1-16-2050/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(7)

1-16-2050

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-2050 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu rtsi 2016 kiirmenetluse korras ja 11. mä

lühimenetluses tehtud kohtuotsus XX (X) süüdimõistmise kohta KarS § 424 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

s statav (ik XXXXXXXXXXX, elukoht üüdi XX (X)

X ) kaitsja vandeadvokaat Paul Keres XX , tähtaja ennistamise taotlus ja apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON

Jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Jätta 11. märtsi 2016 otsuse peale läbi XX kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale või määruskaebus b esitada advokaadi vahendusel e Riigikohtule

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJA

OLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.03.2016 resolutiivotsusega mõisteti süüdi KarS § 424 järgi XX kvalifitseeritava süüteo toimepanemises ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldades rahalise karistusega 94 päevamäära, so 940 euro suuruse rahalise karistusega. KarS

§ 66 lg te 1 ja 3 sätteid kohaldades kohustati - XX rahatrahvi tasuma ositi 10 kuu jooksul,

igakuiselt 94 eurot. Samuti kohaldati

XX suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Ka mõisteti lt välja menetluskulud, so XX-

sundraha 322,50 eurot ning määratud kaitsja tasu 144 eurot, mille tasumiseks anti 10 kuu

pikkune tähtaeg ning riigi rahalise nõude menetluskulude osas kohustus täitma igaku XX iste maksetena. Resolutiivotsuses märkis kohus, et apellatsioonõiguse soovist tuleb maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva

jooksul alates päevas, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsioonteate esitamisest 15 päeva pärast.

2(7)

2. XX sai kohtuotsuse resolutiivosa as apellatsioonteate kätte 11.03.2016 (tl 50) ning esit 15.03.2016. Kõnealuse teavituse edastas XX maakohtule elektrooniliselt ning see on saadetud 15.03.2016 kell 20.54 (tl 51). Kohus on registreerinud kõnealuse dokumendi 16.03.2016.

3. 31.03.2016 allkirjastas maakohus motiveeritud kohtuotsuse ning see oli kohtute

andmebaasi (KI

S) vahendusel pooltele nähtavaks ja kättesaadavaks tehtud ka 31.03.2016.

Kõnealust motiveeritud lahendit on määratud korras kaitsja van XX deadvokaat J. Gossmann

vaadanud 01.04.2016 ja ise 28.04.2016. Lisaks on motiveeritud kohtuotsus edastatud - XX XX le ka e-posti teel.

Tähtaja ennistamise taotlus ja apellatsioon

4. 05.05.2016 registreeris Tallinna Ringkonnakohus

kaitsja P. Kerese XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse ning apellatsiooni, millest tuleb alljärgnev.

4.1. 319 lg 2 Kaitsja möönab, et käesolev apellatsioonkaebus on esitatud pärast KrMS § tähtaega, ent palub tähtaja ennistada, kuna selle möödalaskmiseks esineb mõjuv põhjus. Kaitsja

palub tähtaja ennistada KrMS § 172 lg 2 p 2 ja § 319 lg 6 alusel seetõttu, et süüdistatav sai

süüdimõistvast kohtuotsusest teada alles 19.04.2016, kui see saadeti talle maakohtu poolt e- postiga.

Käesolevas asjas tegi maakohus kiirmenetluses süüdimõistva otsuse 11.03.2016 istungil.

Süüdistatav esitas KrMS § 319 lg s 1 sätestatud tähtaja jooksul ehk 15.03.2016 teate -

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, milles palus selgesõnaliselt, et kohus edastataks

motiveeritud otsuse tema e-posti aadressile . XXX

Maakohus selgitas 11.03.2016 kuulutatud otsuses, et apellatsiooniõigusest teatamise soovi

korral tehakse see kättesaadavaks 15 päeva pärast apellatsiooniteate esitamist. Kuna

apellatsiooniteade esitati 15.03.2016, tuli motiividega kohtuotsus teatavaks teha 30.03.2016.

Kummatigi tegi kohus motiveeritud otsuse teatavaks alles 31.03.2016 ehk 11.03.2016 otsuse

resolutiivosas nimetatud tähtaja rikkumisega. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust, et ajal,

millal kohtuotsus pidi süüdistatavale olema kättesaadav, see kättesaadav ei olnud. Vaatamata, sellele, et süüdistatav selgesõnaliselt taotles otsuse saatmist talle e-postiga, kohus seda ei teinud. Samuti ei ole süüdistatavale kordagi teatatud, et kohus tema taotlust ei rahulda

ning süüdistataval tuleb otsusele ise järgi minna. Süüdistatavale saadeti otsus e-postiga

vastavalt tema taotlusele alles 19.04.2016 ehk päeval, millal maakohtu otsus jõustus. Kohus,

vaatamata süüdistatava taotlusele, ootas ära otsuse formaalse jõustumise ja saatis otsuse

süüdistatavale alles peale seda. Kaitsja on seisukohal, et sellega on ilmselgelt rikutud süüdistatava PS § 24 lg 5 tulenevat kaebeõigust. Selliselt on kohtu käitumine selgelt eksitav ja

vastuoluline ning rikub oluliselt menetlusõiguste teostamist.

Kohus rikkus KrMS 156 § 2

lg 2, jättes otsuse kättesaadavaks tegemata e-toimiku vahendusel.

Kooskõlas KrMS § 1562

lg-ga 1 teeb kohus e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele

viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest,

kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. KrMS § 1562

lg 2 viisil tuleb seega kohtuotsus menetlusosalisele kättesaadavaks teha.

Süüdistatav ei saanud 31.03.2016 mitte ühtegi teadet e-toimiku vahendusel ega ka kohtu vahendusel, et talle on otsus e-toimiku infosüsteemis nähtavaks tehtud, kuigi ta oli 15.03.2016

teatanud kohtule oma e-posti aadressi ja palunud edastada sinna ka kohtuotsuse. Süüdistatav avas otsuse esmakordselt e-toimiku vahendusel alles 28.04.2016 pärast seda, kui allakirjutanu

oli talle sed - -toimiku a võimalust tutvustanud. E toimikust ei nähtu, et maakohus oleks e

andmestikku sisestanud süüdistatava e posti aadressi. Süüdistataval oli aktiveeritud ka eesti.ee -

e-

posti aadress, et olla riigile võimalikult kättesaadav.

3(7)

Riigikohus on asja 3-1-2-4-12 p-s 32 avaldanud, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on see, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest.

Kaitsja leiab, et see eeldus on käesoleval juhul täidetud, 1) kuna motiveeritud otsus ei olnud

kät oleks pidanud olema kättesaadav tesaadav ajal, millal see maakohtu 11.03.2016 otsuses

sisalduva edasikaebe korra järgi; tsust ei toimetud süüdistatavale kätte e 2) o -posti vahendusel, kuigi ta seda kohtult otsesõnu taotles ning kohus seda taotlust ei lahendanud; 3) otsust ei tehtud süüdistatavale kättesaadavaks KrMS § 1562 lg 1 korras e-toimiku vahendusel, kuigi kohtul oli

see võimalus olemas ja 4) maakohtu käitumine otsuse kättesaadavaks tegemisel on iga mõistliku ja juriidilisi teadmisi mitteomava isiku seisukohalt eksitav.

Kaebeõigus on PS § 5 tulenev põhiõigus, mida formaalne menetluskord ei tohi 24 lg- st

põhjendamatult kitsendada või selle teostamist raskendada. Antud asjaoludel on kaebeõiguse

teostamine ilmselgelt raskendatud. Kaitsja palub kohtul seejuures arvestada, et

apellatsioonitähtaja ennistamisega ei kaasne olulist õiguskindluse riivet ega ka menetluse

tarbetut venimist, kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud ajal, mis vastab maksimaalsele tähtajale, millal alates otsuse resolutiivosast teadasaamisest (19.04.2016, millal otsus edastati e- postiga) võiks esitada apellatsioonkaebuse.

4.2. Kaitsja on ka seisukohal, et kohtueelses ja kohtumenetluses rikuti oluliselt kaitseõigust.

Määratud kaitsja ei võtnud osa kogu kriminaalmenetlusest, kuigi see seaduse järgi on

kohustuslik (KrMS § 45 lg 2 p 6). See kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on absoluutne maakohtu otsuse tühistamise alus (KrMS § 339 lg 1 p 3).

Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav le ei tagatud käesoleva kriminaalasja kohtueelse XX- s

menetluses ega kohtumenetluses elementaarset kaitseõigust, mis viis ebaõige kohtulahendini.

Seda järgmistel põhjustel: 1) kohtuotsuse järgi tunnistas süüdistatav ennast süüdi kuriteos, ehkki ei saanud aru, et tema suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust; 2) süüdistatav taotles uurija

ettepanekul asja lahendamist lühimenetluses, ehkki ta ei saanud aru lühimenetluse olemusest

ega sellega kaasnevast võimatusest tunnistajaid ristküsitleda; 3) Süüdistatavale riigi poolt

määratud kaitsja sisulist kaitseõigust ei teostanud, ei osanud süüdistavale selgitada tema õigusi

ega abistada kaitsetaktika valikul. Seda olukorras, kus süüdistatav taotles korduvalt enda

valitud lepingulise kaitsja juures viibimist menetlustoimingutel. Kaitsja valikut takistati aktiivselt.

XX XX peeti kinni aadressil X , Tallinn, 10.03.2016-11.03.2016 umbes kesköö paiku. Pärast

esmast alkoholisisalduse kontrolli tema veres indikaatorvahendiga, asusid teda kinni pidanud patrullpolitseinikud süüdistatavat agressiivselt mõjutama, et viimane “oma süü üles tunnistaks”.

Süüdistatav palus kaitsja osavõttu edasisest menetlustoimingutest. Seda talle ei võimaldatud,

koheselt võeti talt ära mobiiltelefon ning ta viidi Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri -

Lääne kus umbes 45 minutit hiljem viidi läbi vere alkoholisisalduse -Harju politseijaoskonda,

mõõtmine tõendusliku alkomeetriga. Alles enam kui 1 min hiljem võimaldati tal teha h 42

esimene kõne CC-le, kellel on juriidilised eriteadmised ja kes lubas talle leida lepingulise

kaitsja. Rohkem süüdistataval kõnesid teha ei lubatud. Süüdistatav andis kinnipidamise eest

vastutavale politseiametnikule telefoninumbri. CC

11.03.2016 hommikul kell 9.33 helistati politseijaoskonnast -le, kes, viibides koosolekul, ei CC

saanud telefonile vastata 42 helistas samale numbrile tagasi. . Pärast koosoleku lõppemist 10. CC

Politseijaoskonnast vastas kõnele ametnik, kes küsimuse peale möönis, et ilmselt helistas CC uurija kell 9.33 seoses süüdistatava juhtumiga, kuid uurija on hetkel hõivatud ja helistab hiljem

tagasi. Kell 11.21 helistas - CC le tagasi uurija ja teatas, et juhtum puudutab süüdistatavat, ent

kuivõrd tal ei olevat õnnestunud vaatamata korduvatele (väidetavalt vähemalt viiele) CC

katsetele kätte saada, määrati Grossmann. Olgu märgitud, et XX kaitsjaks vandeadvokaat J.

tegelikult helistati - 33). Kui tegi telefoni teel uurijale suulise CC CC le ainult ühe korra (kell 9. taotluse määratud kaitsja asendamiseks valitud lepingulise kaitsjaga, teatas uurija, et see ei ole paraku võimalik.

4(7)

Süüdistatava ülekuulamine kahtlustatavana viidi läbi 11.03.2016 umbes kell 13.00. Süüdistatav

viibis sellele eelnevalt kinnipeetavana arestikambris ning taotles korduvalt võimalust

kontakteeruda -

CC ga. Talle seda ei võimaldatud, samuti ei teatatud talle kaitsja määramisest.

Kooskõlas KrMS § 45 lg 2 p ga 6 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, -

kui asja menetletakse kiirmenetluses da endale . KrMS § 43 lg 1 lähtub isiku õigusest ise vali sobiv kaitsja, kusjuures isik ei pea endale kaitsjat valima vahetult ise, vaid võib seda teha ka

teise isiku vahendusel. Antud juhul palus süüdistatav leida endale kaitsja CC-l, keda tunneb pikka aega, kellel on juriidilised eriteadmised ja kelle valikut kaitsja osas süüdistatav usaldas. KrMS § 43 lg 2 sätestab (relevantses osas), et kaitsja määramine on võimalik üksnes siis, kui 1)

isik ei ole endale kaitsjat valinud või 2) valitud kaitsja ei saa 12 h jooksul alates isiku

kahtlustatavana kinnipidamisest asuda kaitsja ülesandeid täitma. Antud juhul määrati kaitsja süüdistatavale vastu tahtmist ning eirati tema soovi leida endale valitud kaitsja ning tehti seda enne KrMS § 43 lg 2 p 3 aluste esinemist.

Kaitsja on seisukohal, et sellega rikuti oluliselt süüdistatava kaitseõigust, kuna süüdistatava

väitel jättis kaitsja oma kohustused sisuliselt täitmata. Süüdistatav on esitanud Eesti

Advokatuurile avalduse vandeadvokaat Jugans Grossmani suhtes aukohtumenetluse

algatamiseks. Süüdistatav heidab määratud kaitsjale ette, et ta: 1) ei nõustanud süüdistatavat

kõige vähemalgi määral tema õiguste ja võimaluste osas, ei abistanud teda kaitsetaktika

väljatöötamisel; 2) ei teinud endale selgeks kaasuse tehiolusid; 3) ei andnud süüdistatavale

kriminaalasjaga seoses mitte ühtegi sisulist soovitust; 4) kinnitas süüdistatavale, et enese

süüditunnistamise korral “pääseb viimane rahatrahviga”, viies süüdistava eksimusse ja

segadusse ka süüteomenetluse liigi osas (kriminaalmenetlus v. väärteomenetlus) ja 5) nõudis

süüdistatavalt kaitsjast loobumise avalduse allkirjastamist pärast kriminaalasja kohtuliku arutamise lõppu, ent enne otsuse kuulutamist, kuigi kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest

oli KrMS § 45 lg 2 p 6 järgi kohustuslik a nii süüdistatav ise kui . Seda asjaolu saavad kinnitad

kohtusaalis viibinud ja QQ. CC

Kaitsja lahkumine enne otsuse kuulutamist kujutab endast iseseisvat KrMS § 339 lg 1 p 3 tulenevat alust kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. Muud käesolevas osas käsitletud rikkumised aga võtsid kannatanult sisuliselt võimaluse ennast tõhusalt kaitsta. Seega on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses oluliselt rikutud süüdistatava kaitseõigust.

Ülaltoodud asjaolude tõendamiseks taotleb kaitsja süüd ülekuulamist istatava ja tunnistaja

CC

ringkonnakohtu istungil. Kuigi

CC ütlused on uus tõend, mida ei ole maakohtu menetluses

esitatud ega uuritud, on nende tõendite esitamine apellatsiooniastmes lubatavad kui tõendid,

millega kaitsja soov maakohtu menetluses. ib tõendada menetlusnormide olulist rikkumist Sellistele tõenditele KrMS § 321 lg 6 piirang ei kohaldu, kuna apellatsioonkaebus on esimene võimalus maakohtu menetluses toimunud vea kõrvaldamiseks.

Kaitseõiguse rikkumine ei ole käesolevaks mitte üksnes formaalne, vaid sellel on olulised

sisulised järelmid. Kohtuotsusest selgub, et: 1) XX ei olnud politseipatrulli saabudes (kell

23:57) sõiduki roolis, vaid sõiduk parkis – seega ei tabatud teda juhtimiselt. Tema

väljahingatavas õhus s ei ole kunagi isegi tõenduslikku isalduvat alkoholisisaldust

jõudu mitteomava indikaatorvahendiga mõõdetud ja 2) väljahingatavas õhus sisalduv XX alkoholikogus tehti selgeks umbes 45 minutit pärast seda, kui politseipatrull leidis ta pargitud

sõidukist – enda ütluste järgi tõendatuks, et ta tarvitas alkoholi ning sõitis isegi kui lugeda

XX

seejärel 10 meetrit, ei ole selle järgi kuidagi võimalik välja selgitada, milline oli

alkoholisisaldus

. XX väljahingatava õhus Kui see oli alla LS § 69 lg 2 p 1 määra,

puudub tema tegevuses KarS § 424 sätestatud süüteokoosseis, kuigi tegemist võib olla väärteoga. Et süüdistatava organismis sisalduva alkoholi kogus jäi alla LS § 69 lg 2 p 1 määra,

on väga tõenäoline, kui arvitas alkoholi vahetult või hiljuti enne sõidukit juhtima asumist, XX t

5(7)

tajus oma joovet ning seejärel parkis sõiduki, nagu ilmneb tema ütlustest. Tegemist on

kõrvaldamata kahtlusega, mida tuli tõlgendada süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3).

Tunnistajate ütlused on äärmiselt ebausaldusväärsed. Tunnistajad väitsid mõlemad B ja J

tõsikindlalt seda, et viibisid hoone rõdul ning nägid, kuidas süüdistatav sõitis autoga N

NN

N

onete vahele 250 meetrit. NN asuva hoone ette. Üldteadaolevatel asjaoludel jääb nende ho

Inimsilmaga ei ole võimalik 250 meetri kaugusel tuvastada hoone aadressi ega seda, mida

süüdistatav seal väidetavalt tegi. Seda enam kahtlased on ka politseiametniku ütlused, kes SS

enda sõnul sai teate, et ja vastas seisab BMW X6, mille juht võib olla joobes. Kuna NNN ma

politsei kutsusid välja väljakutse tegemise ajal teada, et sõiduk pargib just J ja B, kes

NNN hoone vastas, ei saanud sellist kutset ka saada. Kuna tegemis SS t oli lühimenetlusega

ning kohus lähtus üksnes tunnistaja kirjalikest ütlustest, on tõenäoline, et need ütlused olid varasemalt kokku lepitud. Kaitsja soovib asja arutamist kohtuistungil ning taotleb ringkonnakohtu istungile kutsuda XX,

CC j . a QQ

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud

apellatsiooniga XX kaitsja tähtaja ennistamise taotluse ja

ning kriminaaltoimikuga, samuti e-

toimiku päringu vastusega, asub alljärgnevale seisukohale.

6.

KrMS § 319 lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Vaidlust pole selles, et maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 11.03.2016 (tl 46-48) ning

samal päeval on XX

selle ka kätte saanud (tl 50).

Vaidlust pole ka selles, et , soovides vaidlustada Harju Maakohtu 11.03.2016 otsust, esitas XX

maakohtule 15.03.2016 kell 20.54 edastatud e-kirja vahendusel apellatsiooniteate, milles

muuh -posti aadressile (tl 51-53). ulgas märkis, et soovib kohtulahendi edastamist e

Järgevalt on kaitsja märkinud, et kuigi kohtuotsuse kohaselt oleks kohus pidanud XX motiveeritud lahendi koostama 30.03.2016, kohus seda teinud pole ning motiveeritud lahend oli pooltele kättesaadav alates 31.03.2015.

Sellele vastuseks märgib ringkonnakohus, et XX edastas apellatsiooniteate maakohtule

10.03.2016 kell 20.54. Kohtute seaduse § 82

lg 1 järgi registreeritakse kohtusse saabunud ja

välja saadetud menetlusdokumendid kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise

täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra 4. jao, mis sätestab dokumentide vastuvõtmise ja registreerimise üldkorra,

§ 41 lg 1 kohaselt registreeritakse dokument dokumendiregistris selle allkirjastamise,

saabumise, väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval

tööpäeval. edastas apellatsioonteate pärast tööpäeva lõppu, siis registreeri Kuna

XX s kohtu

kantselei selle järgmisel tööpäeval ehk 16.03.2016. Seda kinnitab ka vastav tempel

registreerimisdokumendil (tl 51). Seega algas kohtu jaoks edasikaebekorras märgitud

motiveeritud kohtulahendi tegemiseks antud 15. päevane tähtaeg alates 16.03.2016, mitte aga 15.03.2016 nagu on ekslikult leidnud kaitsja ning sellest tulenevalt saabus tähtaeg motiveeritud

otsuse avalikustamiseks maakohtu poolt 31.03.2016. Asjaoludest nähtuvalt on maakohus

31.03.2016 motiveeritud kohtuotsuse teinud ning selle isikutele ka e-toimiku vahendusel

kättesaadavaks teinud. Ühtlasi tähendab märgitu seda, et kõnealusest kuupäevast hakkas kulgema ka apellatsioonitähtaeg. See saabus 15.04.2016.

On fakt, et kõnealuse tähtaja jooksul pole ei ega tema tollane määratud korras XX kaitsja

apellatsiooni esitanud. Seejuures nähtub KISist, et määratud korras kaitsja on motiveeritud kohtuotsuse kättesaanud ja avanud 01.04.2016.

Mis puudutab

XX XX poolt motiveeritud kohtuotsuse kättesaamist, siis vaidlust pole selles, et on kätte saanud maakohtu resolutiivotsuse, milles talle selgitati edasikaebe korda ja tingimusi,

6(7)

sh tähtaegu. Edasikaebekorrast arusaamist on XX kinnitanud kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll, tl 42 pö). Seega sai ta aru ka sellest, et kohtuotsus on kättesaadav apellatsiooniteate

esitamisest 15 päeva pärast. Samas nähtub, et XX on e-toimikust kohtuotsust vaadanud alles 28.04.2016.

Kaitsja on märkinud, et nõutavat XX-le ei ole e-toimiku vahendusel edastatud seaduses

teavitust kohtulahendi olemasolu kohta ning seejuures on kaitsja välja toonud sellegi, et

süüdistataval on aktiveeritud e posti aadress eesti.ee portaalis, et olla riigile kättesaadav. -

Kontrollimaks võimalikke maakohtu poolseid minetusi dokumendist teavitamise kohta, tegi

ringkonn - akohus päringu e toimiku haldajale. Päringu vastuse kohaselt on asjakohane teavitus

edastatud -le e-toimiku poolt 31.03.2016 kell 9.44 e-posti aadressile YYY ning sisu osas on XX sõnaselgelt märgitud, et tegemist on teatega uue vastuvõtmist vajava dokumendi kohta asjas nr

1-16-

-le on e-toimikust 2050 „ süüdistatuna KarS § 424 järgi“. Sellest järeldub, et XX XX kohane teavitus õigeaegselt saadetud.

Seega on tekkinud antud juhul olukord, kus

XX on kätte saanud resolutiivotsuse, on

kohtuistungil kinnitanud arusaamist edasikaebekorrast ja tingimustest, on asunud

edasikaebeõigust realiseerima, esitades selleks apellatsiooniteate, on olnud teadlik, et apellatsiooniteate esitamisest 15. päeva pärast on kättesaadav motiveeritud kohtulahend, kohus on 15-ndal päeval kõnealuse lahendi ka koostanud, selle isikutele kättesaadavaks teinud, selle

kohta on e-toimik edastanud ka teavituse, sh ka -le tema eesti.ee portaalis asuvale XX aadressile, mis kaitsja kinnituse kohaselt on aktiivne ja kasutatav, motiveeritud kohtuotsuse on

kaitsja kätte saanud ja avanud 01.04.2016, kõigile nendele asjaoludele vaatamata ei ole kuid järgitud apellatsiooni esitamise tähtaega ning apellatsioon on esitatud 04.05.2016. KrMS § 319 lg 7 esimene lause sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.

Hinnates järgnevalt, kas apellatsiooni esitamise tähtaja möödalaskmiseks esinesid eelkirjeldatud asjaoludel mõjuvad põhjused, tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt.

KrMS § 172 lg 2 kohaselt loetakse kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks esiteks

äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning teiseks muud asjaolu,

mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kohtupraktika kohaselt on loetud

KrMS § 172 lg 2 p 2 kohaseks kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjuse ks ks ka seda, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest (vt RKKKo nr 3-1-1-

4-12 p 33). Antud juhul on eelkirjeldatud asjaolude pinnalt sedastatav teadlikkus tema XX

suhtes tehtud kohtuotsusest. Seejuures, nagu ka eelnevalt märgitud, on XX olnud teadlik

sellestki, et apellatsiooniteate esitamisest 15. päeva pärast teeb kohus motiveeritud lahendi, mida tal on võimalik vaidlustada motiveeritud lahendi avalikult teatavakstegemisest alates 15.

päeva jooksul. Kui ka arvestada seda, et l oli määratud korras kaitsja, kes avas XX-

moti - veeritud lahendi 01.04.2016 ning apellatsioonist nähtuvalt on le olnud tagatud kõrvuti XX

määratud korras kaitsega ka muude juriidiliste eriteadmistega isikute õigusabi (apellatsioonis

viidatud -le), siis eeltoodud asjaolude pinnalt nende kog CC umis ei ole võimalik rääkida selliste

mõjuvate põhjuste olemasolust, mis oleks takistanud õigeaegse apellatsioonkaebuse esitamist.

Seega puuduvad vaadeldaval juhul mõjuvad põhjused apellatsioonitähtaja möödalaskmiseks,

tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning esitatud apellatsioon tuleb kooskõlas

KrMS § 326 lg 2 p ga 1 jätta läbi vaatamata. -

7.

Tähtaja ennistamise taotluse sisuliste põhjendustena on kaitsja märkinud sedagi, et XX

esitas ühes apellatsiooniteatega esitanud taotluse kohtulahendi edastamiseks e-posti teel. Ringkonnakohus märgib, et menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub üldjuhul e-toimiku kaudu (KrMS § 1562

-s 317.

lg 1). Erandid sellest on sätestatud KrMS § kõnealuste erisuste XX

hulka ei kuulu, mistõttu puudus kohtul kohustus talle lahendi saatmiseks, kui see oli alates 31.03.2016 avalikustatud e-toimiku kaudu.

7(7)

8. Eeltoodu alusel - 319 ja 171 -st 2 ning juhindudes KrMS § § , jätab ringkonnakohus st lg

XX ldamata ning esitatud apellatsiooni kaitsja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahu sisuliselt läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalsel

t/