1-13-468/293 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-468

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Nikolai Russak (isikukood 37103053714),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Russak kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 15.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-

468 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle

mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. N. Russak tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning talle

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega, mõisteti N. Russakile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2012 kuni 24.05.2012, s.o 3 päeva karistusaja hulka

ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti 06.08.2012. Karistuse lõpptähtaeg on 02.08.2019.

2. Viru Maakohtu 29. märtsi 2016 määrusega jäeti N. Russak vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2.1

Kohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset

vanglakaristust kannab ta neljandat korda. N. Russak kannab Viru Maakohtu 15.08.2013

kohtuotsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase

narkokuriteo eest KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole

isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue

kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isik on pannud kuritegusid toime majandusliku

kasu saamise eesmärgil. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike

raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele, et oma majanduslikku olukorda parandada.

2.2

Arvestades N. Russaki poolt toimepandud kuriteo raskust, ei vastaks käesoleval ajal, mil

kantud on veidi üle poole mõistetud karistusest, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne

tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik.

2.3

Positiivsena tõi kohus kinnipeetava puhul välja selle, et vangistuse jooksul on ta osalenud

riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursustel, läbinud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning

osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Lisaks on isik olnud hõivatud vangla

majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vabanemisel on tal

kindel alaline elukoht ning toetavad lähedased.

3. Kokkuvõtlikult leidis kohus siiski, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud

kaaluvad üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

4. Kohtumääruse peale esitas kaebuse N. Russak, kes taotleb määruse tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamist.

N. Russak palub end vabastada, kuna leiab, et esinevad tingimused tema vabastamiseks:

elektroonilise järelevalve tingimustele vastav eluase, lähedaste materiaalne ja moraalne toetus,

sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses ning narkosõltuvusest vabanemine. Ta on pikaaegne

narkootikumide tarvitaja ja see on tinginud kuritegeliku käitumise. Määruskaebuse esitajat ei ole

kunagi karistatud tingimisi ega vabastatud ennetähtaegselt. Praeguse karistuse kandmise ajal töötab

ta esimest korda elus. Veebruarist alates on N. Russak avavanglas. Ta otsib tööd, ent vanglas olles

on raske töökohta leida. Samuti käib N. Russak linnas ja anonüümsete narkomaanide koosolekul.

Vabanedes soovib N. Russak asuda tööle. Ta hakkab elama emaga, kes on 76-aastane.

Elektrooniline valve oleks väga tõhusaks vahendiks, mis aitaks N. Russakil elada seaduskuulekat

elu. Ta on praeguseks ära kandnud piisavalt pika karistuse ja kahetsenud toimunut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud N. Russaki vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

5.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

5.2

Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast

olulisi asjaolusid, ning leidnud kokkuvõtlikult, et N. Russaki puhul ei kaalu negatiivsed asjaolud

üles positiivset. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

5.3

On tõsi, et N. Russaki puhul esinevad formaalsed alused tema vabastamiseks

elektroonilisele järelevalvele. Samas aga peab kohus hindama ka materiaalseid aluseid.

Määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid - lähedaste toetust ja sotsiaalprogrammide

läbimist ning isiku hõivatust on maakohus ka arvestanud. Lisaks tuleb pidada igati kiiduväärseks, et

N. Russak on oma tegude tagajärgedest aru saanud, tegeleb aktiivselt narkoprobleemiga ja soovib

esmakordselt elus teha muudatusi seaduskuuleka elu elamiseks.

5.4

Isikuga toimunud positiivsed muutused vangistuses annaksid ehk aluse kaaluda tema

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas aga peab kohus arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 4

sätestatud materiaalseid aluseid kogumis. Praegusel juhul nähtub määrusest, et kuriteo asjaolud (I

astme rahvatervisevastane kuritegu), süüdlase isik (narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo

toimepanemise peamiseks riskifaktoriks) ja N. Russaki varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud

9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta 4. korda) ei veennud kohut selles, et karistus on oma

eripreventiivse eesmärgi täitnud ning et süüdlane vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei

asu uuesti kuritegelikule teele. Lisaks on kohus arvestanud N. Russaki poolt toime pandud kuriteo

raskust ning leidnud, et praegu, mil süüdlane on ära kandnud vaid veidi üle poole talle mõistetud

karistusest, ei vastaks tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna

õiglustundele. Ka prokuratuur on asunud N. Russaki ennetähtaegset vabastamist mittetoetavale

seisukohale ja seda samuti isiku varasemat elukäiku, kuritegude asjaolusid ning süüdistatava isikut

arvestades.

6. Kuivõrd kohtul on õigus keelduda isiku vabastamisest arvestades kuriteo asjaolusid,

süüdlase isikut ja varasemat elukäiku, on maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud. Neil asjaoludel

ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337

lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau