1-14-5001/47 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-14-5001

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-14-5001 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põldaru Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Meelis Juursoo

Kinnipeetav V S .

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras

vabastada V.S (isikukood XXX) Tartu

Maakohtu 03.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud.

Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel V.S kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast.

Kohustada V.S 6 (kuue) kuu pikkuse

käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama alalises elukohas vabanemise järel;

2.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eeln

eva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määratud lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi;

2

- asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või

võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused

V.S tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.12.2014. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti V.S-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati V.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2 alusel määrati, et V.S peab mõistetud karistusest koheselt ära kandma 1 kuu vangistust ja 9 kuu pikkust vanistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuirtegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 alusel määrati, et V.S peab katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle või võtma end töötuna arvele

2 kuu jooksul alates vabanemisest, osalema kriminaalhooldusametniku poolt soovitatavas

sotsiaalprogrammis ja alluma ettenähtud alkoholivastasele ravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

Tartu Maakohtu 02.11.2015. a määrusega pööras kohus V.S-ile Tartu Maaakohtu 03.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuud vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise algus 08.12.2015. a ja lõpp 08.09.2016. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 23.04.2016. a.

V.S on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 10-l korral: 1) 04.04.1995. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 1125 krooni;

2) 21.11.1996. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 3) 04.03.1998. a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahatrahviga 1200 krooni; 4) 09.03.1998. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 1400 krooni;

5) 05.06.2000. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 2 aasta pikkuse katseajaga;

6) 19.09.2000. a Valga Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 7 kuu pikkuse vabadusekaotusega, lisaks võeti ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 aastaks;

7) 12.04.2007. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, lisaks võeti ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 kuuks; 8) 27.03.2008. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega, milline asendati üldkasuliku tööga 420 tundi, lisaks võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 18 kuuks;

9) 05.02.2009. a Viru Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o 10 000 krooni, mis määrati KarS § 66 lg 1,3 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul;

3 10) 02.10.2009. a Harju Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.S kriminaalkorras karistatud 11-l korral, kannab

viiendat reaalset vangistust. Varem on teda karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, salajase varguse ja karistusest kõrvalehoidumise eest. Käesolevat karistust kannab ta alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuid suurenenud on vägivaldsus. V.S vabanemisfondis on X eurot. V.S on mõjutatav, kuna ei suuda teatud olukordades ei öelda, kuigi teab, et teguviisil on negatiivsed tagajärjed. Riskivat ja hoolimatut elustiili näitab korduv alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Vangla toetab V.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad V.S päritoluperekonda ema, isa ja 2 õde. V.S käitumist vabaduses mõjutab tema enda tahe muuta oma käitumist ja mõtlemist. V.S puhul on oluline tegeleda alkoholiprobleemiga tõsisemalt, parandada suhteid laste ja elukaaslasega, leida kindel töö.

V.S avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör nõustub kirjalikus arvamuses Tartu Vangla seisukohaga ja toetab V.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et V.S vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.

Korduvalt kriminaalkorras karistatud V.S kannab viiendat reaalset vangistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Käesolevalt ei ole V.S-ile tema karistusaja pikkusest tulenevalt täitmiskava koostatud. Tema käitumine vangistuses on olnud hea, distsipliinirikkumisi esinenud ei ole. Samuti ei ole tema suhtes menetluses uusi kriminaalasju. V.S tarvitas enda sõnul alkoholi keerulistel aegadel 4-5 korda nädalas. Alkoholijoobes olles muutub ta liiga riskeerivaks ja hulljulgeks, võttes vastu mõtlematuid otsuseid, mida hiljem kahetseb.

Teda on korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, lisaks on ta rikkunud kontrollnõuet mitte tarvitada alkoholi. Kehalise väärkohtlemise pani ta oma elukaaslase suhtes toime alkoholijoobes olles. Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtima õhutasid teda kuritegeliku mõtteviisiga sõbrad. Kuigi V.S ei tunnista täielikult, et alkohol on tema probleemide põhjuseks, on tal käesoleval ajal olemas motivatsioon alkoholist loobumiseks. Peale selle ei suhtle ta enam alkoholi tarvitavate sõpradega.

V.S on vabanedes olemas elukoht, kuid puudub kindel töökoht. Elama saaks ta asuda samasse elukohta, kus elas enne vangistust. Käesoleval ajal elavad seal tema elukaaslane, keda on varem kehaliselt väärkohelnud, 3 alaealist poega ja elukaaslase isa. Enda sõnul suhtleb V.S ka oma ema ja ühe õega. Kuigi lähedastega on omavahelised suhted olnud keerulised ja ta on olnud elukaaslase suhtes vägivaldne, ei ole lähedastel vastuväiteid V.S-iga kooselamisele. V.S suhted lastega on head ja ta on nende käekäigust huvitatud. Arvestades V.S soovi

olla koos perega ning tema valmisolekut alkoholi tarvitamisest loobumiseks, on alus eeldada, et pereelus alkoholi tarvitamisest tingitud konflikte tulevikus ei esine.

4

Kutsekoolis müürsepp-betoneerija kutse omandanud V.S on töötanud nii Eestis kui ka Rootsis. Peamiselt töötas ta üldehitajana, samas on ta teinud ka laadurijuhi tööd. Lisaks töötasule

moodustasid tema sissetuleku erinevad abirahad. Hoolimata sellest, et V.S on varem pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tal ei ole käesoleval ajal garanteeritud töökohta, on võimalik asuda seisukohale, et ta ei asu vabanedes uusi kuritegusid toime panema. Seda seetõttu, et tal on tasumata rahalisi nõudeid vaid veidi üle 140 euro ning ta

plaanib end vabanedes töötuna arvele võtta. Peale selle on V.S avaldanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks.

Eeltoodud positiivsed momendid annavad piisava kindluse järelduseks, et V.S suudab

riskihindamise tulemusest ja varasematest kriminaalhoolduse nõuete rikkumisest hoolimata määratud katseaja (6 kuud) edukalt läbida.

Kohtu hinnangul tuleb katseaja edukaks läbimiseks panna V.S-ile kohustus täita 6 kuu jooksul alates vabanemisest KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määratud lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi;

- asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama tähtaja

jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

- osaleda sotsiaalprogrammis.

Nimetatud lisatingimused aitavad tagada V.S ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/