4-16-2962/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-2962 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2962 (2316,16,003309) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

N.G 11.04.2016.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna patrullpolitseinik Raili Purga

27.03.2016.a kiirmenetluse otsusele 2316,16,003309 (10220152345069). Kaebuse esitaja N.G,

isikukood: XXX; elukoht: XXX. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

N.G kaebus rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Raili Purga 27.03.2016.a kiirmenetluse otsus 2316,16,003309 (10220152345069) ning teha uus otsus millega:

Tunnistada N.G LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahatrahv 10 (kümme) trahviühikut, s.o summas 40 (nelikümmend) eurot. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna patrullpolitseinik Raili Purga 27.03.2016.a kiirmenetluse otsuses

2316,16,003309 (10220152345069) märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE

891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas,

4-16-2962 2

arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220152345069. Kohtuotsuse ärakiri saata N.G-le, tema esindajale Kunnar Korstnale ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati N.G Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et N.G juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetevastaselt kinnitatud turvavööga. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus N.G LS § 33 lg 3 /Sõidukis, millel on turvavööd,

peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 /Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja N.G-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot. KAEBUSE SISU

11.04.2016.a esitas N.G kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Raili Purga 27.03.2016.a kiirmenetluse otsusele 2316,16,003309 (10220152345069) väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt rahatrahvi vähendamiseks. Kaebuse kohaselt, ei nõustu kaebaja tema suhtes tehtud väärteootsusega ning märgib, et talle

jääb arusaamatuks, millist rikkumist talle ette heidetakse, kuivõrd kiirmenetluse otsuses on märgitud, et sõiduki juht ei olnud nõuetevastaselt kinnitatud turvavööga. LS § 33 lg 3 ja § 239 lg 1 p 1 määratlevad üheselt nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö. Nõuetevastasust ei kajastata

4-16-2962 3

ega avata kummaski sättes. Otsuse teokirjelduses on avaldatud, et kaebuse esitaja teos ei olnud mitte midagi nõuetevastast. Kaebajale on arusaamatu, millist rikkumist talle etteheidetakse ning

millise rikkumise eest teda karistatakse. Kaebaja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse lühikirjeldus ei võimalda kaebajat käsitleda LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepannud isikuna, seega tuleb väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt palub kaebaja määratud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd kaebajal puuduvad eelnevad karistused ning määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, mis on põhjendamatu. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 02.05.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteotoimikuga ning kogutud tõenditega leiab, et väärtegu on tõendatud fotodega, kust on selgelt näha, et isikul ei ole turvavöö kinnitatud ja isik on sirutanud käe välja turvavöö võtmiseks sõidu ajal. Kohtuväline menetleja nõustub, et väärteo kirjelduses on eksitud sõnaga „nõuetevastaselt“. Samas on N.G süüline käitumine LS § 33 lg 3 nõuete rikkumisel aset leidnud ja tema poolt toimepandud tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus ei ole põhjendamatult karm ning aitab isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et N.G kaebus tuleb rahuldada ning teha uus otsus, millega vähendada määratud rahatrahvi. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et N.G iseenesest ei vaidlusta ilma turvavööta sõitmist, samas leiab kaebaja, et kuivõrd kiirmenetluse otsuse teokirjeldus ei sisalda kõiki faktilisi asjaolusid, tuleb menetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus sellise väitega ei nõustu ning seda

järgnevatel põhjustel. N.G-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud

järgmiste uuritud tõenditega: , mille kohaselt kiirmenetluse otsusega nr 10220152345069 rikkus N.G LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 alusel. Isik on omakäeliselt kirjutanud, et ta: „alustas autoga sõitu ja ei jõudnud

4-16-2962 4

turvavööd kinnitada“; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega fotodega ; , millest nähtub selgelt, et auto roolis oleval isikul ei ole turvavöö kinnitatud (on nähtav turvavöö vaba oleks, s.t turvavöö ripub autoposti küljes ja ei ole kinnitatud). Samuti on näha, et isik on sirutanud käe turvavöö järele sõitu ajal ning , mille kohaselt N.G karistusregistri väljavõttega puuduvad kehtivad karistused.

Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et N.G juhtis mootorsõidukit 27.03.2016.a Tallinnas Telliskivi 61 juures ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kohus on seisukohal, et N.G poolt toimepannud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/.

Kohus leiab, et N.G pani väärteo toime kavatsetult, kuivõrd ta asus juhtima

mootorsõidukit, jättes turvavöö kinnitamata. Kohtu hinnangul on turvavööta sõitmine alati tahtlik tegu ning sellist tegu ei saa kunagi panna toime ettevaatamatusest. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline

menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü

suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on väitnud, et talle on arusaamatu, millise teo rikkumise eest teda karistatakse. Kohtu hinnangul on selline

väide asjakohatu. Isik on omakäeliselt kirjutanud, et „ta alustas autoga sõitu, ei jõudnud

turvavööd kinnitada“. Samuti nähtub esitatud fotodelt üheselt, et isikul ei ole turvavöö kinnitatud. Kohtu hinnangul, pidi kaebaja väga hästi aru, millise teo ta toimepani ja mille eest teda karistati. Vastasel juhul ei oleks ta nõustunud kiirmenetlusega, kuna kiirmenetlust saab kohaldada vaid siis, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2)

selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo

toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kuivõrd asjaolud olid selged, isikul võimaldati anda asjakohaseid ütlusi (mida isik ka tegi), siis on üheselt jälgitav, et isik pidi mõistma, millise teo eest talle karistus määrataks. Kaebaja väide, et tema teos ei esine mitte midagi nõuetevastast, on asjakohatu. Kiirmenetluse otsuses on tõepoolest märgitud „nõuetevastaselt“ ning seaduses on märgitud „nõuetekohaselt“.

Samas kohtu hinnangul on tegemist inimliku eksitusega, mis on tanumimisväärne. Samas kiirmenetluse otsusest nähtub, et isikut süüdistatakse turvavööta sõitmise eest mootorsõidukis, kus turvavöö kinnitamine sõidu ajal on kohustuslik (LS § 33 lg 3). Arvestades, et kaebaja sõitis

4-16-2962 5

Jeep Grand Cherokeega, millel olid olemas turvavööd (nähtub piltidelt), ei olnud kaebajal alust eeldada, et tal ei pea olema turvavöö kinnitatud sõidu ajal. See, et lühikirjelduses on inimliku eksituse tagajärjel kirjutatud „nõuetevastaselt“, ei muuda seda kiirmenetluse otsust tühisteks.

Kohus leiab, et kaebajale inkrimineeritud tegu vastav LS § 33 lg 3 kirjeldatud väärteo tunnustele. Kohtu hinnangul on üheselt aru saada, milles isikut süüdistatakse ning millise teo eest teda karistatakse. Sellest tulenevalt ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas nõustub kohus kaebaja väitega, et määratud karistus on põhjendamatult karm. Kuigi isik ei avaldanud kahetsust, mida oleks saanud lugeda karistust kergendavaks asjaolus, ei olnud

alust kohtuvälisel menetlejal ka sanktsiooni keskmäärast raskemat karistust määrata. Isikul puuduvad eelnevad karistused, väärteoprotokollis on isik kirjutanud, et ta alustas sõitu ja ei jõudnud turvavööd kinnitada. Kohtu hinnangul, saab selle lugeda süü tunnistamiseks, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel võimalik lugeda kergendavaks asjaoluks. Seega esinevad kergendavad asjaolud ning sanktsiooni keskmäärast kõrgemal olev karistus ei ole kuidagi põhjendatud. LS § 239 lg 1 p 1 alusel on karistuseks võimalik määrata rahatrahvi kuni 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt määratletud 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Isikul puuduvad eelnevad karistused ning kohus on tuvastanud süüd kergendava asjaolu kohus luges

kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise), raskendavad asjaolud puuduvad. Eelpool toodud põhjendustel leiab kohus, et kohaseks karistuseks kaebajale LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo

toimepanemise eest on rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses. Kohus leiab, et isiku süü on alla

keskmise, ta on süüd tunnistanud (loeti kergendavaks asjaoluks), on kohtu poolt määratav

karistus süü suurusele vastav ning proportsionaalne. Seega on õiglaseks ja põhjendatud karistuseks N.G-le rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Kohus juhindus V™S § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/