2-16-2177/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11.05.2016 Raplas kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number 2-16-2177

Hagi ese

Hagi hind

Elatise nõue

3870 eurot

Menetlusosalised Hageja I: K P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx Hageja II: A P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja: K P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Kais e-post: kaarel.kais@kpp.ee Kostja: A P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx xxxxxxx xxx xx-xx e-post: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista A P igakuine elatis K P (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (01.01.2016 alates 215 eurot) alates 10.02.2016 kuni K P täisealiseks saamiseni või kui K P jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Välja mõista A P igakuine elatis A P (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinumummääras alates 10.02.2016 kuni A P täisealiseks saamiseni või kui A P täisealiseks saanuna jätkab

põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette K P arvelduskontole nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hagejate kasuks välja mõista 1482 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue K ja A P on kaks ühist last, kes käesoleval ajal on alaealised. Vanemate kooselu lõppes xx.xx.xxxx ja sellest ajast alates elavad lapsed K P. Kuna kostja kooselu lõppedes laste ülalpidamiskohustust täitma ei asunud, oli K P sunnitud pöörduma kohtusse. Pärnu Maakohtu 15.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31034 kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja kuni tütre täisealisuseni maksma lastele elatist 293,99 eurot kuus ja pärast tütre täisealiseks saamist pojale 147 eurot kuus. Pärast kohtumääruse jõustumist on kostja lastele elatist maksnud, kuid ebajärjekindlalt. Tänaseks on kompromissi sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutunud. Eelkõige on oluliselt suurenenud seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Hagejatele teadaolevalt on paranenud ka kostja majanduslik seis ja igakuised sissetulekud. Hagejate seadusliku esindaja korduvaid pöördumisi elatise suurendamiseks on kostja ignoreerinud.

Kostja väited lisakulude kandmise osas on esiteks tõendamata ja teiseks asjakohatud, kuna PKS §

100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohustatud isik mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisi. Kostja ja laste ema vahel selline kokkulepe puudub. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast ei pea elatise maksmist nõudev hageja tõendama oma kulutusi seaduses sätestatud miinimummäära mitteületavas osas. Vaatamata sellele on hagejad valmis oma kulutusi tõendama ja vastavasisulised tõendid kohtule esitama. Hagejate hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat vastuväidet hagejate nõudele.

Hagejad taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates elatishagi esitamisest, s.o 10.02.2016, toetudes PKS §-dele 97 p 1 ja 2, 100 lg 2, 101 lg 1 ja

116 lg 1.

Kostja seisukoht Kostja hinnangul on hagejate seadusliku esindaja väidetavalt kantud kulutused ebareaalsed ja tõendamata. Kostja on lisaks igakuisele elatisrahale (295 eurot) kandnud poja telefoniga seotud kulud, ostnud tütrele arvuti ja mõlemale lapsele jalgrattad, andnud lastele taskuraha mitte vähem kui

200 eurot aastas, reisiraha mitte vähem kui 150 eurot aastas, ostnud koolitarbeid aastas 200 euro ulatuses ning riideid ja jalatseid mitte vähem kui 400 euro eest aastas, käinud lastega mitmeid kordi puhkamas spaas ja veekeskuses. Kuigi oli suusõnaline kokkulepe, et kostja kulutused lastele tasaarvestatakse igakuise elatisega, pöördus hagejate seaduslik esindaja kohtutäituri poole võla sissenõudmiseks. Käesoleval ajal kostjal elatise võlgnevust ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et kostja on kohustatud oma alaealistele lastele elatist andma. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hagejad ka taotlevad. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea miinimumelatise taotlemisel lapsele tehtavaid kulutusi tõendama. Kuna kostja ei ole esitanud asjaolusid, millised võimaldaksid kohtul PKS § 102 lg 2 alusel vähendada väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, on hagejate nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksetega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS §

100 lg 3 järgi võivad vanemad lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepped ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Asjas puuduvad tõendid, et kostjal olnuks mõjuv põhjus anda elatist teisiti, kui raha perioodilise maksmisega või et ta oleks sellist võimalust taotlenud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et vanemad oleksid sõlminud kokkuleppeid rahas makstava elatise tasaarvestamiseks lahus elava vanema poolt tehtud muude kulutustega. Eeltoodu tõttu ei ole kostja sellesisulised vastuväited asjakohased ja põhjendatud.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hagejate menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 1482 eurot. Kostja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagejate õigusabikulud on esitatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik