1-15-8149/36 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016 Kriminaalasja number 1-15-8149 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg

22. märts 2016 Kriminaalasi

O.L-i süüdistuses KarS § 237

lg 1 ja § 2371 1 -

lg § 22 lg 3 järgi ning T.V süüdistuses KarS § 237

lg 1 järgi . üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. jaanuari 2016 otsus Apellandid kaitsjad Prokurör Laura Vaik Süüdistatavad O.L elukoht xxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas; isikukood

XXX; Venemaa Föderatsiooni kodanik; keskharidusega; emakeel tatari keel, valdab vene ja eesti keelt xx; kriminaalkorras varem karistamata ; õpib T.V elukoht xx, viibib vahi all Tallinna Vanglas; isikukood

XXX; Venemaa Föderatsiooni kodanik;

põhiharidusega; emakeel vene keel; töökoht

, xx xx ; kriminaalkorras varem karistamata

Kaitsjad Kristi Rande, Olavi-

Jüri Luik ja Oliver Nääs

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu otsus O.L-i KarS §

1 -

lg § 22 lg 3 järgi süüdimõistmise osas. Mõista O.L KarS § 237

1 1 -

lg § 22 lg 3 järgi õigeks.

2. Tühistada Harju Maakohtu otsus T.V süüdimõistmises KarS § 237

3 lg 1 järgi osas, milles teda süüdistati 2013 sügis

-talvel A. S.-le Western Unioni vahendusel raha ülekandmise katses.

Mõista T.V KarS § 237

A. S.-le Western Unioni vahendusel raha lg 1 järgi ülekandmise katses õigeks

.

3. Tühistada Harju Maakohtu otsus O.L-ile KarS § 237

3 lg 1 järgi mõistetud karistuse ning

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Mõista O.L-ile KarS § 237

lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

4. Tühistada Harju Maakohtu otsus T.V-le KarS § 237

3 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas. Mõista T.V-le KarS § 237

lg 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

5. Muus osas

jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

6. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

7. O.L-ile ja T.V-le valitud kaitsjatele Hüvitada riigieelarvest makstud tasu osaliselt.

O.L-ile hüvitada riigieelarvest apellatsioonimenetluse kulu 2997,4 euro d ulatuses ning maakohtu menetluses kantud kulud . 6069,28 euro ulatuses

T.V-le 4519,05 euro hüvitada riigieelarvest apellatsioonimenetluse kulud ulatuses ning maakohtu menetluses kantud kulud euro ulatuses. 4886,87

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12.01.2016 otsusega mõisteti O.L süüdi KarS § 237

1 1 - lg § 22 lg 3 ning KarS § 2373 lg 1 järgi. KarS § 2371 lg 1 - § 22 lg 3 alusel karistati teda 6-aastase vangistusega ning KarS § 2373 lg 1 järgi 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõistis maakohus O.L-ile KarS § 64 lg 1 alusel 7 aastat vangistust. T.V tunnistas maakohus süüdi KarS § 237 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks

5 aastat vangistust.

1.1 O.L-i mõistis maakohus KarS § 237

3 lg 1 järgi süüdi järgmistes tegudes.

O.L broneeris ning ostis A. S.-le lennupiletid Türgi 19.07.2013 siselennule

Antalyast Hataysse Süüria piiri lähedal, olles teadlik A. kavatsusest ühineda terroristliku S. organisatsiooniga. O.L printis pileti reserveeringut tõendava dokumendi välja juhendas A. S., kuidas ja dokumenti lennujaamas oma reisiõiguse tõendamiseks kasutada. Sellega ta S.- võimaldas A. l jõuda Süüria Araabia Vabariiki ning seal terroristliku ühendusega ühineda. Seeläbi toetas O.L A. S. poolt terrorikuriteo toimepanemist.

Lisaks sellele kogus O.L A. S. terroristlikkusse ühendusse kuulumise toetamiseks A. S. jaoks rahalisi vahendeid Lisaks sellele kogus ja tegi O.L A. S.-le kättesaadavaks rahalisi vahendeid.

A. S. tegevuse toetamiseks alates 2013 septembrist korduvalt oma pöördus O.L tutvusringkonda kuuluvate isikute poole, et nad annaksid raha või teeksid rahaülekannetega rahalised vahendid A. S.-

le kättesaadavaks. Ta küsis 25.09.2013 Š ja T.V käest A.

K. .

S. toetuseks raha. Täpselt tuv võttis O.L T.V-lt A. S astamata ajal enne 17.10.2013 .-le edastamiseks

400 eurot. Ajavahemikul 17.-22.10.2013

A. S.- toimetas ta Süüria Araabia Vabariiki ja tegi e kättesaadavaks sularaha kokku vähemalt 500 eurot. Sellest maksis O.L oma isiklikest rahalistest vahenditest vähemalt 50 eurot. Oktoobris- .-le edastamiseks vastu 200 eurot. novembris võttis O.L T.V-lt A. S

2014 veebruaris edastas O.L T.V-le A. S. palve, et T.V läheks Läti Vabariiki ning küsiks A. S le varalist toetust džihaadi ehk “püha sõja” .- toetuseks. O.L edastas ka T.V-le A. S.

jaoks ülekannete tegemiseks pangarekvisiidid. 25.05.2014 juhendas O.L R. S. eeluurimisel tuvastamata pangas A. S.-le rahaülekande tegemisel.

KarS § 22 § 237 lg 3 -

1 lg 1

järgi, s.o terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises mõisteti O.L süüdi selles, et ta osutas A. S.-le vaimset kaasabi, tugevdades kestvalt A.

S. teotahet terroris S.- veebikeskkonnas tlikkusse ühendusse kuulumiseks. Suheldes A. ga

mail.ru asunud meilikonto xx, sotsiaalmeedia keskkonna „Facebook“ ning suhtluskanali

„Skype“ kaudu väljendades , O.L pidevat heakskiitu ja poolehoidu A. S. elulaadile terroristliku ühenduse liikmena.

Ühtlasi osutas O.L A. S e vaimset kaasabi, nõustades teda lennubroneeringu .-l kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut

A. S. igakülgselt abistada.

1.2 T.V mõisteti KarS § 237

lg 1 järgi süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises. 2013 sügisel, enne 17.10.2013 andis T.V O.L-i kätte A. S.-le edastamiseks sularaha summas 400 eurot. 2013 oktoobris- .-e edastamiseks sularaha novembris andis T.V O.L-i kätte A. S summas 200 eurot. 16.02.2014 käis T.V A. S palvel, mille vahendas talle O.L, Läti Vabariigis Riias . kohtumas eeluurimisel tuvastamata isikuga, kes oli T.V ja A. S. ühine tuttav. Kohtumisel küsis T.V rahalisi vahendeid A. S evuse toetamiseks terroristliku ühenduse liikmena . teg Süüria Araabia Vabariigis, millise tegevuse näol on tegemist rahaliste vahendite kogumisega KarS § 2373 lg 1 mõistes. Seejuures oli T.Veadlik sellest, et A. S. kavatses minna 2013 juulis läbi Türgi Süüriasse ning ühineda seal terroristliku ühendusega, mille tegevus on suunatud KarS § 237 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemisele.

Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et T.V-le esitatud süüdistus ei ole leidnud tõendamist osas, mille kohaselt püüdis T.V 2013 sügis-talvel A. S. palvel kanda A. S.-le

Western Unioni rahasiirdamisteenuse abil raha. Maakohtu otsuse resolutiivosas see seisukoht ei kajastu.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid O.L-i ja T.V kaitsjad.

Mõlemad kaitsjad taotlevad oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Samas on mõlemas apellatsioonis väljendatud ka seisukohta, et maakohtu mõistetud karistused on põhjendamatult karmid. Apellatsioonide argumendid valdavas osas kattuvad.

Mõlemad kaitsjad leiavad, et süüdistuses on kajastamata O.L-i ja T.V süü küsimuse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Nimelt ei ole süüdistuses märgitud, millise terroristliku ühendusega A. S kavatses ühineda ja millisega ühines, ega see, . milliseid terrorikuritegusid A. terroriühendus või A. S. ise toime pani.

Kaitsjad leiavad, et süüdistuses oleks pidanud olema kajastatud konkreetne tegevus, mille toetamist süüdistatavatele ette heidetakse. A ei ole terroristlikku ühendusse kuulumise . S. s ega

ka muu terrorikuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. Seetõttu tulnuks tema väidetava terroristliku tegevuse toetamise etteheite tegemiseks O.L-ile ja T.V-le ära näidata kõigepealt kõik need faktilised asjaolud, milliste põhjal oleks võimalik tuvastada, et A. S. on terrorikuriteo toime pannud. Need küsimused on oma otsuses jätnud tähelepanuta ka maakohus. Selle kohta, et A. S. kuulus terroristlikku ühendusse, tõendeid ei ole. Facebooki postitatud pildid

A. S. relvadega poseerimas ei ole piisav tõend. Süüria territooriumil tegutseb palju mitmesuguse orientatsiooniga relvastatud ühendusi, aga kõiki neist ei saa lugeda terroristlikeks ühendusteks.

Kaitsjad on seisukohal, et maakohtu otsus tugineb lubamatutele tõenditele. Lubamatuteks tõenditeks peavad kaitsjad teabehanketoimingu kokkuvõtted nr 02498 ja 02499. Nimelt ei ole nendes tõendina esitatud teave kaitsjate hinnangul vormistatud KrMS-is toodud jälitusprotokolli nõuetele vastavalt. Kokkuvõtete aluseks olid Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) alusel läbi viidud toimingud, mis oma sisus vastasid KrMS § 1267 sätestatud teabe salajasele pealtkuulamisele või kõnealusel juhul KrMS § 63 lg 1 -vaatamisele. Seega tuleb

1 alusel

kriminaalmenetlusse üle tõstetud teavet käsitada kriminaalmenetluses kui jälitustoiminguga kogutud teavet ning kogutud info kohta oleks tulnud koostada jälitustoimingu protokollid. Jälitustegevuse puhul tähendab igasugune seaduse nõuete rikkumine tõendi lubamatust, ei oleks maakohus tohtinud viidat

ud kokkuvõtetele tugineda.

Kaitsjad leiavad, et süüdistatavatele ei tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 sätestatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Esiteks võttis kohtunik istungitel üle prokuröri rolli ega olnud seega sõltumatu ega erapooletu. Kohus asus ise prokuröri eest tõendeid avaldama. Samuti sekkus ta KrMS § 288 lg-t 5 rikkudes ristküsitlusse.

Veel heideti maakohtule ette suurt meedia kaasamist, sh kohtuistungitest otseülekannete tegemise võimaldamist: kohus tegi kohtuasjast meediashow ja korraldas islamiusuliste avaliku „näidishukkamise“.

Mõlemad kai jad leiavad, et kohus mõistis nende kaitsealustele karistused, mis ei vasta kuriteo ts

raskusel

e. Nende süüteokoosseisude kontekstis, mille järgi O.L ja T.V süüdistatakse, ei ole nende teod rasked ning nende süüd ei saa lugeda suureks. Mõistetud karistus on raskem nt Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias ja Hollandis võrreldavate tegude eest mõistetud karistustest. Mõlemat süüdistatavat iseloomustab see, et neid ei ole varem karistatud.

Prokurör pakkus eeluurimisel süüdistatavatele kokkulepet, millega oleks neid karistatud vangistusega tingimisi. See näitab, et prokurör ise ei pidanud väidetavat kuritegu sedavõrd ohtlikuks, et O.L ja T.V peaks karistama reaalse vangistusega.

Mõlemad kaitsjad o on rikkunud põhjendamiskohustust ja n ka seisukohal, et maakohus hinnanud tõendeid valesti.

O.L-i kaitsja märgib, et kohtu seisukoht, nagu olnuks O.L juba juulis 2013 teadlik A. S. soovist minna Süüriasse, tugineb oletustele. Kohtu väide, et O.L-i ütlused on vastuolus 17.09.2015 vaatlusprotokolli kajastatud andmetega, on väär. Abistades A.

S. lennupiletite vahetamisel elektroonilise broneeringu muutmise eest tasumisel, nägi O.L , et sihtkohaks oli märgitud Türgis asuv linn. See omakorda kinnitab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma A. S. riasse. väidetavast plaanist minna Süü Isegi kui kohus leiab, et teadlikkus Süüriasse sõidust on tuvastamist leidnud, siis ei ole võimalik nimetatust automaatsel teha järeldusi seotuse kohta terroristliku ühendusega, veel enam siduda sellega O.L-i teadlikkust. Kohus ei ole veenvalt põhistanud, miks ta ei arvesta O.L-i ütlustega selle kohta, et tema kogus raha L. S. palvel ja edastas selle ka L. S.-le. Kohtu refereeritud kirjavahetuses ei ole O.L mitte kunagi, üheski kirjas või kõnes väljendanud mingilgi viisil heakskiitu ega poole sõnagagi poolehoidu ühelegi tegevusele, millist oleks võimalik siduda terroristlikku ühendusse kuulumisega. Kohtu analüüsitud kirjavahetuse pinnalt ei ole võimalik välja lugeda, kas üldse ja kui, siis kelle poolel A. S. asub.

T.V kaitsja märgib, et kohtuotsuse põhjenduste osas (alates maakohtu kohtuotsuse lk 12)

pole sõnagagi põhjendatud A. S väidetavat kuulumist terroriühendusse ega terroriühenduse . suunatust terrorikuritegude toimepanemisele. Asjaolu, et A. S. avalt islamiusuline ja on väidet asub väidetavalt Süürias ei tähenda automaatselt, et ta kuulub terroriühendusse, mille tegevus , on suunatud terrorikuritegude toimepanemisele. Maakohus on alusetult järeldanud O.L-i ütlustest, et T.V andis erinevatel kordadel vähemalt 400 ja 200 eurot.

Maakohus on jätnud tähelepanuta või ümber lükkamata O.L-i väite, et ta kogus erinevatelt isikutelt raha L. S. jaoks. Seega ei ole tuvastatud, et raha anti üle teadmisega, et seda kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Kohtu järeldus, et 25.09.2013 telefonikõne puhul (O.L-i kõne T.V-le) on tegemist abi palumisega just perekond S.-le, on meelevaldne.

Vaidlus puudub selles, et T.V nud resultaadiks raha saamine. Sellele Lätis käimisel ei ol

vaatamata ei ole kohus kvalifitseerinud antud sündmust süüteokatsena. Samas on kohtu järeldus, et T.V käis Lätist üleüldse A. S toetuseks raha küsimas, meelevaldne. .

Kaitsja hinnangul on see, kuidas kohus tee T.V-le oli teada A. S. b järelduse, et

kavatsus minna läbi Türgi Süüriasse ja seal džihaadi võitlejatega ühineda, on vastuolus loogikareeglitega.

3. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsjad apellatsioonide juurde ning süüdistatavad toetasid esitatud apellatsioone. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellantide väidete suhtes, et maakohus rikkus süüdistatavate õigust õiglasele menetlusele. Märkida tuleb, et kaitsjad on apellatsioonides taotlenud üksnes süüdistatavate õigeks mõistmist või nende karistuse kergendamist. Kriminaalasja menetlemisel tehtud vead, ka juhul, kui tegemist on oluliste menetlusvigadega, ei anna KrMS § 341 kohaselt alust süüdistatava õigeksmõistmiseks.

4.1 (kohtukoosseisu Kaitsjate väide on sisuliselt, et menetlust juhtinud maakohtunik eesistuja) ei olnud erapooletu. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluse seadustik näeb kohtumenetluse pooltele ette spetsiaalse meetme enda kaitsmiseks kohtuniku erapoolikuse puhul. S on

9 lg 6 ee, kui kohtunik ei ole mingil põhjusel erapooletu, KrMS § 4 kohaselt taandumise alus. Kui kohtunik omal algatusel ei taandu, on kohtumenetluse poolel õigus KrMS § 50 lg 1 kohaselt esitada kohtuniku taandamise taotlus. Maakohtu istungite protokollidest ei nähtu, et maakohtus oleks kohtuliku arutamise raames kohtuniku taandamise taotlust esitatud.

Kuna maakohtus ei ole kaitsjad esitanud kohtuniku taandamise taotlust, ei ole neil õigust tugineda apellatsioonis väitele, et kohtunik oli erapoolik. Nimelt näeb KrMS § 50 lg 7 ette, et kohtulahendi peale esitatud kaebuses on õigus viidata kohtuniku taandumise alusele, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja lahendamist. Kõik apellatsioonide argumendid selle kohta, et kohtukoosseisu eesistuja oli erapoolik, puudutavad kohtuniku tegevust kohtuliku arutamise raames. Seega ei olnud tegemist asjaoludega, mis oleks saanud kaitsjatele teatavaks alles pärast kriminaalasja arutamist.

4.2 likuse kohta tuginevad suures osas kohtuniku Kaitsjate väited kohtuniku erapoo

tegevusele tõendite uurimisel. Ringkonnakohus ei näe ka, et apellatsioonides esitatud argumendid annaks alust nt tõendite lubamatuks tunnistamiseks. T.V kaitsja väitel võttis kohtunik üle prokuröri rolli ja asus esitama ise prokuröri eest tõendeid. Apellatsiooni kohaselt on kohtuistungi salvestuselt tuvastatav, et kohtunik loeb prokuröri tõendeid ette. Apellatsioonis ei ole täpsustatud, milliste tõendite avaldama asumist kohtule ette heidetakse. Ühtlasi on kaitsja viidanud alusetult kohtuistungi helisalvestisele. Vastavalt Riigikohtu praktikale võivad kohtumenetluse pooled tugineda apellatsioonis ainult kohtuistungi helisalvestisele juhul, kui nad on eelnevalt taotlenud maakohtult istungiprotokolli parandamist, sest salvestis omab tähtsust eelkõige kohtuistungi protokolli õigsuse tagamisel (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.05.2012 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-12, p 16).

Apellandid seda teinud ei ole. Kohtuistungi protokollist ei ole tuvastatav, et kohus oleks sekkunud lubamatult tõendite avaldamisse.

Seevastu tuleb tõdeda, et kohtunik on sekkunud KrMS § ristküsitlusse

293 lg-t 4 rikkudes ,

esitades ise O.L-ile

küsimusi enne kui kohtumenetluse pooled olid ristküsitlemise lõpetanud. Kaitsjad ei ole aga taotlenud sel põhjusel süüdistatavate ütluste kõrvalejätmist ega ka nende uut ülekuulamist ning selleks ei näe põhjust ka kohtukolleegium. KrMS § 293 lg 4 kohaselt on kohtunikul õigus süüdistatavatele küsimusi esitada. Põhjuseks, miks kohtunik võib esitada küsimusi pärast ristküsitluse lõppu, võib pidada eelkõige soovi anda kohtumenetluse pooltele võimalus vastavalt valitud taktikale vabalt küsimusi esitada. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus esitanud küsimusi prokuröri küsitlemisvooru ajal. Seega ei ole k

ohus kahjustanud oma tegevusega süüdistatavate kaitseõigust.

4.3 Seoses T.V kaitsja etteheitega, et kohus tegi istungitelt ülekannete tegemist võimaldades kohtuprotsessist meediashow, märgib ringkonnakohus, et vastavalt KrMS § 11 on kohtuistungid reeglina avalikud ning KrMS § 13 lg 2 kohaselt on selle talletamine kohtu loal lubatud. Seega ei näe ringkonnakohus, et maakohus oleks ses osas üldse menetlusõigust rikkunud.

5. Kaitsjad on seisukohal, et teabehanketoimingu kokkuvõtted nr 02498 ja 02499 on lubamatud tõendid, kuna jälitustoimingutega saadud teave ei ole vormistatud jälitustoimingu protokollidena. Ringkonnakohus leiab, et julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks ei ole vajalik selle teabe alusel jälitustoimingu protokollide koostamine.

Kõnealuseid andmeid ei kogutud kriminaalmenetluses ning toiminguid, mille tulemusel andmed saadi, ei tehtud kriminaalmenetluse regulatsiooni alusel. Seega ei laiene neile KrMS 126 §

lg 1, mille kohaselt koostatakse j lusel älitustoiminguga kogutud teabe a jälitustoimingu protokoll. Nimetatud säte asub kriminaalmenetluses tehtavaid jälitustoiminguid reguleerivas peatükis ja käib kriminaalmenetluses tehtud jälitustoimingute kohta. Sätet, mis nõuaks julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses kasutamiseks selle kohta jälitustoimingu protokolli vormistamist, ei ole.

Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamist kriminaalmenetluses reguleerib KrMS § 63 lg 11. Nimetatud säte näeb üksnes ette, et selle teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise otsustab riigi peaprokurör, kes peab kontrollima, et ei esine KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 - lg s 2 nimetatud asjaolusid, mille tõttu ei ole jälitustoiminguga saadud teabe kasutamine lubatav. See tähendab, et kriminaalmenetluses ei või kasutada andmeid, mida on kogutud kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuollu minnes. Nõudeid saadud teabe vormistamisele

sätestatud ei ole. Tõik kriminaalmenetluses ette nähtud , et toimingud, millega andmeid koguti, olid analoogsed jälitustoimingule (KrMS § 1267 -vaatamisele), sätestatud teabe salajasele pealtkuulamisele või ei tähenda, et saadud info kasutamiseks kriminaalmenetluses tuleb see vormistada nii, nagu oleks tegemist kriminaalmenetluses tehtud jälitustoimingu tulemusel saadud andmetega. Mõnes teises menetluses saadud andmete kasutamine kriminaalmenetluses (nt järelevalvemenetluses) on tavapärane. Krim aalmenetlusõiguses ei ole nõuet in , et muus menetluses tehtud toimingutega saadud teave, mis on vormistatud vastavalt selles menetluses kehtivatele nõuetele, tuleks kriminaalmenetluses kasutamiseks vorm analoogse toimingu istada ümber kriminaalmenetluse protokolliks. Sellised teises menetluses kogutud tõendid esitatakse kriminaalmenetluses oma esialgsel kujul. Kohtukolleegium ei näe põhjust, miks peaks julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe puhul olema olukord teistsugune.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellega, et esitatud andmed on kajastatud

teabehanketoimingu kokkuvõttes, mingil moel kahjustatud süüdistatavate kaitseõigust võrreldes sellega, kui vastava info kohta oleks vormistatud jälitustoimingu protokoll. Teabehanketoimingu kokkuvõttes on kajastatud see, kes ja millal ning milliste lubade alusel toimingu tegi, milles toiming seisnes ja mis oli selle tulemus. Teabehanketoimingu kokkuvõttes on toodud e-posti kontolt xx saadud e-kirjade loetelu ning e-kirjade väljatrükid on teabehanketoimingu ko

kkuvõttele lisatud.

6. Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et süüdistuses on kajastamata O.L-i ja T.V

süü küsimuse lahendamiseks vajalikud asjaolud.

6.1 Apellandid on seisukohal, et süüdistuses oleks pidanud olema kajastatud konkreetne tegevus, mille toetamist süüdistatavatele ette heidetakse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. KarS § 2373 lg 1 eristab terrorikuriteo, terroristliku ühenduse ja isiku, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimepanemisele, toetamist. Seega tuleb tegevus, mida toetati (rahastati), ära näidata juhul, kui süüdistus on esitatud just mingi kindla terrorikuriteo toetamises. Ülejäänud kahe alternatiivi puhul ei ole vajalik selle tuvastamine, et rahasumma, millega ühendust või isikut toetati, oli mõeldud konkreetse terrorikuriteo toimepanemiseks, vaid piisab selle tuvastamisest, et toetatud ühenduse või isiku tegevus oli suunatud terrorikuritegude toimepanemisele.

6.2 Kaitsjad heidavad süüdistusele ette, et selles ei ole märgitud, millise terroristliku ühendusega A. S kavatses ühineda ja millisega ühines, ega see, . milliseid terrorikuritegusid terroriühendus või A. S. ise toime pani. Süüdistuses ei ole nimeliselt nimetatud terroristlikku ühendust, millega A. S ühines. See ei ole . ka nõutav. Oluline on, et süüdistuses kirjeldatud asjaolude alusel on võimalik kontrollida, kas ühendus, millesse isik kuulus, on käsitatav terroristliku ühendusena. Süüdistuses kirjeldatud andmed seda võimaldavad: ära on toodud ühenduse tunnused, samuti on süüdistuses loetletud konkreetsed kuriteod, mille toimepanemisele selle ühenduse tegevus oli suunatud. See, kas A. S.

kuulumine süüdistuses kirjeldatud terroristlikusse ühendusse on tõendatud, on iseseisev küsimus ega mõjuta hinnangut sellele, kas süüdistus on esitatud piisavalt konkreetsena.

7. osutas Sarnaselt maakohtuga peab kohtukolleegium tõendatuks seda, et O.L

A. S.-le abi lennupileti ostmisega ning tegeles A. S. toetamiseks raha kogumisega ning vähemalt 500 euro ulatuses tegi selle A. le kättesaadavaks. S.-

7.1 Hataysse lennupileti ostmisel abi osutamisega seoses kordab kaitsja maakohtus esitatud väidet, et O.L aitas A. S üksnes valesse sihtkohta ostetud pileti ümbervahetamisel. .

Maakohus on otsuses märkinud, et ei nõustu „O.L-i poolt tehtud ülekande 55,80 eurot osas O.L-i ja tema kaitsja Rande väitega, et tegemist oli vaid valesti ostetud pileti vahetamise tasuga ,sest lennupiletid ise on kindlasti kallimad“. Kohus leidis, et pileti hind ei näita seda, et tegemist oli ümbervahetamise tasuga, ning kaitsja on põhjendamatult võrrelnud rahvusvahelise lennu ja Türgi siselennu hindu. Ühtlasi märkis kohus: „BravoFly.com lehel sisestades reisi alguspunktiks Antalya (Türgis) ja sihtkohaks Hatay (Türgis) pakub otsing ühele inimesele lennupiletit alates hinnaga 51 eurot, toetudes faktidele seega ei vasta kaitsja Rande väide, et lennupiletid on oluliselt kallimad , tegelikkusele.“ Seega on maakohus K § rMS 60 lg 3 alusel kriminaalmenetlusvälisele allikale tuginedes tuvastanud, et tasutud summa viitab pileti ostmisele. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohti põhjendatuks. Märkida tuleb seda, et süüdistuse kohaselt ei piirdunud lennupileti osas O.L-i abi A. S. abistamisel sellega, et pileti eest maksti O.L-i kontolt. Süüdistuse kohaselt printis O.L pileti välja ja juhendas A. S selle kasutamisel. Seda tõendavad O.L-i . 18.07.2013 toimunud telefonikõned K. K. ja A. .-ga (kd II; toim.l. 95, 96). Nendest Sa kõnedest selgub, et A. S.-le ei olnud selge, kuidas da O.L tõendada oma õigust lennule pääse . selgitas esmalt K. K.- . S.-le endale, et mingit eraldi piletit ei ole tulnud ja A. S. le ja seejärel A peab ette näitama le välja printis. selle dokumendi, mille ta A. S.- Seega oli O.L-i roll pileti soetamisel suurem kui ta ise tunnistab. O.L-i maakohtus antud ütluste kohaselt otsis A. S. just selle maksmise hetkel ise õige sihtkoha ning O.L üksnes osales „ “. Tõenditest selgub aga, et kontroll pileti ostu üle oli mitte A. S vaid O.L-i käes: tema . maksis lennu eest, tegi (erinevalt A. S.-st) selgeks, kuidas A. S. lennule pääseb, ning printis selleks vajaliku dokumendi välja.

7.2 e, et O.L kogus raha A. S. toetamiseks. Tõendatud on se Kaitsjate väitel koguti raha L. S toetuseks. Maakohus on seda väidet oma otsuses käsitlenud. .

Kohus leidis, et O.L-i ütlused selle kohta, et ta kogus raha L. S. palvel ja tema toetamiseks, on vastuolu O.L-i ja s teiste tõenditega. Eelkõige viitab maakohus T.V vahelisele 25.09.2013 toimunud telefonivestlusele. Selles andis O.L T.V-le teada, et „ Ahi /araabia keeles „akhi“ – vend/ helistas ja on vaja rahadega abistada“.

Maakohus järeldas, et abi küsijaks oli meessoost isik. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga. T.V kaitsja on seadnud kahtluse alla, kas vend, kelle abistamisest viidatud telefonikõnes oli juttu, oli üldse A. S. Kaitsja tõstab esile, et O.L-i väitel vend, kelle abistamiseks ta ettepaneku teeb, helistas talle. Kaitsja märgib, et A. S. ja O.L suhtlesid omavahel e-posti teel (nn surnud postkasti kaudu). Selle kohta, et A. S. oleks O.L-iga telefoni teel abistamise teemal suhel

nud, tõendeid ei ole. Ringkonnakohus märgib esiteks, et nn surnud postkasti kaudu hakkasid A. S. ja O.L suhtlema ligi kuu aega hiljem, pärast seda, kui O.L oli saatnud L. tema sõidul S.

Süüriasse. Sellel viitab 23.10.2013 e kiri: „Vot see - on see meil. Hakkame siin lihtsalt teineteisele kirjutama, ma hakkan siia sisenema ja kirjutama kirja sellele meilile ja sina samuti, et sellest meilist ei läheks rohkem kuhugi“ (kd I; toim.l. 163). See, et O.L ja A. S. suhtlesid hiljem omavahel e-posti teel, ei tähenda, et nad varem ei võinud suhelda telefoni teel. Ka ei tähenda see, et pole eraldi tõendit O.L-i ja A. vahel toimunud telefonikõne ja S. selle sisu kohta, et helistaja, kellest O.L räägib, ei võinud olla A. S.

Järeldusi selle kohta, et „vend“, kelle toetamisest juttu on, on A. S , võimaldab teha see, et

. vahetult enne T.V-le helistamist helistas O.L .-le, kellega oli samuti jutuks

K. Š rahaline toetus (kd II; toim.l. 97 pöördel 98). K. Š - .-le selgitab O.L, et aidata on vaja

Narva perekonda perekond Narvas. Silma torkab see, et . Enne Süüriasse minekut elas S.

mõlemas telefonikõnes väldib O.L aidatava nimelist nimetamist ning seda, et selle toetamisega on kursis vaid piiratud isikute ring ning seda infot levitada ei tohi. Põhjendus, et selline anonüümsus oli vajalik aidatava väärikuse huvides ja aidatava nimetamine ei olegi kombeks, ei ole usutav. Nimelt nähtub kõnest K. Š.-le, et viimane pidas kohaseks infot levitada

(„kuulutame kõigile“). O.L-i reageeris sellele ägedalt: „Ei ei! Ei!“ Järgneva

- - - - ei ei ei vestluse raames kordas ta veel, et sellest teavadki vähesed ja teemat levitada pole vaja. Seega jääb vestlusest mulje, et selline anonüümne raha kogumine, kus vajadust kedagi toetada hoitakse teada väikses ringis, ei olnud tavapärane, kuid O.L oli väga huvitatud, et sellest laiemalt teada ei saadaks. O.L-i kirjavahetusest A. S. ja L. S.- ilmneb, et just nende ga

Süürias viibimine ja tegevus seal, on asjaolu, millest avalikult rääkimist tuleb vältida (O.L-i 09.12.2013 e-kiri kd I, toim.l. 212). :

O.L-i kirjavahetus lükkab ümber ka väite, et O.L kogus raha ainult L. S.

toetuseks. Teabehanketoimingu nr 02498 ja A. S. kokkuvõttele lisatud O.L-i

kirjavahetuses oli korduvalt jutuks viimase rahaline toetamine. See näitab selgelt, et raha kogumine

S. toetuseks. pärast seda, kui O.L oli teda Süürias külastanud, toimus A.

Samas kinnitab see võimalust, et ka 25.09.2013 raha kogumisel oli A. S. vend, kellest O.L rääkis.

11.11.2013 saatis O.L A. S.-le e-kirja, milles küsib: „selline küsimus, kas on mingisugune kanal, mille kaudu saab teile raha saata“ (kd I, toim.l. 183). O.L-i küsimusele vastab A. S. samal päeval: „Mis puutub rahasse, me tahtsime just proovida ühte varianti. L.- . .-le le kanti siin üle 300 eurot S eest (viimased) ja me mõtlesime anda kaart abu Z ja et ta sõidaks Türki ja võtaks need kui kõik pangaautomaadist . / / Ja

--- hästi läheb, siis võib naise arvele panna “ (kd I, toim.l. 186). 22.11.2013 kirjutas L. S., et A. S. palus edasi öelda, et raha ülekandmisega ei ole probleemi (kd I; toim.l 193). 09.12.2 abi teile.. D.

013 kirjutas O.L: „Veel üks teema – tahab teile raha edasi anda… ma ei tea… ta vist aimab või ei tea mis, kuid ma olin üllatunud. Vend tahab teile raha edasi anda, H.

, ma ise prooviks kasvõi natukenegi“ (kd I; toim.l 212). 12.12.2013 kirjutas A. S.: „Mis puutub rahasse ma küsin homme emiirilt , hiljem, andku Allah, kirjutan“ (kd I, toim.l 221).

11.01.2014 kirjutas A. S. taas: „Ja on variant vend, kui te tahate aidata, ma kirjutan sulle aadressi, vend“ (kd I; toim.l. 226). Järgnevalt on lisatud pangakonto andmed.

16.01.2016-18.01.2014 toimus O.L-i ja A. S. vahel kirjavahetus panga swift koodi teemadel (kd I, toim.l. 229-230). Kuna kirjades kasutati vastastikku pöördumist „vend“, on ilmne, et vestlus toimub just O.L-i ja A. S., mitte aga L. S.vahel.

03.02.2014 kirjutas A. S. O.L-ile, et viimane uuriks võimalust saada Lätist varalist toetust. Ta selgita ja J.- s: „Kunagi, enne ärasõitu džihhaadi maale, sõitsin koos H. ga Lätti läbi

rääkima ühe vennaga. / / Ja see vend ütles mulle, et tal on inimesed, kellel on suured --- võimalused ja nad saavad ja tahavad aidata mudžaheede ja nende peresid oma varaga Allahi nimel ja sellisel moel võtta osa džihhaadist. Vot nii, võid rääkida H ga ja sõita temaga Lätti .- kõnelema selle vennaga. / / Ja kui tal on inimesed, kes soovivad võtta osa džihhaadist oma ---

varadega, siis sinult ma palun, et sa looksid kanali sealt, kuna sinul mashallah töötab pea organisatoorsetes küsimustes ja ma tean, et sa oled võimeline seda ilusasti tegema ja ise kannatada saamata

“ (kd I, toim.l. 230). 23.03.2014 saatis A. S. -247 uued konto andmed, millele raha üle kanda (kd I, toim.l. 246 ). Eelnevast kirjavahetusest nähtub, et suhtlus rahalise toetuse teemadel toimus just O.L-i ja A. S. vahel. Kui kirja saatjaks oli L. S., andis ta kirjas teada, et seekord kirjutab tema. Ka märkis ta ära, et info, mis puudutab raha üle kandmist, annab ta edasi A. S. palvel. Teiste kirjade puhul nähtub ka kontekstist, et kirjade autor on A. S. (kirjades kirjeldatakse A. S. tegevust mina vormis, L. S.- st räägitakse aga kolmandas isikus jne).

Seega on O.L-i väide, et ta toetas L. S., vastuolus tema enda kirjavahetusega. Ringkonnakohus leiab, et selle vastuolu puhul on usaldusväärsem tõend just kirjavahetus, mille puhul O.L eeldas, et see ei ole kõrvaliste isikute jaoks jälgitav (23.10.2013 e-kiri: kd I; toim.l. 163). Samas kirjavahetuses annab A. S. ise O.L-ile teada, et saadetavaid rahalisi vahendeid võidakse kasutada tema võitluse, seega ka terrorikuritegude toimepanemise toetuseks: eespool osundatud 03.02.2014 kirjas rääkis A. S mudžaheedide ja nende perede aitamisest ja sellise . l moel džihaadist osavõtmisest (kd I, toim.l. 163). Kuigi I. M. maakohtu istungil antud selgituste kohaselt on džihaadil mitu tasandit ja vaid üks neist on džihaad sõjalises mõttes (kd VI; toim.l.

101 pöördel) kirjadest ja saadetud fotodest näha, et ta mõtles džihaadi all just , on A. S.

relvastatud võitlust ja tapmist (kd I, toim.l. 228). Oma 03.02.2014 kirjas tegi ta ka koguni ettepaneku, et O.L uuriks Piiteris, kas „seal on usaldusväärseid vendi, kes tahavad hankida relvi, väikestest suurteni“ (kd I, toim.l. 163).

7.3 Apellatsioonides on kahtluse alla seatud see, kas A. S. üldse kuulus terroristlikusse ühendusse ning kas see oli O.L-ile teada.

7.3.1 Maakohtule on heidetud ette seda, et otsuses , et A. S. kuulus on põhjendamata väide

terroristlikusse ühendusse. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu otsus on ses osas tõesti pealiskaudne. Maakohus on küll esitan väite, et A. S kuulus terroristlikusse ühendusse, ud . kuid millistele asjaoludele tuginedes kohus selle tuvastas, ei ole jälgitav. Kohus viitab üldsõnaliselt

A. S. kirjeldustele rühmadest, võitlejatest, kaitse all olekust, peakorteris käimisest, tulistamistest jne, kuid jälgitavalt ei ole ära näidatud, et kohus oleks tuvastanud, et A. S. kuulus ühendusse, mis vastab KarS § 2371

-s 1 nimetatud tunnustele. lg Selline puudulik põhistus kujutab endast olulist menetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Tegemist on aga veaga, mis on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav sellega, et ringkonnakohus esitab tõstatatud küsimuses oma seisukoha ja põhjendused. Ringkonnakohus , et A. S. leiab, et kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik teha järeldus kuulus terroristlikusse ühendusse. Kirjavahetuses O.L-iga ei teinud A. S. saladust sellest, et ta osaleb

relvastatud võitluses. Ta postitas pilte, kus ta ise või tema lapsed poseerivad relvadega. Lisaks sellele kirjeldas ta lahinguid ja enda osalemist nendes. Nt 12.12.2013 kirjutas

A. S.

: „Ma olen ootel vot, vot tuleb kõva lahing, vennad valmistuvad ja ootavad , millal täpselt me ei tea, kuid vot, vot sõidame ära, “ (kd I; toim.l 221). 22.03.2014 kirjas kirjeldas ta osalemist lahingus. 01.09.2014 kirjutas L. S., et A. S. sai haavata

(kd I; toim.l. 250). A. S. ei teinud saladust ka sellest, et ta läks Süüriasse selleks, et sõdida uskmatutega (kd I; toim.l. 228) ja osaleda Kalifaadi loomises (kd I, toim.l. 236). Oma e-kirjades kirjeldas A. S. ka seda, millistesse organisatsioonidesse ta kuulus. 18.02.2014 e-kirjas informeeris A. S. O.L, et ta lahkus ISIL-st ( ) ja läks üle Dzabat Nusrasse. Ta selgitas, et viimane kuulub Al Qaedasse, läks Al Qaeda alluvuse alt välja. Ka kirjutas ta, et tema Süüriasse sõitmise eesmärk oli „ülistada Allahi sõna ja luua

Kalifaat ja et elaksime shariaadi järgi“ (kd I, toim.l. 236). Detailsemalt kirjeldas A. S. -st Dzabat Nusrasse 22.03.2014 e-kirjas. Ta oma üleminekut ISIL kinnitab, et ühines koheselt pärast Süüriasse saabumist : „Nagu saabusin nii sattusin ISIL-ga …“ (kd I; toim.l. 244). -i puhul on tegemist ISIL-ga (kd II; toim.l. 72). Ka sellest kirjast . nähtub, et A. S soov oli sõdida (kd I; toim.l. 244), s.t uskmatutega (kd II; toim.l 72). ISIL-st rääkides tunnistab A. S., et inimesi arreteeriti, peksti ja piinati, mida põhjendati sellega, et nad o (kd I, toim.l. 246). n uskmatud, nõiad või spioonid Hiljem liitus ta grupeeringuga ( ), mis kuulub Dzabat Nusra alla. A. S.

sõnade

kohaselt on t dib uskmatute vastu ja pooldab Kalifaati (kd I; egemist grupeeringuga, mis sõ toim.l. 246). Oma tegevust

nendes ühendustes nimetab A. S. töötamiseks, samuti nähtub ta kirjadest, et ta sai kelleltki oma elu korraldamisel juhtnööre ning tema ja tema pere tegevust korraldati. Seega on A. S. ise kirjeldanud seda, et kuulus kindla struktuuriga ja enam kui kolmeliikmelistesse (nt kirjelduses selle kohta, kui nad sattusid varitsusele, märgib A. S., et nad olid kahe autoga, autos oli umbes 10 inimest; L. S. kirjas selle kohta, et A. S. sai raketikillust haavata, on märgitud, et

A. S.- d lahingutegevuses. ga koos oli veel 5 võitlejat) püsivatesse ühendustesse, mis osalesi

Kaitsjad on apellatsioonides rõhutanud, et prokurör ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühendused, kuhu A. S. kuulus, oleks olnud suunatud süüdistuses nimetatud kuritegude

(rahvusvahelise julgeoleku vastaste, elu või tervist ohustavate keskkonnavastaste, Süüria Araabia Vabariigi vastaste ja üldohtlike kuritegude) toimepanemisele. Ringkonnakohus möönab, et maakohtus kohtuvaidluste raames peetud süüdistuskõnes ei tugine prokurör ses osas kohtuistungil uuritud tõenditele. Süüdistuskõnes on prokurör viidanud sellele, et ISIL-i puhul on tegemist terroristliku ühendusega ÜRO resolutsiooni 1526 (2004) järgi ning Dzabat Nusra puhul ÜRO resolutsioonide 1267 (1999) ja 1989 (2011) järgi. Kaitsjate hinnangul ei või neile resolutsioonidele tugineda, sest süüdistuses ei ole neid välja toodud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Resolutsioonidele oleks tulnud süüdistuses viidata juhul, kui organisatsiooni nimetamine ÜRO resolutsioonis oleks Eesti karistusõiguse kontekstis iseseisev selle terroristlikuks ühenduseks lugemise alus. KarS § 2371 lg 1 määratleb aga

terroristlikku ühendust ainult selle kaudu, et selle tegevus on suunatud KarS § s 237 sätestatud -

kuriteo toimepanemisele. Seega saavad ÜRO resolutsioonid olla kasutatavad vaid selle tuvastamisel - , et resolutsioonis nimetatud ühendus on suunatud KarS § s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele. ÜRO resolutsioonides toodud info puhul on tegemist kriminaalmenetlusvälisest allikast pärineva usaldusväärse teabega, s.t asjaoluga, mille kohus võib lugeda üldtuntuks KrMS § 60 lg 3 alusel.

Tõsi küll prokuröri viidatud resolutsioonidest (ega ka hilisemast ÜRO resolutsioonist 2253 ,

(2015) ega Euroopa Liidu ei leia andmeid selle Nõukogu 14. märtsi 2016 otsusest 2016/368) kohta, et ISIL-i ja Dzabat Nusra tegevus oleks suunatud kõigi süüdistuses loetletud kuritegude toimepanemisele. -s 1 Samas ei pea terroristlik ühendus olema suunatud kõigi KarS § 237 lg nimetatud kuritegude toimepanemisele, vaid piisab, et ühendus on suunatud mõne kuriteo toimepanemisele loetletutest. Nendes resolutsioonides on nimetatud vabaduse võtmisega (sh pantvangide võtmisega) seotud kuritegusid, (tsiviil )isikute surma põhjustamist ja vara - hävitamist.

Kuigi prokurör seda esile tõstnud ei ole, tõendab seda, et ISIL pani toime erinevaid isikuvastaseid (ebaseadusli kuritegusid, A. S. 22.03.2014 ekke vabaduse võtmisi, peksmisi)

kiri. Selles räägib ta, et arreteerisid (s.t võtsid vabaduse), ISIL-i liikmed peksid ja piinasid

inimesi. Ka tunnistab ta sõdimist Kalifaadi loomise nimel. Ka näh tub tema kirjast, et see hirmutas elanikkonda: „Linnas hakkasid inimesed ISIL’it kartma ja ei tahtnud seda . Ja see hakkas toimuma mitte ainult meie linnas vaid kogu Shamu’s“ (kd I; toim.l. 245). Seega on tuvastatud see, et ISIL-i ja Dzabat Nusra kujutavad endast terroristlikke ühendusi. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud see, et A. S. liitus koheselt pärast Süüriasse saabumist seal ISIL-ga ning hiljem Dzabat Nusraga, kuuludes seega terroristlikesse ühendustesse. Kuna A. S. osales seejuures isik, kelle tegevus oli suunatud terrorikuritegude relvastatud võitluses, oli ta

toimepanemisele.

Seetõttu täidab tema rahaline toetamine KarS § 2373 lg 1 objektiivse koosseisu.

7.3.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et O.L oli teadlik, et A. S. siirdus Süüriasse sooviga ühineda terroristliku ühendusega ning et ta seda ka Süüriasse jõudes tegi. Kaudseks tõendiks selle kohta, et O.L teadis A. S. ühinemisest terroristliku ühendusega, on see, et A. S. t tema eest oma kuulumist terroristlikku ei varjanud pärast Süüriasse jõudmis ühendusse. Seda, millistesse ühendustesse ta kuulus, selgitas A. S. 18.02.2014 ja 22.03.2014 ekirjades. Samas juba varem saatis ta e-kirju koos piltidega, millel poseerisid relvadega ta ise või ta lapsed. Ta ei teinud ta läks Süüriasse selleks, et tappa uskmatuid saladust ka sellest, et

(kd I; toim.l. 228). . kirjad oleks tema jaoks olnud O.L-i vastustest ei nähtu, et A. S üllatuslikud. Vastupidi, tema kirjadest nähtub, et ta oli teadlik, et A. S. ja tema pere asukoht ning A. S. tegevus on midagi sellist, mis väärib saladuses pidamist. Näiteks tuleb see välja O.L-i

09.12.2013 .-le, et D. soovib rahaliselt toetada. O.L kirjast, milles ta räägib A. S kommenteerib kõnealust soovi: “...ta vist aimab või ei tea mis...” Veel selgemini tuleb see, et O.L oli teadlik, et A. S. viibib perega Süürias, nagu ka selle eesmärkidest, järgmisest kirjavahetusest. 08.12.2013 kirjutas L. S., et nad teavitasid lähedasi sellest, et nad on Süürias: „Isa ütles enda omadele

– nad on närvis, järgmisel päeval ütlesin enda omadele – emal paanika… lihtsalt muretseme teie pärast… ega teile pole pinda käidud???“

O.L kirjutab vastuseks: „Sinu õde kirjutab mulle pidevalt… kas ma olin kursis“. Ka tunneb O.L kergendust, et vähemalt ei arvata, et tema värbas. Ühtlasi avaldab ta pahameelt: „Sinu õde kirjutab mulle FB’s LAHTISE TEKSTIGA, kus te olete ja miks ja mida teete… see ei ole hea, ma proovisin talle seletada seda / /“ (kd I, toim.l. 212) ---

Vastuseks sellele õ : „/ / ütle, et ei ole meie suhtes kurs petab A. S. 12.12.2013 kirjas --- is, viisid Türki ja jätsid maha. Ma rääkisin emaga, ütlesin, et ei sina ega keegi mošeest ei tea, kus me oleme ja ei ole aimu, kuhu me kadusime. Nii et ära muretse, ma ütlesin talle, et sa ei ole kursis / -221). ---/“ (kd I; toim.l. 220 See kirjavahetus näitab, et O.L oli teadlik, et A. S. viibib perega Süürias, nagu ka sellest, miks nad seal on. Ta ise rõhutab, et see ei ole asi, millest võiks avalikult „lahtise tekstiga” rääkida. A. S. pidas vajalikuks O.L-ile lubada, et nii tema kui L. S. kinnitavad teistele, et O.L sellest, miks ja kuhu nad

läksid, ei teadnud.

Lisaks kirjavahetusele tuleb arvestada, et O.L saatis ise L. S. ja tema lapsi sõidul Süüriasse. Seegi näitab S. te usaldust tema vastu. O.L-i ütlused, et tema teada sõitis ta - koos L. S.-ga Türki ja alles pärast tagasitulekut järele mõeldes tekkis tal aimdus, et ta viibis Süürias, ei ole eluliselt usutavad ning on vastuolus ka teiste tõenditega. Esiteks peab kohtukolleegium konspiratiivseks seda, kuidas korraldati L. S. ja O.L-i vastuvõtt Hatays. A. S. instrueeris telefoni teel O.L, et ta tunneb õige neile vastu tulnud isiku ära, et kui neile astutakse juurde, öeldakse märksnõna „Vodafone“. Tähelepanu väärib veel see, et O.L uurib samas kõnes: „Aga kas seal… kohalikel telefoni on? Ma lihtsalt sellepärast ei taha küsida mõningaid küsimusi“ (kd II, toim.l. 99, 99 pöördel). Järgmises telefonivestluses kordab O.L oma soovi: „…Lühidalt organiseeri mulle kõne sinuga kohalikel numbritel“ (kd II; toim.l. 148 pöördel). oov rääkida A. ga mingitel küsimustel S S.-

kindlasti võõralt numbrilt näitab, et O.L kartis, et teda kuulatakse pealt. Selliseks salatsemiseks oli põhjust juhul, kui O.L oli teadlik, et tema ja/või A. S. tegeleb millegi ebaseaduslikuga. Seevastu ei oleks hirmuks pealtkuulamise ees olnud põhjust, kui O.L oleks olnud veendunud, et A. S.

on Türgis õppimas. O.L-i väitele, et ta ei teadnud, et A. S. viibib Süürias, räägib vastu seegi, et A. S. kirjadest nähtuvalt suhtles külastades ka tema võitluskaaslastega. 11.01.2014 kirjas O.L A. S. andis A. S. O.L-ile teada, et A. abu A. ja A. abu H., kellega O.L teda külastades rääkis, on hukkunud (kd I; toim.l. 226). Ringkonnakohus peab tõendatuks seda, et O.L oli teadlik A. S. plaanidest ajal, kui ta abistas A. S. lennupileti soetamisel. Just O.L-i arvutist oli enne A. S. ärasõitu otsitud võimalusi Süüriasse sõiduks (lisaks Hatayd puudutavatele otsingutele oli samal ajaperioodil otsitud andmeid Süüria k , nagu seda väidab O.L, ohta). Isegi kui otsingud tegi A. S. näitab A. S. hilisem usaldus O.L-i vastu, et A. S. ei varjanud O.L-i eest oma plaane. O.L-i väite, et kuna ta oli ise minemas pulmareisile, ei olnud tal mahti A. S.-ga suheldagi, lükkab ümber see, et A. S äralennu päevalgi suhtlesid nad telefoni teel kahel korral. . Neist nähtub, et pulmareisil viibideski tegeles O.L A. S lennu küsimustega. .

7.4 Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsuse tühistamiseks O.L-i süüdimõistmises KarS § 237

lg 1 järgi alust ei ole.

8. Ringkonnakohus leiab, et O.L tuleb mõista õigeks KarS § 22 lg 3 § 237 -

1 lg 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt osutas O.L A. S.-le vaimset kaasabi, tugevdades kestvalt A. S.

teotahet terroristlikusse ühendusse kuulumiseks. Ta tugevdas A. S. teotahet ning kindlustas tema motiivi, väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu A. S. elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. Veel osutas O.L A. sabi, nõustades teda S.-le vaimset kaa

lennubroneeringu kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut A. S igakülgselt abistada. .

Kohtukolleegium nendib, et maakohtus toimunud kohtuliku uurimise raames ega süüdistuskõnes ei v prokurör ühelegi konkreetsele kirjale või sõnumile, milles iidanud O.L oleks väljendanud heakskiitu A. terroristliku ühenduse liikmena.

S. tegevusele

Maakohus on otsuses tsiteerinud mitmeid O.L-i e-kirju A. S.-le, mis maakohtu hinnangul näitasid O.L-i vaimset kaasabi A. S.-le. Nendes kirjades ei ole aga avaldanud mingisuguseid mõtteid ISIL- . tegevuse kohta. Tegelikult i või Dzabat Nusra kohta ega ka A. S on seda möönnud ka maakohus. Nimelt selgitab maakohus, et tsiteeritud kirjad näitavad seda, et O.L näitas A. S. vastu üles abivalmidust (nt lubas rahustada A. S lähedasi, pakkus

. rahalist abi), see omakorda näitab, et ta kiitis A. S. tegevuse heaks.

Maakohus tõi välja, et O.L-i kirjades ei sisaldunud etteheiteid

S. tegevusele. Veel A. viitas maakohus A. S. e-kirjadele ja nendele lisatud fotodele. Nendes kirjades avaldas A. S. nt lootust, et ka O.L kolib perega Süüriasse, või saatis „tuju tõstmiseks“ foto oma tütrest automaati hoidmas. Maakohus leidis, et sellise sisuga sõnumite puhul on üheselt mõistetav, et neid saadetakse vaid inimesele, „kelle kohta on saatjale teada, et ta mõtleb elamisest ja v samal moel, nagu piltide saatja ning saatja on seega kindel õitlemisest nö „džihaadi maal“ saaja positiivses reaktsi

oonis“. Seega on maakohus mõistnud O.L-i süüdi selles, et ta aktsepteeris A. S. tegevust Süürias ega mõistnud seda hukka. Maakohus ei § ole tuvastanud tegu, milles O.L KarS 22 lg

3 - § 2371

lg 1 järgi süüdistati, s.t seda, et O.L oleks väljendanud pidevat heakskiidu ja poolehoiu S.

A. elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. KarS 22 lg 3 - § § 2371 lg 1 järgi süüdistati O.L ka selles, et ta osutas A. S.-le vaimset kaasabi, nõustades teda lennubroneeringu kasutamise osas ning rahaliste vahendite kättesaamise osas, samuti väljendades valmisolekut A. S igakülgselt abistada. .

Ringkonnakohus nõustub O.L-i kaitsjaga, et see tegevus on hõlmatud O.L-ile KarS § 2373 lg 1 järgi esitatud süüdistusega. KarS § 2373 lg 1 järgi süüdistati O.L nii selles, et ta aitas A. S. lennupileti muretsemisel, kui tema toetamiseks rahaliste vahendite kogumises ja talle kättesaadavaks tegemiseks. KarS § § 237

22 lg 3 -

1 lg 1 järgi heidetakse O.L-ile

ette abivalmidust täpselt samade toimingute tegemisel. § Kuna KarS 237

lg 1 näebki sisuliselt ette terrorikuriteole kaasaaitamise eest (koosseisu täidab rahastamise kõrval ka muu terrorikuriteo teadev toetamine), ei moodusta KarS 22 lg 3 - 237 § §

1 lg 1 ja KarS § 2373 lg 1 ideaalkonkurentsi, vaid antud juhul on erinormiks KarS § 2373 lg 1. Eelnevast tulenevalt tuleb O.L KarS 22 lg 3 - § § 237

lg 1 järgi õigeks mõista.

9. Kohtukolleegium peab T.V puhul tõendatuks seda, et ta andis O.L-ile A. S. toetuseks enne 17.10.2013 orienteeruvalt 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Samuti peab ringkonnakohus tõendatuks seda, et T.V käis A. S soovil Lätis džihaadi toetuseks raha . küsimas.

9.1 T.V kaitsja leiab, et maakohus on alusetult järeldanud O.L-i ütlustest, et T.V andis erinevatel kordadel vähemalt 400 ja 200 eurot. O.L ei väitnud kindlalt, et T.V andis sellised summad, vaid arvas, et need summad võisid umbes sellised olla. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 2373 lg 1 koosseisu seisukohalt ei ole tähtis, kui suurte summadega terroristlikku ühendust või isikut, kelle tegevus on suunatud terrorikuritegude toimepanemisele, rahastatakse. Ka karistuse mõistmisel omab süü suuruse seisukohalt tähtsust küll antud rahalise toetuse suurusjärk, kuid mitte täpne rahasumma. Seega ei välista see, et O.L

ei olnud konkreetsete rahasummade osas täiesti kindel, tähtsust. Oluline on see, kas O.L-i ütluste alusel on võimalik lugeda üldse tõendatuks seda, et

T.V talle raha A. S. toetuseks andis. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik vastata sellele jaatavalt. Seoses O.L-i ütlustega selle kohta, et ta võis saada T.V-lt 400 eurot, väärib tähelepanu, et O.L-i ütlustest ilmneb ühtlasi, et ta andis L. S kätte . umbkaudu 500 eurot. Sellest pani ta 50 eurot ise. Seega pidi valdav osa L. S.-le edasi antud 500-st eurost tulema teistelt toetajatelt. 25.09.2013 telefonivestluste stenogrammide kohaselt pöördus poole. Seega väide, et T.V O.L raha kogumiseks T.V ja K. K. panustas umbkaudu 400 euroga, on usutav. Samuti nähtub O.L-i ütlustest, et hiljem andis T.V 200 euro ringis. Kuigi selle raha üleandmisega seotud küsimustele vastates kinnitab O.L korduvalt, et ta ei ole asjaoludes kindel s , ei jätnud ta ühelegi kü imusele sel põhjendusel vastamata. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et O.L mitte lihtsalt ei öelnud, et T.V võis tema kätte raha anda, vaid nimetas ise ka summa. Kui isik ei teaks, et tema kätte raha anti, ei saaks ta anda ütlusi ka selle kohta, kui suur tema kätte antud rahasumma oli.

9.2.1 T.V S. Maakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks selle, et käis Lätist A. toetuseks raha küsimas. Maakohus on ära näidanud tõendid, mille alusel tuvastas, et T.V käis Lätis 16.02.2014. Sellele ei ole apellatsioonis vastu vaieldud. Apellatsiooni kohaselt on aga maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et T.V käis Lätis just raha küsimiseks. Ringkonnakohus seevastu leiab sarnaselt maakohtule, et O.L-i ja A. S. kirjavahetus näitab selgelt, mis oli T.V Riias käigu eesmärk. Nimelt tegi A. S. vaid mõni aeg varem ettepaneku, et T.V läheks Lätti uurima, kas sealsed vennad oleks valmis mudžaheede ja nende peresid oma varaga toetama. A. S. kirjutas

03.02.2014 O.L-ile . s.o [T.V : „Kunagi, enne ärasõitu džihhaadi maale, sõitsin koos H ] ja J.-

ga Lätti läbi rääkima ühe vennaga. / / Ja see vend ütles mulle, et tal on inimesed, --- kellel on suured võimalused ja nad saavad ja tahavad aidata mudžaheede ja nende peresid oma varaga Allahi nimel ja sellisel moel võtta osa džihhaadist. Vot nii, võid rääkid a ja sõita a H.-g temaga Lätti kõnelema selle vennaga. / /“ ---

22.02.2014, seega mitte kuigi palju pärast T.V Lätis käiku kirjutas O.L S.-le: A. „

9 märtsil saabuvad Lätist vennad. H muide käis, on infot, aga minu jaoks mitte Inshaallah 7- . selline, mida ma lootsin kuulda ise mõningad selgusetused, seda

enam ma vennaga ---/ otseselt ei rääkinud ja ei tea, kes see on, võin ainult oletada / “ (Kd I, toim.l. 238). Nende kirjade põhjal on igati põhjendatud järeldus, et palus uurida, kas Lätist ollakse

A. S.

valmis rahaliselt toetama, T.V käiski seda tegemas, kuid nagu selgub O.L-i vastusest A. S. palvele, soovitud tulemuseta. T.V kaitsja vaidleb sellele järeldusele vastu, viidates kirjas märgitule: „…seda enam ma vennaga otseselt ei rääkinud ja ei tea, kes see on, võin ainult oletada…“. Kaitsja leiab, et tsiteeritud fraasist järeldub, et O.L ise T.V-ga ei suhelnud. Selline kaitsja tõlgendus on ekslik. Ei ole mingit alust arvata, et „vend“, kellest O.L kirjas räägib, oli just T.V htubki, et tegemist ei olnud : nii võis nimetada iga usukaaslast. Kirja kontekstist nä T.V-ga. Esiteks nähtub O.L-i kirjast, et ta oli suhelnud T.V-ga: O.L teavitab A. S., et T.V käis Lätis ja andis O.L-ile edasi info, mis ei olnud selline, mida viimane oli oodanud. Isik, kelle kohta O.L kirjutab, et ta temaga otseselt ei rääkinud, ei saa olla T.V , sest selle isiku kohta märgib O.L, et ta „ei tea, kes see on“. Seega tähendab O.L-i kirjutatu, et nad toimisidki just A. S.

soovituste järgi: Lätis käis toetust küsimas T.V . Tema käik ei toonud aga soovitud tulemust. O.L tõdeb, et tema jaoks jäi see, miks ei tulnud soovitud tulemust, ebaselgeks, kuna ta ise selle isikuga, kellega T.V kohtus, vahetult suhelnud ei ole. Apellatsioonis , et märgib T.V kaitsja sedagi T.V ise eitab raha küsimas käimist ning O.L selleks ettepaneku tegemist. Ringkonnakohus leiab, et Riias käigu toimumine peatselt pärast A. selget sooviavaldust, et sealt küsitaks rahalist toetust, ning omakorda S. sellele järgnev O.L-i kiri A. S le seovad T.V Lätis käigu selgelt A. S .- . palvega. Selline ajaline seos kirjade ja T.V O.L-i ütluste vahel annab ühtlasi alust pidada ebausaldusväärseks O.L-i ja T.V ütlusi, et Lätis käigu eesmärk ei olnud uurida rahalise toetuse võimalusi.

9.2.2 Kaitsja märgib, et T.V Lätis käigu tulemusel raha ei saadud, kuid kohus ei ole kvalifitseerinud seda sündmust süüteokatsena. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et T.V on mõistetud KarS § 237

3 lg 1 järgi süüdi mitmes episoodis, millest teised olid lõpule viidud teod. Sellise korduva teo kvalifitseerimisel neeldub süüteokatse lõpule viidud süüteos ning otsuse resolutsioonis katset eraldi välja ei tooda.

9.3 tuvastanud, et T.V oli A. S. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti Süüriasse minekust ja selle eesmärkidest teadlik. Paika ei pea apellatsiooni väide, justkui oleks kohus tuvastanud vastava teadmise üksnes T.V ja A. S. 30.07.2013 ja 24.08.2013 toimunud Facebooki vestluste alusel. Kohus tugines ka T.V ja A. S. suhtlusele enne viimase ärasõitu. Selles oli muuhulgas jutuks Süüria olukord ja džihaadiga seonduv. Ka viitas maakohus A. S. kirjale, mille kohaselt käisid nad enne A. ärasõitu koos Lätis läbirääkimas S.

džihaadi toetamise teemadel. Kõiki neid andmeid kontekstis arvestades on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et T.V oli vist minna Süüriasse teadlik A. S. soo võitlema. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu viitamine sellele, et T.V ja A. S. arvasid end pealt kuulatavat. Nagu maakohus on välja toonud, kirjutas T.V A. S.- le 24.08.2013: „Siin lõhnab kõrvade järgi“, millele viimane vastas: „…Jaa, ma saan aru…“ (kd

III; toim.l 135). Lisaks sellele kurtis T.V 30.09.2013: „Vendi telefoni teel kogu aeg „keegi“ küsitleb“ (kd III; toim.l. 137 pöördel). See haakub A. S

. varasema (06.06.2013)

kurtmisega kummaliste telefoniküsitluste üle (kd III; toim.l. 113 pöördel - 115), mille kommentaariks T.V märkis: „tuleb otse niimoodi öeldagi muidu mind ärritavad koerlaste tõust nuuskijad, kes „teavad minu kohta“ aga milleks siis küsivad“ (kd III, toim.l. 114 pöördel). 03.02.2014 andis T.V A. S.-le teada, et O.L jooksevad järel „õuekoerad“ (kd III; toim.l. 145). Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et T.V ja A. S. vaheline vestlus keeleõppe kohta Egiptuses ei näita seda, et T.V tegelikult arvas, et A. S. on Egiptuses õppimas.

T.V väited selle kohta, et tema teada õppis A. S Egiptuses, lükkab ümber seegi, et . hilisemates vestlustes (06.07.2014) kirjeldab A. S. juba olukorda Süürias (kd III; toim.l. 150 pöördel, 151). väitel sai ta teada, et A. S on Süürias, kuulujuttude ja meedia kaudu. T.V .

Samas ei nähtu T.V ja A. S. vahelistest vestlustest, et T.V jaoks oleks olnud üllatuslik see, kui ajakirjanduses väideti, et A. on Süürias. S. 28.01.2015 arutasid T.V ja

A. S. selle üle, et A. -st kirjutatakse ajalehtedes. Vestlusest S. ei nähtu, et T.V oleks olnud sellest infost üllatunud. A. S. aga tundis huvi, kas T.V on tekkinud sellepärast probleeme (kd III; toim.l. 165, 165 pöördel). See, et A. S. eeldas, et tema Süürias viibimine võib põhjustada T.V-le probleeme, näitab ringkonnakohtu hinnangul just muret, et T.V-le võidakse tema toetamist ette heita.

9.4 Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et T.V-le esitatud süüdistus ei ole leidnud tõendamist osas, mille kohaselt püüdis T.V 2013 sügis-talvel A. S. palvel kanda A. S.-le Western Unioni rahasiirdamisteenuse abil raha. Maakohtu otsuse resolutiivosas see seisukoht ei kajastu. Prokurör ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et nimetatud episoodis ei ole T.V süü tõendatud. Seega tuleb T.V mõista selles episoodis õigeks.

10. Apellatsioonides on vaidlustatud maakohtu otsust ka mõistetud karistuste osas. Kaitsjad leiavad, et maakohus on mõistnud O.L-ile ja T.V-le põhjendamatult karmid karistused. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate seisukohaga.

10.1 Nagu maakohtu otsuseski märgitud, reguleerib karistuse mõistmist KarS § 56 lg 1. Selle kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka on maakohus refereerinud mitmeid asjakohaseid Riigikohtu otsuseid. Maakohus on märkinud, et karistuse mõistmisel peab kohus andma hinnangu toimepandud kuriteole, s.t süü suuruse tuvastamisel tuleb arvestada teo toimepanemise tehiolusid.

Paraku ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks karistuse mõistmisel neist kriteeriumidest lähtunud. sa karistusi puudutavatest põhjendustest võtavad enda alla Suure o üldised terrorikuritegu kui sellist, mitte konkreetset tegu iseloomustavad argumendid. Kohus on välja toonud, et terrorismikuritegude puhul on tegemist väga raskete kuritegudega ning et tegemist on esimese astme kuriteoga. See, kui raskeks mingit tüüpi kuritegusid pidada, on seadusandja otsustada, kes sätestab kuriteokoosseisu eest ettenähtud karistuse määrad ja raamid. Esimese astme kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt süütegu, mille eest on karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. KarS § 2373 - - lg s 1 on ette nähtud kahe kuni kümneaastane vangistus, s.t kõik KarS § 2373 -le 1 vastavad teod on esimese astme kuriteod. Need lg

argumendid ei pidepunkte selle kohta, milline peab ettenähtud sanktsioonimäärade siseselt olema konkreetse teo eest mõistetav karistus.

O.L-i ja T.V süüd iseloomustavatena on maakohus toonud välja vaid selliseid asjaolusid, mis viitavad süü väiksusele. Mõlema süüd iseloomustava asjaoluna on maakohus märkinud, et tuvastatud ei ole, et nende tegude (s.o A. S. toetamise) tagajärjel oleks reaalselt terrorikuritegu toime pandud. O.L-i kohta märkis kohus dokumendi välja prin , et timine, selle kasutamise ning rahade ülekandmise osas nõustamine on tegudena väiksed (maakohus käsitles neid küll KarS § § 237

22 lg 3 -

lg 1 kontekstis, kuid samu tegusid heideti O.L-ile ette KarS § 237 ne toetus ei olnud kuigi lg 1 järgi). Ka tõi kohus välja, et rahali suur.

Kohus tuvastas, et O.L-i ega T.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Mõlema süüdistatava kohta märkis kohus, et nad on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavaid iseloomustavate asjaoludena arvestas kohus veel sedagi, et neil on lastega pered. Kuigi loetletud asjaolud on kõik sellised, mis näitavad O.L-i ja T.V süü väiksust ja iseloomustavad neid endid positiivselt, mõistis kohus neile sanktsiooni keskmisele määrale vastava või selle lähedase karistuse. Kohus põhjendas seda eri ja üldpreventiivsete -

kaalutlustega. Viimastele on taotletavaid karistusi põhjendades tuginenud ka prokurör.

Süüdistuskõne teesides ei ole käsitletud aid O.L-i ja T.V süüd iseloomustav asjaolusid, vaid on rõhutanud, et mõistetavad karistused peavad andma sõnumi, et Eesti õiguskaitseorganid ei suhtu terrorismi rahastamisse kergekäeliselt. Kuna, nagu eespool märgitud, on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks isiku süü, ei tohi p . Maakohus on seda reventiivsetel kaalutlustel mõista karistust, mis ei vasta isiku süüle sisuliselt teinud -)preventiivsed kaalutlused (soovi anda signaal, et , seades (üld

terrorikuritegudele reageeritakse karmilt) tähtsamaks tuvastatud süü suurusest: sanktsiooni keskmisesse vahemikku jäävad karistused ei vasta kohtu tõdemusele, et toimepandud kuritegu iseloomustavad asjaolud näitavad süü väiksust.

10.2 Ringkonnakohus on seisukohal, et nii O.L-i kui T.V süüd tuleb pidada pigem väikseks.

T.V puhul peab kohtukolleegium süüle vastavaks sanktsiooni alammäärale vastavat karistust, s.t 2-aastast vangistust. Nagu maakohtu otsuseski välja toodud, ei olnud summad, mille T.V A. S. toetamiseks andis, suured. Lisaks sellele nähtub O.L-i ja T.V vahelisest 25.09.2013 . toetamiseks tegi T.V-le O.L telefonikõnest, et ettepaneku A. S , s.o initsiatiiv tuli O.L-ilt. Ka tuleb arvestada sellega, et Lätist A. S.-le varalise toetuse saamine jäi katsestaadiumi. Ka O.L-i puhul tuleb arvestada sellega, et rahalised vahendid, mida ta A. S. jaoks kogus ja kättesaadavaks tegi, ei olnud suured. Siiski peab kohtukolleegium O.L-i süüd T.V omast suuremaks. Esiteks muudab O.L-i rolli olulisemaks ja tema süü suuremaks see, et tema oli see, kes korraldas A. S. toetamist: tema suhtles vahetult A. S.-ga, uurides, kuidas on võimalik talle rahalisi vahendeid kättesaadavaks teha, tema oli see, ta kogus raha A. S.

toetuseks (T.V andis raha O.L-i küsimise peale ja tema kätte), samuti pöördus A. S.

sooviga, et T.V küsiks toetust Lätist, samuti O.L-i poole. Lisaks sellele, et O.L kogus ja tegi A. S.-le kättesaadavaks rahalisi vahendeid, aitas ta

A. S. ti soetamisel. Eelnevast tulenevalt peab Süüriasse jõudmiseks vajaliku lennupile ringkonnakohus O.L-i süüle vastavaks kolmeaastast vangistust.

Maakohus ei ole O.L-i ega T.V puhul tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. ate asjaoludena on maakohus Süüdistatavate isikuid iseloomustav

samuti toonud välja positiivsed asjaolud (eelnevate karistuste puudumine, pere olemasolu, töökoha olemasolu), seega räägivad ka need kergema karistuse poolt.

Mis puutub üldpreventiivsesse aspekti, siis seda, et riik peab terrorikuritegusid ohtlikeks ja rasketeks, näitab ringkonnakohtu hinnangul juba KarS § 2373 lg 1 sanktsiooni kõrge alammäär (2 aastat vangistust).

10.3 Kaitsjad leiavad esitatud apellatsioonides, et karistused tuleks jätta ka tingimisi täitmisele pööramata. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea.

Apellatsioonides viitavad kaitsjad sellele, et prokurör pakkus kohtueelses menetluses O.L-ile ja T.V-le kokkulepet, mille kohaselt oleks vangistus jäetud tingimisi täitmisele pööramata. See, kas ja millises karistuses pooled kokku leppisid, omab kohtu jaoks tähtsust üksnes kokkuleppemenetluses, kus kohus peab otsustama, kas esitatud kokkulepe kinnitada. O.L-i ja T.V kriminaalasja arutatakse üldmenetluses ning see, kas ja millise karis

tuse kohta oleks prokurör olnud nõus sõlmima kokkuleppe, ei oma tähtsust. Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 näevad ette võimaluse jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata jätta, kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei pea karistuse ärakandmist otstarbekaks. See tähendab, et vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on põhjendatud juhul, kui on alust eeldada, et ilma karistust täitmisele pööramata on võimalik mõjutada isikut uusi süütegusid mitte toime panema. O.L-i ja T.V tegevust iseloomustab halvustav suhtumine õiguskaitseorganitesse ja teadlik vastandumine neile. O.L-i ja A. S. suhtlusest sellest, et nende sidepidamist on näha, et O.L lähtus jälgitakse ning et ta ei tohiks A le ülekandeid teha. . S.- 17.01.2013 telefonivestlustes teatas O.L

A. S.-le, et tal oleks mõningaid küsimusi, mida ta oma telefonilt ei saa küsida (kd II; toim.l. 99 ja 99 pöördel). 22.02.2014 e-kirjas kirjutas O.L: „Vabanda vend, et ma ei kirjuta üldse. Need klounid on juba ära tüüdanud, telefoni kaudu proovin enam üldse mitte kirjutada, vaid kirjutan arvutist . FB-s nad samuti vaatavad asukohta jne jne. / / Rahast --- , arvatavasti juba parem H. kaudu, ta annab pärast mulle edasi, kuna nad konkreetselt jälgivad minu arvet, seepärast siit teile saata eriti ei õnnestu, mõtlesin teise variandi välja, kuid selleks on vaja aega “ (kd I; toim.l. 237). 06.03.2014 kirjas kurtis O.L, et on hakatud karmilt jälgima ja survestama. Vastuseks sellele avaldab A. S. 08.03.2014 kirjas kahetsust, et „ on võtnud Eestis moslemid kõvasti käsile“ (kd I, toim.l. 242). Ühtlasi leiab ta: „Nad

[s.t uskmatud] on üles tõusnud kõigi moslemite vastu kogu maailmas ja meie kohus on nendega võidelda, “ Nagu otsuse punktis 9.3 märgitud, nähtub ka T.V ja A. S. vestlustest Facebookis, et nad kahtlustasid, et neid jälgitakse.

Ringkonnakohus leiab, et kui O.L ega T.V ei hoidnud kuriteo toimepanemisest tagasi see, et nad olid enda teada õiguskaitseorganite tähelepanu all, ei tule kõne alla nende vangistusest tingimisi vabastamine.

11. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 le 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 1 ja 2 lg 1 pp 2 ja 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, mõistes O.L-i ja T.V osaliselt õigeks ning mõistes neile kergemad karistused. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

12. O.L-i ja T.V kaitsjad on esitanud taotlused nende kaitsealustele õigusabikulude hüvitamiseks.

12.1 KrMS § 185 lg 1 näeb ette, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktides 2 netluskulud riik. Vastavalt –4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab me

KrMS 175 lg 1 p- § le 1 kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.06.2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 38; 09.03.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-16, p 36). Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et apellatsioonides esitatud väited viisid maakohtu otsuse osalise tühistamiseni. Apellatsioonide peamise taotluse, milleks oli süüdistatavate õigeksmõistmine, rahuldas ringkonnakohus vaid osaliselt. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks kaitsjate väiteid menetlusõiguse rikkumise kohta ega nõustunud kaitsjate väidetega tõendamiseseme asjaolude (mitte )tõendatuse kohta. Ka väärib ringkonnakohtu -

hinnangul tähelepanu see, et apellatsioonide argumentatsioon suures osas kattub.

Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist 70% ulatuses. O.L-i õigusabikuluks apellatsioonimenetluses on

apellatsioonis ja kohtuistungil esitatud taotlustes märgitud 4282 eurot. T.V õigusabikuluks on apellatsioonimenetluses on apellatsioonis ja kohtuistungil esitatud taotlustes märgitud 6455,78 eurot. O.L-ile hüvitatav mõistlik valitud kaitsjale makstav tasu on apellatsioonimenetluses seega 2997,4 eurot, T.V-le hüvitatav mõistlik valitud kaitsjale makstav tasu on 4519,05 eurot.

12.2 Kaitsjad on taotlenud O.L-ile ja T.V-le ka maakohtumenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kuna ringkonnakohus mõistis nii O.L-i kui T.V osaliselt õigeks, tuleb vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 rahuldada taotlused osaliselt. Nii O.L-i puhul moodustab osa, milles nad õigeks mõisteti, süüdistuse mahust väiksema osa. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks nii O.L-ile kui T.V-le maakohtus valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamist 1/3 ulatuses. O.L-i maakohtus kantud kulud olid 18 207,83 eurot, T.V 14 660,61 eurot. Seega tuleb O.L-ile hüvitada 6069,28 eurot ning T.V-le 4886,87 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Andres Parmas Ivi Kesküla