2-15-9412/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-9412

Tsiviilasi

Martin Heinsalu hagi Real Security OÜ, Rain Languse ja

Jaanus Lauga vastu õigusvastaselt tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Real Security OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja I): Real Security OÜ

(registrikood: 11378799); volitatud esindaja Fred Sooläte

Vastustaja

(hageja):

Martin

Heinsalu

(isikukood:

XXXXXXXXX)

Kostja II maakohtu menetluses: Rain Langus (isikukood:

XXXXXXXX)

Kostja III maakohtu menetluses: Jaanus Lauga (isikukood:

XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2016 määrus muutmata

ja Real Security OÜ määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Martin Heinsalu (hageja) esitas 22. juunil 2015 hagi Real Security OÜ (kostja I), Rain

Languse (kostja II) ja Jaanus Lauga (kostja III) vastu õigusvastaselt tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. novembril 2015 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks.

Kostjad I ja II nõustusid hagist loobumise avaldusega ning leidsid, et kostjate menetluskulud

peavad jääma hageja kanda. Kostja III ei ole hagile vastanud ega hageja hagist loobumise

avalduse kohta seisukohta esitanud.

2. Kostjate I ja II 30. novembri 2015 ühise menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

kohaselt on kostjad kandnud õigusabikulusid 1995 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I ja II

menetluskulud kandis kostja I, mistõttu paluvad kostjad menetluskulud mõista välja kostja I

kasuks. Hageja ei ole kostjate menetluskulude nimekirja kohta seisukohta avaldanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus võttis 11. jaanuari 2016 määrusega vastu hageja hagist loobumise, lõpetas

tsiviilasjas menetluse ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kostjal III menetluskulud

puuduvad.

Maakohus

rahuldas

kostja

I

ja

kostja

II

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 900

eurot, millelt tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 ja

§ 429 lg 1 alusel.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda. Kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved,

vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kostjaid I ja II

esindasid kohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavad lepingulised esindajad Fred

Sooläte ja August Käära. Esindajad on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 100

eurot tund (ilma käibemaksuta) kokku 19,95 tundi.

Arvestades vaidluse sisu ja hageja nõude olemust ning hinnates kostjate I ja II lepinguliste

esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude

nimekirjas märgitud ajakuluga (s.o 19,95 tundi), leidis maakohus, et kostjate I ja II

õigusabikulud ei ole taotletud suuruses põhjendatud. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu on

maakohtu hinnangul 9 tundi piisav ja vajalik ajakulu, s.o rahaliselt 900 eurot (9 t * 100 eurot).

Hagejal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja I esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus

osas, millega maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ning

teha uus määrus, millega rahuldada kostja I avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

täiendavalt maakohtus õigusabile kulude osas 10,95 tunni (1095 eurot) ulatuses.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus ajakulu põhjendatuse hindamisel vaadelnud kostjate I ja

II menetluskulu isoleeritult, võttes aluseks menetlusosaliste tööaja arvestuse ja võrreldes seda

menetlusdokumendi pikkusega. Selline lähenemine on õigustatud vaid osaliselt. Lisaks

pikkusele tuleb hinnata sisukust ja vajalikkust. Käesoleval juhul pole seda tehtud. Ajakulu

19,95 tundi on vaidluse keerukust ja materjalide mahukust arvestades põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

11. jaanuari 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Seega ei ole

ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole dokumentide sisukust

ja vajalikkust hinnanud. Maakohus on selgitanud, et vastustaja esindaja kulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel lähtus maakohus asja keerukusest, tsiviilasja materjalide mahukusest,

ning sellest tulenevalt on esindaja kulusid vähendanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

seisukoha kujunemine on järgitav.

Kostjate lepingulised esindajad on esitanud kohtule ning kostjad taotlevad menetluskulu

väljamõistmist sisuliselt ühe dokumendi, s.o hagile vastuse, koostamise eest. Ringkonnakohus

loeb ülejäänud kostjate lepinguliste esindajate toimingud, s.o hagimaterjalidega ja

kohtupraktikaga tutvumine, taotluste koostamine, hagile vastuse koostamise kuluga hõlmatuks.

Arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja esitatud dokumentide mahtu on maakohus põhjendatult

lugenud kostjate lepinguliste esindajate vajalikuks ajakuluks 9 tundi.

7. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke