1-16-2736/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2736 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi M.S süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. aprilli 2016

. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav M.S (ik: XXX) elukoht: X (viibib XX vahistatuna Tallinna Vanglas); kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: 11. novembri 2015. a Harju Maakohtu otsusega KarS

- 25 lg 2 § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 10 kuud 15 päeva, mis on KarS § 69 lg-te 1 ja 3 a - lusel asendatud 315 tunni ÜKT ga tähtajaga. Seisuga 4. aprill 2016 on tehtud 24 tundi ja sooritamata

291 tundi ÜKT-d; kinni peetud 2. aprillil 2016 Prokurör Abip Katrin Tron rokurör Kaitsja Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. M.S

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.S-ile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta

6. märtsil 2016 väärtusega kokku eurot, möödudes Tallinnas varastada toidukaupu 11,95 kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viim öötaja ata, kuna kaupluse turvat pidas ta kinni.

2. Harju Maakohtu 4. aprilli 2016 M.S talle esitatud . a otsusega mõisteti süüdistustes süüdi ning talle mõisteti päeva KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 45 vangistust. vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel

1 kuu vangistust.

suurendati novembri 2015. mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, see on 9 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra, mõistes A. tapilskile liitkaristuseks 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti M.S kinnipidamise päev, s.o 2. aprill 2016. Maakohus kohaldas M.S-ile tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis välja

M.S-ilt kannatanu tsiviilhagi

kattek menetluskulud (sundraha

s 28,99 eurot. Samuti mõistis maakohus temalt välja ja kaitsjatasu) kokku 442,5 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et M.S-ile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti Kaubamaja

AS-i avaldusega. turvakaamera Neid ütlusi toetab ka kohtus vaadeldud asitõendi – videosalvestise

– vaatlusprotokoll. Samuti rajas maakohus oma järeldused asitõendina vaadeldud rikutud parfüümi vaatlusprotokollile. Maakohtu hinnangul ei ole M.S ütlused usaldusväärsed selles osas, et ta kavatses hiljem kauba eest tasuda. Kohus tuvastas ka selle, et

M.S Maakohus ei tuvastanud on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. M.S

teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. M.S-ile karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega on väike süüd tekitatud kahju . Tema

kergendavaks asjaoluks luges maakohus puht kahetsuse. Karistust raskendavaid südamliku asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine M.S-ile on välistatud, sest ta on oma varasema käitumisega näidanud, et kergemaliigilised mõjutusvahendid ei ole tema käitumise muutmiseks piisavad.

4.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud talle liitkaristuse mõistmisel osaliselt arvestamata varem mõistetud üldkasuliku töö tunnid, mille ta on juba sooritanud Apellandi arvates on ebaõigesti arvesse . võtmata jäänud 12 tegelikult märtsi lõpus sooritatud üldkasuliku töö tundi.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kriminaalkolleegium leiab, et M.S apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda

alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellatsioonis esitatud väide üldkasuliku töö tundide ebaõigesti arvestamata jätmise kohta on pidetu. Nimelt nähtub kriminaalhooldusosakonna 4. aprilli 2016. a kirjast, et

M.S-ile - sooritanud määratud 315 st ÜKT tunnist on ta

24 tundi ja teha on jäänud

291 tundi. Just sellise tegemata tundide arvuga ongi maakohus liitkaristust mõistes arvestanud.

Seega on apellatsioonis märgitu ebaõige ning selle alusel maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt p el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

õhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.