2-15-7297/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-7297

Hagi ese

Karli

Peelbaumi

hagi

Eesti

Vabariigi

(Justiitsministeeriumi

kaudu)

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Karli

Peelbaum;

isikukood

XXXX;

viibimiskoht XXXX.

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Justiitsministeeriumi

kaudu); asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn 15191,

Harjumaa.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Karli Peelbaumi hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

2. Jätta menetluskulud Karli Peelbaumi kanda.

3. Mõista Karli Peelbaumilt riigituludesse välja riigilõiv 100 (ükssada) eurot. Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Saata otsus pärast jõustumist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud asutusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

2/4

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Karli

Peelbaum

(hageja)

esitas

Tartu

Maakohtule

hagi

Eesti

Vabariigi

(Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt väljastati hagejale 20. märtsil 2013 Tallina vanglas tõend, mille

kohaselt võis hageja omada kartseris madratsit. Tõend kehtis kuni 20. maini 2013. Hageja

palus tõendi pikendamist. Tartu Vangla meditsiiniosakond vastas, et hagejal ei ole

näidustust. Hagejale ei tehtud 10. maist 2013 kuni 20. maini 2013 uuringuid ega

võimaldatud arsti vastuvõttu. Arsti vastuvõtule pääses hageja alles 5. juunil 2013. a.

Hagejale väideti arsti vastuvõtul, et hagejale ei ole tõendit väljastatud ning et nad teevad

omad otsustused ise. Hageja viibis alates 10. maist 2013 Tartu vangla kartseris 20 ööpäeva.

Hageja pidi sel hetkel piinlema seljavaludega. Tegemist oli ebainimliku kohtlemisega.

Hageja soovib sellest tulenevalt mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal ei ole

diagnoositud haigust, mille puhul on lamamisrežiim näidustatud. Hagejat on perioodil 28.

jaanuar 2013 kuni 20. mai 2013 lisaks üld- ja perearstile konsulteerinud ka neuroloog ja

taastusravi arst. Hagejale teostati röntgenoloogiline uuring lülisambast. Objektiivsete

andmete alusel oli tegemist vähese skolioküfoosi ja algavate degeneratiivsete

muudatusetega. Neuroloogilist ärajäämanähte ega radikulaarset leidu ei kirjeldata. Hageja

lülisamba kõveruse tõttu on seljalihaspinge jaotunud ebaühtlaselt, mis tingib

valusündroomi ja seljalihaste ebaühtlase toonuse. Neuroloogi pandud diagnoosi kohaselt

on hagejal nimmevalu (M54.4). Diagnoositud haiguse ravimeetodiks on aktiivne

võimlemine ning valu korral valu vaigistavate ravimite, plaastrite või kreemide

kasutamine. Lamamist ei ole ette nähtud, kuna see ei võta valu ära ega vähenda seda.

Kuivõrd hagejal diagnoositud haiguse puhul ei ole lamamisrežiim näidustatud, siis seda

hagejale ka Tartu Vangla kartserisse paigutamisel ei võimaldatud. Kuna lamamine ei võta

valu ära ega leevenda seda, siis puudub seose lamamisvõimaluse puudumise ja seljavalu

kannatamise vahel. Asjaolu, et hagejal oli ebamugav lamamisvõimaluseta kartseris olla, ei

tähenda, et kostja oleks hagejat alandavalt kohelnud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus selgitab, et

maakohtu pädevuses ei ole hinnata haldusorgani käitumist avalik-õiguslikus suhtes. Seega

piirdub praeguse menetluse ese üksnes hagejale võimaliku tervishoiuteenuse osutamise või

osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega.

4. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik

(tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient)

tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise

huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti

teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse

osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti

muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenus on

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse,

vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga

3/4

leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse

ägenemist ning taastada tervist. Seejuures peab osutatud tervishoiuteenus vastama VÕS §

762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb

osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel peab

tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi mh diagnoosi- ja ravivigade eest.

Tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks saab seega pidada

seda, kui tervishoiuteenuse osutaja on jätnud haiguse diagnoosimata ja/või valinud vale

ravimeetodi, kuigi haiguse diagnoosimine ning õige ravimeetod olid arstiteaduse üldist

taset arvestades ja tavalist hoolsust järgides võimalikud.

5. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja otsustus, kas anda olemasoleva arstitõendi alusel

hagejale kartserisse madrats või mitte, tervishoiuteenuse osutamise lepinguga hõlmatud.

Tegemist on avalik-õigusliku kinnipeetava ja kinnipidamisasutuse vahelise suhtega, mille

raames toimunud tegevuste õiguspärasusele on pädev hinnangut andma halduskohus.

Seega ei ole praeguse asja raames asjassepuutuvad hageja väited selle kohta, et kostja jättis

talle madratsi väljastamata.

6. Kohus kontrollib seega, kas kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud tervishoiuteenuse

osutamise lepingut. Hoolimata kohtu küsimusest, ei ole hageja selgelt täpsustanud, milles

täpselt seisneb tema arvates kostja kohustuse rikkumine, sh kas hageja heidab kostjale ette

seljavaeguste diagnoosimata jätmist või õige ravimeetodi kohaldamata jätmist või mõne

muu kohustuse rikkumist. Kohus leiab, et hageja esitatud menetlusdokumentidest saab

järeldada kahte etteheidet. Esiteks heidab hageja kostjale ette, et talle ei võimaldatud

kohest arsti vastuvõttu. Teiseks heidab hageja kostjale ette, et talle ei määratud raviks

ööpäevaringset lamamisvõimaluse olemasolu.

7. Kuivõrd hageja väidetud kahju seisneb valude kannatamises tulenevalt madratsi

puudumisest, kontrollib kohus esmalt, kas kostja oleks pidanud tervishoiuteenuse

osutamise raames määrama raviks ööpäevaringset lamamisvõimaluse olemasolu. Kui

hageja tervislik seisund sellist ravimeetodit ei nõudnud, ei ole tähtis ka asjaolu, kas

hagejale oleks pidanud varem võimaldama arsti vastuvõttu, kuna varasem arsti vastuvõtt ei

oleks toonud kaasa teistsugust ravi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema

tervislik seisund oleks tinginud vajaduse kohaldada tema raviks ööpäevaringset

lamamisvõimaluse olemasolu. Hagejal on diagnoositud nimmevalu ja lülivaheketta nihe.

Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis viitaksid sellise diagnoosi puhul

lamamisvõimaluse vajadusele. Ainuüksi asjaolust, et üks arst on hagejale vastava tõendi

andnud, selle tõendamiseks ei piisa. Hageja meditsiinilise kaardi väljavõttest (tl 47) nähtub

ka erinevate ravimite ja võimlemisharjutuste kohaldamine. Seejuures nähtub, et hageja on

saanud 14. mail 2013 oma kaebuse peale valuvaigistavat ravimit. Seega ei ole tuvastatud,

et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut, mistõttu ei ole täidetud

lepingurikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused.

8. Hageja 14. märtsi 2016. a menetlusdokumendist võib järeldada, et hageja väitis, et talle on

tekkinud tervisekahjustus. Kohus kontrollib seega, ka hagejal võimaliku kahju

õigusvastase tekitamise sätete, so VÕS § 1043 jj, alusel kahju hüvitamise nõude

olemasolu. Kohus leiab, et ka deliktiõigusejärgi ei ole hageja tõendanud kahju hüvitamise

nõude eelduste olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et tal tekkis

kostja tegevuse tõttu tervisekahjustus. Hageja meditsiinilise kaardi väljavõttest (tl 47)

nähtub, et hagejal olid seljavalud juba pärast autoõnnetust, mis toimus 2011. a mais, st

kaks aastat enne hagis viidatud sündmusi. Kohtul ei ole põhjust pidada hagejal

diagnoositud lülivaheketta nihet hiljem tekkinuks. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid

4/4

selle kohta, et tegemist oleks mingi uue tervisekahjustusega. Seega ei ole täidetud VÕS §

1045 lg 1 p-s 2 toodud eeldus.

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ei lepingulise ega lepinguvälise kahju

hüvitamise nõude eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

10. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata

jätmise tõttu hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja asja

materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, jätab kohus

menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

11. Hageja on saanud 8. juuni 2015. a määrusega menetlusabi, millega ta on vabastatud

riigilõivu tasumisest 100 euro ulatuses. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejalt

tasumata riigilõiv TsMS § 190 lg 4 esimese lause alusel riigituludesse välja mõista. TsMS

§ 179 lg 5 kohaselt tuleb raha tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik