1-13-10302/66 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-13-10302

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09. mai 2016 (istung toimus

Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28.04.2016) Kriminaalasja number 1-13-10302 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu karistusjärgse L.L-ile

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu L.L

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemis puudub el

RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata L.L i . -

Edasikaebamise kord

K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

L.L Viru Maakohtu 16.12.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud

1-13-10302

199 lg 2 p 5, 7, 9

8 kuud vangistust. K KarS § järgi ja mõisteti karistuseks arS § 68 lg

1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aega alates 29.02.2012 kuni 01.03.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

2 (4)

20.03.2013. a kohtuotsuse

4 aastat. alusel mõistetud vangistusega – L.L ile mõisteti -

liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat vangistust.

Liitkaristusest arvati maha Viru Maa

- 1 kohtu 20.03.2013 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus aasta 5 kuud 7 päeva. Lõplikult ä

2 aastat 6 kuud 23 päeva

rakandmisele kuuluv karistus oli

vangistust. 04.02.2014. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.12.2013 Kohtuotsus jõustus ja lõpeb 09.07.2016.

30.03.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule L.L-i isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. sitatud materjalidest nähtub, et Kohtule e Tartu Vangla

toetab L.L-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

Kohus pidas kohtuistungi 28.04.2016. L.L o arvamusel, et talle ei ole vaja li

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Virumaal tööd ei L.L selgitab, et kuna Ida-

ole ning tal on suured võlad, arved arestitud, soovib ta pärast vabanemist minna ehitustööle

Soome. Väidetavalt on tal ühe sugulasega selles osas kokkulepe. Kinnipeetav avaldas, et tal on invaliidsus seoses krooniliste haigustega, kuid need võimaldavad tal tööd teha. L.L usub, et kui ta naaseb Ida-Virumaale, jääb ta tööta ja võib uue kuriteo toime panna. Enda sõnul on kinni vaid siis, peetav tööst vanglas keeldunud kui temal järsult haigus ägenes.

Prokurör ormaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks on olema on seisukohal, et f s. Vangla

hinnangul on L.L-i puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 82% Isikule ja see on väga ohtlik olukord. , kes ise tarvitab narkootikume ja äritseb neid teistele edasi, on kindlasti vaja ka kontrolli. Materjalidest ristusjärgset käitumis nähtuvalt on

L.L pereliikmetega, eriti emaga, suhted säilinud ja nad on olnud toetavad ka vangistuse ajal. , et ema seisukoht, et nii vana inimene peaks leidma endale ise Prokurör leiab

elukoha, on õige, kuid esilagu peaks L.L elama kindlas elukohas, mida saab ema pakkuda , et kohustused, mis vangla ja

ja käitumiskontrolli täitma. Prokurör leiab kriminaalhooldaja on ette pannud, tuleks L.L-ile kohaldada. Ei saa V.I

läheb kohe tööle, k ta on osaliselt töövõimetu, kuid töötuna saab ta ennast arvele võtta una .

Prokurör leiab käitumiskontroll 12 kuu jooksul , et L.L-ile tuleks kohaldada .

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära prokuröri, L.L-i ja

leiab, et L.L-i suhtes ei ole . karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud . tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega Praegu kannab L.L Viru Maakohtu 16.12.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-

10302 mõistetud

6 kuu 23 päeva Enne käesoleva otsusega mõistetud

2 aasta pikkust liitkaristust.

karistust on L.L-i korduvalt karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. 20.03.2013. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-13-1986 karistati L.L-i 3 aasta

11 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, enne seda, 08.01.2013. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-

12-

12151 karistati teda 3 aasta 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega.

3 (4) KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusregistri andmetel on L.L kriminaalkorras karistatud 13 korda ning korduvalt kinnipidamisasutuses viibinud. Peamiselt on L.L toime pannud varavastaseid kuritegusid ning käesolevat karistust kannab L.L süstemaatilise varguse eest. Kriminaalhooldusel on L.L olnud neljal korral, kuid ta ei ole suutnud täita kohtu poolt määratud nõudeid ning on toime pannud ka uued kuriteod.

K tes, ei suuda L.L reeglitele a karistuse kandmise ajal, range järelevalve tingimus alluda. Teda on korduvalt karistatud erinevate distsipliinirikkumiste eest. Vangla poolt iseloomustuse esitamise ajaks on kinnipeetaval 5 kehtivat karistust, viimased neist peamiselt töökohustuse eiramise eest. leidnud, et kui L.L jätkab varasemat Tartu Vangla on eluviisi, on tema puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 82 %, mis on kõrge ning seetõttu on otstarbekas L.L ile kohaldada käitumiskontrolli pärast vangistuse - täies ulatuses ärakandmist.

Kohus leiab, et kuigi L.L-i suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine L.L-ile kaasa tuua.

L.L-i puhul on olnud kuritegusid soodustavaks teguriks vajadus rahaliste vahendite järele, mis on tingitud peamiselt narkootikumide tarvitamise harjumusest ning vähesest majandusliku toimetuleku oskusest. Käesoleva vangistus on kohtu hinnangul olnud tulemuslik, vangistuse ajal on põhjalikult tegeletud kuriteoriskide maandamisega, eelkõige kinnipeetava sõltuvusprobleemidega. Isik tunnistab uimastisõltuvust ning selle seost tema õigusvastase käitumisega. Vanglas on ta läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni. Vabanemisel plaanib liituda AN tugigrupiga. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud riigikeele õpe on sujunud hästi, omandatud on tasemed - A1 B1. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja

„Eluviisitreening“ ning osalenud korduvalt EHPV Tervise tugigrupis ja xxxxxxxxxxxxxxx olevatele kinnipeetavatele ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Lisaks on osalenud SRS joogatreeningutel. iviijad on andnud L.L-ile positiivse hinnangu. Kõikide tegevuste läb Vabanemise korral on L.L ile tagatud lähedaste toetus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt -

puudub L.L vabanemise korral elukoht, ilmselt tingitud isiku il

kuid selline väide on

soovist ltida tema suhtes

vä karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Elukoha puudumine tegelikult ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, sest kui muud nõuded selleks on täidetud, saab kohus kohustada isiku endale elukoha otsima. Varasemalt, kui arutati isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, oli L.L võimalik elama asuda koos ema ja kasuisaga Kohtuistuistungil selgita L.L, et Jõhvi, ilmselt oleks elukoht tagatud ka nüüd.

tema kuritegelik eluviis on olnud tingitud just varasematest elutingimustest (töö puudumisest tingitud tegevusetus, vajadus rahaliste vahendite järele) ning ka juhul kui tal oleks võimalik ema juures elada ei soovi ta seda teha. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus positiivselt mõjutada isiku käitumist, s vset mõju avaldanud tuttavatest. amuti aitab see hoiduda varasematest negatii

Kohtu arvates ei tohiks L.L olla probleemi ka ega, sest L.L töökoha leidmis

omab a autolukksepa kutset, on läbinud keevitaja kursused ning lisaks omandanud vangl s riigikeelt tasemeni B1. Eelnevast tulenevalt ei ole aga otstarbekas kohustada L.L-i pärast karistuse ärakandmist elama kindlaksmääratud elukohas, sest see suurendaks ilmselt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks sellises olukorras oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine.

4 (4)

Eelneva põhjal on kohus seisukohal suhtes tuleb jätta karistusjärgne

, et L.L-i käitumiskontroll kohaldamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik