohaseid asjaolusid

täiendavalt uurida ja otsustada, kas need näitavad toetuse ebasihipärast kasutamist ja annavad

aluse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

22. Samuti jätab kohus tähelepanuta vastustaja asjakohatud viited tavaõigusele. Tava ei ole

haldusõiguse allikaks (erinevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lg-st 1) ja

haldusorgan ei saa isiku õigusi piirata või talle kohustusi panna tavaõiguse alusel, vaid ainult

õigusnormide alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu

üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1 järgi võib

haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi

ainult seaduse alusel. Hea halduse tava/põhimõte toob kohustusi kaasa vaid haldusorganile

(kohustus isik ära kuulata, talle selgitusi jagada, menetlust kiirelt ja efektiivselt läbi viia,

asjaolusid uurida jms), mitte menetlusalusele isikule. Pealegi ei prevaleeri tava kehtivate

õigusnormide üle (vt TsÜS § 2 lg 2). Asjaolu, et osad toetuse saajad on toetuse vabatahtlikult

tagastanud, ei tekita kaebajale kohustust temale määratud toetus tagasi maksta.

23. Kohus leiab, et vaidlusalune haldusakt tuleb tühistada, sest vastustaja ei ole enne haldusakti

andmist teostanud piisavalt uurimist ega selgitanud välja, kas kaebaja on alustanud tähtaegselt

ehitusprojekti elluviimisega. Vastustajal tuleb viia läbi uus haldusmenetlus, uurida täiendavalt

asjaolusid ja teha uus kaalutletud otsus.

24. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb

3-15-2843

10(10)

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole

kaebaja kohtule esitanud, seega jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik