1-16-3589/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

12. mai 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3589 (kohtueelses menetluses nr 16284000073) käskmenetlus Menetlus kohtus kirjalik menetlus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Süüdistatav B.S

(isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx x-x xxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 4231

järgi Kaitsja

(riigi õigusabi korras) vandeadvokaadi abi Kristjan Nõges

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

Süüdi t § 423 unnistada B.S karistusseadustiku (KarS)

järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 300 (kolmsada eurot. )

KarS § 68 lg 1 01.03.2016, s.o 3 (kolm) päeva alusel arvata eelvangistuse aeg 28.02.-

mõistetud karistusaja hulka ja lugeda B.S kandmata karistuseks rahaline karistus

21 (kakskümmend üks) päevamäära, s.o 210 (kakssada kümme) eurot.

KarS §

1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi

66 lg B.S-ile kuu jooksul mitte vähem kui 70 (seitsekümmend) eurot kuus jär gmiselt: 1) alates 2016. a

juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 70 (seitsekümmend) eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratu - d rahalise karistuse osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna.

T datud elukohast lahkumise keeld ühistada B.S-ile tõkendina kohal .

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.S-ilt menetluskuludena riigi tuludesse

sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud 717 (seitsesada seitseteist) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 59 (viiskümmend üheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Kohtuotsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord

Ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos), makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel. -

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos), makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e ku süsteemi vahendusel. -toimi

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates ja kaitsjal viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav arutaks

ja kaitsja eelmärgitud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust esita, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE IOSA PÕH

1.

Süüdistuse sisu Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise vastava B.S toime pannud kuriteona kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna süstemaatiliselt KarS §

4231

järgi, mis seisnes selles, et tema olles 23.08.2015. a ja 29.11.2015. a toime pannud Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi k .o valifitseeritavad väärteod, s mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti 28.02.2016. a kella 12.08 ajal Viljandi linnas Leola -

Kiriku ristmiku juure XXX XXX , omamata vastava s mootorsõidukit Mazda 626 reg nr kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

2.

Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses süüdimõistmist KarS § B.S ja 4231 aristusega järgi ja karistamist rahalise k

30 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot) ehk 300 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ajavahemikul 28.02.-

01.03.2016, so 3 päeva, mis vastab 9 le rahalise karistuse päevamäärale, lugedes B.S -

lõplikuks karistuseks rahaline karistus 21 päevamäära, so 210 eurot KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 3 kuu jooksul, s.o 70 eurot kuus.

3.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta

Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg a 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise -tes 1, 2 j alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. nud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või Kohus ei tuvasta käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

Mootorsõiduki juhtimine B.S poolt 28.02.2016 Viljandi linnas, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles eelnevalt väärteo korras karistatud samasuguste rikkumiste eest on tõendatud järgnevate tõenditega:

- Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseinik Andrus Pulsti kiirmenetluse otsusega 23.08.2015 eoasjas nr 2840,15,001381 , mille väärt on tõendatud asjaolu

kohaselt 23. augustil 2015 kell 17.55 B.S Suur-Kaare tn 69, Viljandi linnas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud alates 12.08.2012. Kiirmenetluse otsusega on LS § 201 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv 120 eurot (tl 3-4 ).

-

- ja menetlustalituse menetlusteenistuse Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus vanemväärteomenetleja Piret Vaheri 23.12.2015 o väärteoasjas nr 2840,15,001995 tsusega on tõendatud asjaolu, mille kohaselt 29. novembril 2015 kell 09.00 Uku tn 5, Viljandi linnas B.S juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. B.S karistati LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot (tl 7-8).

- B.S 01.03.2016 kahtlustatava - ja antud ütlustest (tl 17 19) nähtuvalt võtab ta süü omaks kinnitab kuriteo toimepanemist. B.S ütlustest nähtub, et ta 28.02.2016 umbes kella 12.00 paiku sõitis oma sõbra kuuluva lillat värvi sõiduautoga Mazda 626 reg nr R.P le XXX XXX

Viljandis linnast Männimäelt Ugala juurde. Kavas oli sõita Viljandi Haigla juurde, sest tema tüdruksõber L.S.asus sel momendil haigla juures ning soovis, et B.S talle järgi tuleks. Tüdruksõber ei teadnud, et B.S juhtimisõigust ei oma. B.S tunnistab, et ta ei oma juhtimisõigust. Juhtimisõigus a suveni. Tunnistab, et eelnevalt väärtegude eest t omas kuni 2012. määratud rahatrahvid on tasumata. Tunnistab, et talle meeldib autoga sõita, aga ta ei sõida iga päev ega iga nädal. Tol päeval oli vaja sõita ja ta ei mõelnud selgelt. B.S kahetseb, et ta juhtis autot omamata juhtimisõigust.

- -10), mille kohaselt Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja Hegert Heili antud ütlused (tl 9 oli ta 28.02.2016 kell 12.08 tööl Viljandis linnas, Leola ja Kiriku tänava ristmikul koos patrullpolitseinik Mari-Ly Proosiga. Antud ajal ja kohas peatasid nad sõiduauto Mazda 626, reg nr XXX XXX siniste ja punase vilkuriga. Eelnevalt oli teada, et sõiduautoga võib sõita ilma juhtimisõiguseta isik. Sõiduki juhiks osutus B.S , kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus.

- e Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus , mille kohaselt 28.02.2016 kell 12.08 on kõrvaldatud

B.S Viljandi linnas Kiriku ja Leola tn ristmikul sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategoori a mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 2).

- Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija 01.03.2016 teatis B.S ei oma est nähtub, et käesoleval ajal kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 11).

Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et süüdistatav B.S olles 23.08.2015. a ja 29.11.2015. a toime pannud Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s mootorsõiduki .o

juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti

28.02.2016. a kella 12.08 ajal Viljandi linnas Leola - Kiriku ristmiku juures mootorsõidukit

Mazda 626 reg nr XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, eelmärgituga süüdistatav realiseeris objektiivse süüteokoosseisu KarS § 4231 järgi.

Kohus leiab, et B.S tuleb käskmenetluses KarS § 423

1 järgi süüdi tunnistada. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja B.S süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus B.S puhtsüdamliku kahetsusega vastavalt KarS §

57 lg 1 p 3.

Karistusregistri väljavõtetest (tl 28 38) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus ja - kuus kehtivat

väärteokaristust.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 44 lg te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse -

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetaud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli -

süüdistatava 2014. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 1050 eurot ning kriminaalmenetleja arvestatud keskmise päevasissetuleku suuruseks 2,65 eurot. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, seega kuulub rakendamisele süüteo toimepanemise hetkel kehtinud miinimumpäevamäär s.o 10 eurot.

Arvestades B.S süü suurust, kriminaalkorras varasema karistatuse puudumist ning karistust kergendava asjaolu olemasolu ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada rahalise karistusega, seega on põhjendatud süüdistatavale mõista rahaline karistus miinimummääras s.o päevamäära ehk 300 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 28.02.-01.03.2016 s.o 3 päeva, mis vastab le päevamäärale, lugedes 9- B.S karistuseks rahalise karistuse 21 (kakskümmend üks) päevamäära, s.o 210 (kakssada kümme) eurot.

KarS §

1 alusel määrata B.S-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 3 kuu

66 lg jooksul mitte vähem kui 70 (seitsekümmend) eurot kuus järgmiselt: 1) alates 2016. a juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 70 (seitsekümmend) eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

5. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt Kr -le 1 - MS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi mõistetu. Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, p 9 kohaselt on menetluskuluks s

mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb määrusest nr 139 ( Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

-

(RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. sti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on Ee

kinnitatud

(edaspidi ). Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 72 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdistatavalt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kokku moodustavad 717 eurot (s.h sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot) tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda süüdistat , mis avalt ning määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul. maksetena

6.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates ja kaitsjal viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik