2-15-18303/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2016. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-18303

Tsiviilasi

Anu Kaelussoo hagi AutoSalong OÜ vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

256 eurot 28 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. veebruari 2016.a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

AutoSalong OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): AutoSalong OÜ (registrikood: 11440831),

esindaja juhatuse liige Kaire Tammoja

Vastustaja (hageja): Anu Kaelussoo (isikukood: XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda

AutoSalong

OÜ

apellatsioonkaebuse

Tartu

Maakohtu 29. veebruari 2016. a otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-15-18303

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus AutoSalong OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. AutoSalong OÜ on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

29. veebruari 2016.a otsuse peale, millega maakohus rahuldas Anu Kaelussoo hagi ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 256 eurot 28 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et AutoSalong OÜ apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 29. veebruari

2016.a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nii

käesoleva hagi kui ka apellatsioonkaebuse hind on 256 eurot 28 senti.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus

ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni

eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei

tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Ringkonnakohus märgib, et sõiduki tagastamisel tekkis hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus

tasuda sõidukile tehtud vajalikud kulutused VÕS § 191 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja poolt sõiduki omandamiseks tehtud kulutuste puhul, s.o sõiduki

esmaregistreerimine Maanteeametis ja õlivahetus, on tegemist vajalike kulutustega, mis tuleb

kostjal hagejale hüvitada. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja reklaamib hageja poolt

tagastatud sõidukit uuesti müües, et sõidukil on vahetatud õli ja filter. Seega on kostja hageja poolt

tehtud kulutustest saanud otsest kasu. Kostja apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt

on pooled 3. veebruaril 2015 sõlminud uue müügilepingu, ei ole õiguslikult põhjendatud. See, et

pooled on auto tagastamise pealkirjastanud müügilepinguna, ei muuda tagasitäitmise võlasuhet

uueks müügilepinguks. Olukorras, kus kostja on uuesti müügilepingu eseme omanik ning selle eest

ka tasunud, ei pidanud maakohus kontrollima taganemise õiguslike eelduste olemasolu.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

6. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 75 (seitsekümmend viis) euro tagastamist kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/