4-15-7498/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-15-7498

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 4-15-7498 (930013000423) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Ogurova Taotluse esitaja Maksuja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Taotlus

Taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga P.J suhtes Istungil osalenud isikud võlgnik: (ik xxx, elukoht xxx) P.J

Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 17.11.2015, 28.03.2016, 11.05.2016 Rahuldada Maksuja Tolliameti 10.09.2015 taotlus asendada P.J-ile määratud rahatrahv arestiga.

Asendada P.J-ile Maksuja Tolliameti alljärgneva otsusega määratud rahatrahvi jääk 2 (kahe) päeva arestiga:

Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna 25.03.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013000423 määratud rahatrahv 80 trahviühikut, so 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Rahatrahvi jääk on 119,98 eurot ehk 29 trahviühikut.

Asendada P.J-ile määratud arest üldkasuliku tööga. P.J on kohustatud sooritama 4 (neli) tundi üldkasulikku tööd.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

V™S § 207

lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

4-15-7498

2(3)

Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega

Antud määrus edastada

P.J, Maksuja Tolliametile ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud

P.J karistati Maksuja Tolliameti 25.03.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013000423 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, so 320 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 09.04.2013.

Maksuja Tolliamet esitas 10.09.2015 Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu)

otsustada V™S § 211 lg 1 alusel väärteoasjas nr 930013000423 25.03.2013 üldmenetluse otsusega P.J-ile määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule

V™S § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 25.03.2013. Võlgnikuga sõlmiti ositi tasumise kokkulepe, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma trahvi 10 kuu jooksul (alates 09.04.2013 kuni 09.01.2014) 32,00 eurot kuus. Võlgnik maksegraafikut täitnud ei ole. 09.04.2013 laekus 0,02€ trahvinõude katteks, kuna isiku ettemaksukontol oli vaba raha. Võlgnikul on maksuhalduri ees 10.09.2015 seisuga tasumata rahatrahvi nõue summas 319,98 eurot. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 14.05.2013, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Maksukohustuslaste registri andmetel võlgnik 10.09.2015 seisuga ametlikult ei tööta. Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt pensioni summas 158.37 eurot. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel makshalduri poolt igakuiselt sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summas võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldur on korduvalt püüdnud võlgnikuga kontakteeruda, kuid tulutult. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine võimatu, kuna lisaks eelpool nimetatud trahvile on võlgnikul tasumata veel üks trahvinõue summas 100,00 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

17.11.2015 kohtuistungil palus P.J täiendavat võimalust trahvi tasumiseks. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ning andis P.J-ile võimaluse tasuda trahv 28.03.2016.

Võlgnik esitas kohtule kaks maksekorraldust, millest nähtuvalt on ta trahvi katteks teinud makseid kokku summas 200 eurot. 11.05.2016 istungil palus P.J asendada ülejäänud trahvi osa üldkasuliku tööga, kuna tal puudub võimalus seda tasuda.

4-15-7498

3(3)

Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus võlgnikule P.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda.

Kohus on seisukohal, et P.J-ile Maksu-ja Tolliameti 25.03.2013 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahvi jääk summas 119,98 eurot ehk 29 trahviühikut tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 2 päeva. Kuna P.J on nõus tegema üldkasulikku tööd ning kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd, siis tuleb P.J teostada 4 tundi üldkasulikku tööd. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsioonis on küll üks päev aresti võrdne vaid ühe tunni üldkasuliku tööga, kuid samas näeb seadus ette, et minimaalne määratav üldkasuliku töö tundide arv saab olla viis tundi. Kuna trahviotsus oli tehtud eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal, siis on kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon antud juhul võlgniku suhtes leebem ning tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 ei oma võlgniku olukorda raskendav seadus tagasiulatuvat jõudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik