3-16-622/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-622 Kohtuasi V.R. kaebus Kadrina Vallavalitsuse 28.09.2015 käskkirja nr 25 peale Menetlustoiming Kaebetähtajaga seotud taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda V.R. kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine.

2. Võtta haldusasja nr 3-16-202 materjalidest toimikusse kaebaja isikukaardi koopia.

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 28.09.2015 on Kadrina vallavanem andnud käskkirja nr 25, millega otsustas Kadrina Vallavolikogu 16.09.2015 määrusega nr 36 kehtestatud valla põhimääruse § 25 lg-le 1 tuginedes maksta V.R.le (edaspidi kaebaja) seoses koondamisega teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduses ettenähtud hüvitisele täiendavalt hüvitist veel kolme kuu ametipalga ulatuses.

2. 30.03.2016 koostatud kaebuses palus kaebaja Kadrina vallavanema 28.09.2015 käskkirja nr 25 tühistamist osas, millega jäeti määramata hüvitis täiendava üheksa kuu ametipalga ulatuses. Alternatiivselt märkis ta, et juhul kui tegemist pole haldusaktiga, esitab ta varem esitatud haldusasja nr 3-16-202 sisuks oleva kohustamisnõude edukaks realiseerimiseks samas ulatuses nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja väitis, et sai vaidlusaluse käskkirja nr 25 esmakordselt haldusasja nr 3-16-202 menetluse käigus, kui see tehti talle 29.02.2016 e-toimiku kaudu kättesaadavaks. Oma kaebuse eesmärgi väitis ta seisnevat soovis kõrvaldada takistus Kadrina valla põhimäärusega ette nähtud teenistushüvitise saamiseks.

3. Kohus võttis kaebuse menetlusse, määratles vastustaja ning sai temalt 21.04.2016 vastuse. Selles leiti, et kaebus on esitatud HKMS § 46 lg 1 ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning paluti menetlus seetõttu HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Vastuse väidetel viidi vaidlusalune käskkiri koos teiste teenistussuhte lõpetamise dokumentidega kaebajale valla bussijuhi poolt 30.09.2015 koju kätte ning selle kohta võeti allkiri tema isikukaardile. Vastuses ei nõustutud sellega, et vaidlusaluse käskkirja puhul pole tegemist mitte kaebajale suunatud haldusakti vaid vastustaja enda sisemise korraldusliku dokumendiga.

4. 10.05.2016 esindaja vahendusel edastatud seisukohas jäi kaebaja selle juurde, et kaebus on tähtaegne. Ta väitis, et pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks vaidlustatud käskkirja kättesaamist vastustaja poolt väidetud ajal. Veel väitis kaebaja, et ei saanud hüvitise maksmist toiminguks pidades selle käskkirja olemasolu ka kuidagi eeldada ning lisas, et vastustaja väide pangakonto kohese kontrollimise kohustuse ja sealt nähtuva alusel järelduste tegemiseks ei tulene seadusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 122 lg 1 kohaselt toimub peale kaebuse menetlusse võtmist eelmenetlus. HKMS § 124 lg 1 näeb kohtule ette kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendada kaebetähtajaga seotud taotlused. HKMS § 124 lg 2 tulenevalt peab kohus lõpetama määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

6. Kaebaja on esitanud tühistamisnõude. Selle suhtes kuulub kohaldamisele HKMS § 46 lg 1, mille kohaselt võib niisuguse nõude esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Kaebaja lähtub kaebetähtajaga seonduvas selgituses väitest, et ei saanud kaebust varem esitada, kuna ei teadnud 28.09.2015 käskkirja nr 25 olemasolust enne, kui see talle haldusasja nr 3-16-202 materjalide hulgas e-toimiku kaudu kättesaadavaks tehti. Vastustaja sellega ei nõustu ning väidab, et koos teiste dokumentidega anti talle 30.09.2015 kätte ka käskkiri nr 25 ning ta kinnitas seda allkirjaga oma isikukaardil. Haldusasjas nr 3-16-202 esitatud vastuse lisana on nimetatud kaardi koopia kohtule edastatud. Kohus võtab selle tõendina käesoleva asja materjalidesse. Kaardi täiendavaid andmeid sisaldavasse punkti 17 on tehtud märge „Vabastatud teenistusest 30.09.2015 koondamise tõttu ATS § 90 lõike 1 punkti 2 alusel, KK nr 21 ja 25 28.09.2015“ ning selle all on kuupäev 30.09.2015 ja kaebaja allkiri. Märge on ilma mistahes paranduste ja juurdekirjutusteta, mis lubab kindlalt järeldada, et viidet vaidlusalusele käskkirjale pole saadud sinna hiljem lisada. Kuna isikukaardist ei nähtu, et kõik selle kanded oleks vaja töötaja poolt allkirjastada, pole niisugust täiendavate andmete alajaotusesse antud allkirja võimalik käsitleda muu, kui kinnitusena vastava teabe ja dokumentide kättesaamise kohta.

7. Isegi juhul kui kaebajale 30.09.2015 üle antud dokumentide hulgas polnud käskkirja nr 25, ei ole alust mingit kaebust tähtaegseks lugeda. HKMS § 46 lg 7 näeb nimelt ette, et kaebetähtaeg loetakse möödunuks kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusakti olemasolust muul viisil teada saanud, kuid tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-23-07 seisukohtadest saab järeldada, et umbes ühe kuu pikkune aeg on teatavaks tegemata haldusakti väljanõudmise taotluse esitamiseks piisav. Sama aega saab igati mõistlikuks pidada ka käesoleva juhtumi puhul. Kaebaja on pikka aega vallavalitsuses töötanud ametnik, kelle puhul võib eeldada asjaajamise korralduse tundmist ning arusaamist sellega seotud erinevate toimingute tähendusest. Oma isikukaardile tehtud teenistusest vabastamise märkele allkirja andes kinnitas ta teadmist sellest et, tema teenistusest vabastamise kohta on antud kaks käskkirja. Seega olnuks igati mõistlik pöörduda vastustaja poole ja küsida järele, mille kohta on antud teine käskkiri ja miks seda talle ei edastatud. Lisaks pidi täiendavate selgituste küsimise vajadus tekkima ka asjaolust, et teenistusest vabastamisel välja makstud lõpparve osutus väiksemaks, kui ta koondamisteate kätte saamise ajal kehtinud valla põhimääruses alusel saada lootis. Juhul kui viide käskkirjale nr 25 jäi mingil põhjusel ka märkamata, tähendab allkirja andmine isikukaardi vastava märke alla sellele vaatamata kinnitust, et käskkirja olemasolu on talle siiski teatavaks tehtud. Siinkohal on oluline tähendus ka asjaolul, et Kadrina valla dokumendiregister on avalik ning käskkiri nr 25 on selles olemas. Endise vallaametnikuna pidi kaebaja vastava registri olemasolu teadma ja oskama seda ka kasutada. Käskkirjale nr 25 viitava märke on ta oma isikukaardil allkirjastanud 30.09.2015. Seega algas 01.10.2015 tähtaeg, millest tuleb lugeda tegutsema hakkamiseks mõistlikuks peetavat 30 päevast aega. Tema aga pole enda väidetel teinud üldse mitte midagi selleks, et saada teada, mida sisaldab üks tema teenistusest vabastamise aluseks olnud haldusakt.

8. Lisaks tühistamisnõudele sisaldub kaebuses ka alternatiivne tuvastamisnõue juhuks, kui kohus ei pea vaidlustatud käskkirja haldusaktiks. Kuna käskkiri vastab avalik-õiguslikus suhtes kaebaja õigusi üksikjuhtumi raames reguleeriva tahteavaldusena HMS § 51 lg-s 1 haldusakti kohta toodud tunnustele, pole alust käsitleda seda toiminguna. Sellest tulenevalt puudub võimalus jätkata kaebuse menetlemist tuvastamiskaebusena. Kaebaja viited käskkirjale kui valla põhimäärusest tuleneva rahalise kohustuse täitmise dokumenteerimisele või vastustaja poolt oma raamatupidajale suunatud sisemisele juhisele on üldse kummalised ega anna samuti mingit alust menetluse jätkamiseks, sest niisuguse tähendusega halduse sisene dokument ei saaks reguleerida haldusvälise isiku õigusi ega oleks seetõttu üldse halduskohtus vaidlustatav.

9. Eeltoodud põhjustel on kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja pole esitanud taotlust ega põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa see kuidagi ennistamisele kuuluda, mistõttu tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane